User:Mkraun

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Kraun
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

1. Õppekorraldus ja sisekord

Alustan oma juttu esimesest loengust. Ette ruttavalt võin kohe öelda, et mulle meeldisid väga selle aine loengud ning neid oli üldiselt väga kerge ja lõbus kuulata. Esimeses loengus anti kooli kohta täpsemat informatsiooni, näiteks. õppeosakonna kohta ja hindamise kohta jne. Erialatutvustuse poole pealt teavitati inimesi sellest, millal peab esitama oma arvestuse antud aines.

2. Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Linnar Viigi loengus kirjeldas seda, mis on innovatsioon ja tõi selle kohta näiteid. Samuti toodi ka näiteid erinevatest turundustrikidest „Volvo“ reklaam, mis oli suunatud nii naistele kui meestel aga erineva sõnumiga. Ka oli näiteid toodetest, mida kogu maailm innovatsiooniks, kuigi see seda ei olnud, kuna antud asjad olid eelnevalt juba ammu aega tagasi välja mõeldud. Esituses kasutati palju tabeleid, diagramme, pilte jms mis on minu arust alati teretulnud nähtus, kui palja jutu asemel on ka visuaalselt võimalik saada informatsiooni. Samas toodi ka naljakaid näiteid, mille abil üritati antud temaatikat selgemaks teha. Selle teema puhul saranusi otsida Mart Manguse: Ideest teostuseni loengust, kus oli samuti juttu ideedest, mis võivad väga vabalt osutuda innovaatiliseks.

3. Ideest teostuseni

Mart Manguse presentatsioon paistis teistest esitlustest eelkõige sellega välja, et ta suutis kõik saalisviibijad grupitöö läbi üheskoos tegustema panna. Selles esitluses oli peamiselt juttu ettevõtlusest ja sellega kaasnevatest kohustustest, riskidest ja ka uuendustest, mis muudavad ettevõtete loomise märgatavalt lihtsamaks. Loengus läbivõetud teemad aitasid luua ettekujutust, sellest kuidas analüüsida oma ideed tuues välja idee head ja halvad küljed, ning seejärel anda aimu kuidas antud idee elluviia. Iseenesest on sellistel teemadel juurdlemine väga hea, kuna tulevikus võib antud informatsioon kindlasti kasuks tulla oma äriidee elluviimisel või firma loomisel. Antud esitluses oli kokkulangevusi peamiselt nende esitlustega, kus puudutati vähegi neid teemasid, mis on seotud ettevõtluse ja turundusega nt. Serverikeskuste võrguarhitektuur.

4. Robootikast IT kolledžis

Margus Ernits rääkis oma loengus robootikast IT Kolledžis. Juttu oli üldiselt kuidas muuta õppimine mänguliseks, ning samas kasutada ka kaasaegseid vahendeid. Peamised asjad, mis sellest loengust meelde jäid olid Robocode ja Robotext, kus IT kolledži tiim on enamus võistlustel esikoha saavutanud. Sain teada ka seda, millega täpsemalt robootikaklubi tegeleb ja kellega nad koostööd teevad (Eesti Kunstiakadeemiaga), kus siis teostus on robootikaklubi poolt ja ideed EKA poolt. Sarnasusi on sellel loengul Mart Manguse loenguga, kuna mõlemas loengus kasutati partiliste ülesannete lahendamist.

5. Serverikeskuste võrguarhitektuur

Net Gropi esindajate Toomas Mõttuse ja Jaan Feldmanni esitluse põhiteemaks oli tutvustada oma firmat(mis tegeleb kommunikatsioonilahendustega) ning luua ülevaade, millega antud firma tegeleb. Näitena võib välja tuua nn „cloud“ ehk pilve, ning IT taristu teenuste, lahenduste ja muude kommunikatsoonilahenduste tutvustamine. Enne seda loengut ei olnud ma just kõige paremini kursis, kuidas servereid hallatakse ja millised muutused on toimunud, et serveritesse juurdepääsu lihtustada ja nende andmevahetust kiirendada nt FcoE. Üks väljatoodud näide, kus OS läheks cloudi ja kasutaja näeks ainult pilti (kogu riistvara ja tarkvara jookseks serveri poole peal), mis on juba tegelikult loodud mängunduse tasemel OnLive’i näol. Anti ka aimu, mis moodi server ülesehitatud on ja mis moodi seal sees olev riistvara töötab. Sarnasust oli sellel loengul teiste loengutega otseselt ei olnud, kuna tutvustati ainult teatud valdkonda puudutavaid asju.

6. Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Agu Leinfeldi esitlus oli minu arust kõige kaasahaaravam ja mõtlemapanev. Sellest loengus tuli juttu nii tehnoloogilise arengu mõjust keskkonnale, edasiste trendide mõjust kui ka tehloloogiast sõltumisest näiteks aja jooksul on inimeste tööjõu efektiivsus, mobiilsus, juhtmevabadus jms aina suurenenud. Kuid samas on kasvanud ka asjade keerukus ning nendest sõltuvus. See, kuidas üksainus viga tehnloloogilises keskkonnas võib kaasa tuua tuumasõja on küllaltki hirmutav. Hirmutav on selle juures just see, et kogu inimkonna saatus sõltub tehnoloogiast, mis võib iga hetk üles öelda. Mulle isiklikult meeldis, et Agu võttis ette nii mitmeid erinevaid teemasid, mille üle diskuteerida.

7. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Anto Veldre loeng muutus päris huvitavaks just siis, kui tuli juttu DDoSist, viirustest jms. Osaliselt käis juttu ka pettusskeemidest, RIAst ja viiruste tootmisest. Esitlust iseenesest oli väga lihtne kuulata, see oli väga huvitav (kuigi slaide oli iseenesest vähe, pidi palju kuulamise järgi meelde jätma). See loeng andis päris hea ülevaate sellest, mis moodi toimuvad suure mastaabilised ründed ja mis moodi nende vastu võideldakse. Mulle meeldis ka see, et toodi kõiksugu näited nt pükste õmblemine või viinavabriku näide. Antud loengul oli sarnasusi Agu Leinfeldi loenguga, kus tuli samuti jutuks tehnoloogia poolt kaasnevatest riskidest.

8. Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Kalle Tammemäe andis ülevaate Eesti ja Soome kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Samas mainiti ära ka, et ülikoolide arvu Eestis üritatakse pidevalt vähendada, mida on ka juba tehtud aga pole saavutatud soovitud piiri. Samas tutvustas Kalle ka TTÜ kompleksi, kus kunagi midagi asus, mis on ümberehitamisel ja kuhu on tulevikus plaanis uusi ehitisi rajada. Antud teema puhul kahjuks oli ole erilisi kokkulangevusi eelnevate teemadega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et minu ootused selles aines pealkirjas lähtuvalt olid: milliseid on edaspidi minu väljavaated tööturul peale kooli lõpetamist, milliseid võimalusi ja ideid rakendada edasistel õpingutel parema tulemuse saavutamiseks. Need ootused ka minujaoks täideti. Jäin loengutega väga rahule, taolisi aineid võiks tulevikus veel olla.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tuleb minna õppeosakonda ja registreerida end korduseksamile. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Tuleb minna õppeosakonnda ja seal end korduseksamile registreerida. Registreeruda hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole.

Küsimus 2

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia).