User:Rpirso

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Renet Pirso

Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Essee

Innovatsiooni olemus ja juhtimine.

Rääkis Linnar Viik, algul piirangutest Euroopas seoses IT-maailmaga. Näiteks DVD-regio, iTunesi probleem, et paljud kasutajad registreerivad end teise riigi elanikuna, kuna Eestis ei saa paljusi app’e kätte mida näiteks saab Poola kodanik. Vältimaks sellist asja, üritatakse aastaks 2020 luua Euroopas ühisturg, kus informatsioon saaks üle Euroopa liikuda vabalt. Üritatakse ka samas teha sellist asja, et Euroopa sisesed kõned oleksid täiesti tavalise hinnaga, nagu helistaks enda kodumaal. Juttu tuli ka innovatsioonist ja mis see on(uue idee kasutusse võtmine). Sain teada on olemas inkrementaalne innovatsioon, ehk mingi toote uuendus. Samas on ka olemas radikaalne innovatsioon, mis on maailma muutev. Linnar rääkis ka et, innovatsioon ei pea olema ilmtingimata tehnoloogiline. Ka teenuste arendamine tuli jutuks, ehk huvigruppide muutumine. Linnar tõi näiteks: välismaale minnes mobiil omandab uue operaatori, ning samas see operaator pakub kindlustus teenust, ehk uute teenuste juurdetulek. Minule väga meeldis ta näide rattaga sõitma õppimisest, et inimeste ideaal on, et eksida ei tohi, kuid eksimine on inimlik ning edasiviiv. Minuarvates oli see väga hea ettekanne, oskas hästi seletada ja huvitavaid ning naljakaid näiteid tuua, ning pani kuulajad mõtlema ja huvi tundma.

Ideest teostuseni.

Külaliseks oli Mart Mangus kes on ühtlas ka IT-kolledži vilistlane ning juttu tuli enamasti firmade loomisest ja uutest ideedest, ehk siis innovatsioonist. Minumeelest oli see ettekanne väga hästi kattuv ning hea järg eelmisele loengule. Mart rääkis ka enda projektidest ja millega ta tegelenud on, ning minuarvates oli see hea idee ning motiveeriv. Juttu tuli ka sellest, et kõik tuleks läbi mõelda ja ei tohiks karta, ning edasi liikuda kui on tunne, et pole päris õige asi see millega preagu tegeled. Mulle meeldis kuidas ta auditooriumilt küsis küsimusi ja sellekaudu teemat vägahästi edasi arendas. Ideede mäng oli ka väga hea ja lõbus idee, mis jälle heasmõttes sundis kuulajat ise ka tegelema antud teemaga. Kuna vägapalju näiteid toodi IT-valdkonna avaruse ja mitmekülgsuse kohta, ning kui huvitav ja tasuv see on, siis see ettekanne äratas väga suurt huvi aine kohta. Kindlasti on ta ka mingil määral iidoliks minujaoks, et nii noorelt juba nii palju korda saatnud ja teadlik igasugustest ettevõtetest. Üleüldiselt jäin väga rahule selle loenguga, ning sain targemaks ja kõvasti inspiratsiooni.

Robootikast IT Kolledžis.

Loengut viis läbi Margus Ernits, esialgu oli juttu motivatsioonist ning loengu algul mainis ta üht minuarust väga tähtsat asja, et aine teeb põnevaks õppejõud. Juttu oli sellest kuidas probleem on matemaatikutega Eestis, neid tuuakse välis riigist sisse ja majandus seetõttu ainult langeb. Probleemiks pidas ta seda, et õpitakse vaid teooriat ja see on õige minuarvates. Seetõttu üritab IT kolledž luua õppijale ka praktilist kogemust, näiteks robotiklubiga, kus programeeritakse robot õpilaste poolt. Minuarvates on see hea lahendus ja tõesti äratab huvi mateematika vastu, kuna seda läheb vaja, et luua hea ning multifunktsionaalne robot. Paralleele teiste esitlustega ma väga ei oska tuua peale selle, et ka seekord kaasati kuulajat teemasse, küsides küsimusi ning ka andes üks lihtne kuid kaval matemaatiline ülesanne. Põhjus miks paralleele tuua ei oska on, et antud teema on väga erinev esimesest kahest. Esimesed kaks loengut olid pealiskaudsed ja põhinesid rohkem sellel, et mis kasu IT-st on ja kuidas see rakendub igapäeva elus. Antud teema oli aga kindla IT haru kohta. Kuid esitlus ise oli väga huvitav ja näitas kui paindlik eriala on info tehnoloogia.

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Sissejuhatuseks räägiti NetGroupist üldiselt, et millega firma tegeleb ja töö nõuetest(Sekretär peab facebookis uurima mis toimub, mis mõnes muus firmas on keelatud näiteks). Ettekanne on jälle sarnane esimese kahe ettekandega, juttu on rohkem majandusest ja firmadest. Räägiti ka serveritest ja nende ketastest, millega saaks paralleele tuua jällegist robootika teemaga, kuna mõlemas räägitakse mignist kindlast IT harust või tootest. Teema omapäraks oli see, et jutt oli väga põhjalik. Räägiti veel virtual desktopidest, et kõik andmed ja asjad jooksevad ühes serveris kusalgi kaugel, ning kasutajani jõuab ainult pilt. Nii saab hästi teha igasugu tööasju, teed tööl valmis, lähed koju, ja ka seal on kohe olemas kõik. Räägiti ka aplikatsioonide virtualiseerimisest, ehk nagu maci peal on, et on vaid 1 exe fail mille avad, sulged või kustutad ja see ongi kõik , mitte nagu windowsis et jäävad jäljed. See on minuarvates väga hea idee, et arvuti hoida kiirena ja puhtana. Ettekanne oli väga informeeriv, natukene oli liiga palju infot, mis kõik meelde ei jäänud, kuid mõte jõudis enamasti kohale.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Kohe algul avaldas muljet see, et paluti kirja panna miks kuulajad tulid IT alale õppima, seda on kindlasti huvitav lugeda paari aasta pärast. Teemaks oli siis jälle IT tähtsus ja selle laialdane kasutusvõimalus ning mõju, ehk siis sarnane sellesmõttes kõigi eelnevate teemadega, eriti esimese, Linnar Viigi esitlusega. Ka selline asi tuli kõnealla, et inimesed on aina rohkem arvutis, kuid mida nad seal teevad, kas puhkavad või tööd? Ning leiti et tehakse siiski tööd ja puhkus kaob, mis on täiesti õige ja tihtipeale vanema generatsiooni inimesed seda ei mõista. Räägiti sellest kui tähtis on IT ja kui palju tänapäeva maailm sellele toetub, Agu tõi näite, et kui Haapsalus põles maha lastekodu, siis uuriti pikalt, miks maja ei helistanud piisavalt kiiresti tuletõrjesse. Ning kui haiglas võtta elekter ära, siis sureb kohe mitu inimest. Siiamaani on see olnud minu lemmik ettekanne, mis pani ma usun, et kõiki väga sügavalt mõtlema ja arutlema IT maailma arengut, et kas see on hea või halb.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas.

Taaskord teema oli hea järg eelmisele teemale, kuna peamiselt räägiti küberkuritegevusest ja kui effektiivne see on. Anto Veldre kes viis läbi loengut, rääkis kuidas inimesed arvavad kohe, et kui on peal viiruse tõrje, on arvuti kaitstud 100%. Nii see paraku pole, veel räägiti kuidas inimesed kes teavad kuidas ära kasutada inimesi on väga edukad küberkuritegevusega. Teema kattus vägahästi kokku enamasti kõigi siiani olnud loengutega, ning tõi nii öelda maa peale, et IT kiire areng pole üdini hea. Vanainimesed kes ei mõista arvuteid niipalju kui noored langevad tihti kurjategijate küüsi, ning petetakse neilt raha välja(sellest on ka korduvalt Pealtnägijas juttu olnud). Tuleks hoiduda igasugustest kahtlastest tehingutest läbi virtuaal maailma. Varasemas loengus olnud Mart Mangus rääkis ka kuidas tema langes sellise asja ohvriks, müües oma firmat osta.ee’s , mille eest ta raha ei saanudki lõpuks.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi.

Endine IT Kolledži rektor Kalle Tammemäe oli seekord rääkimas. Räägiti sellest, et mida teha pärast IT kolledžit, et minna ikka edasi õppima ja praktikule. Selgitati lahti igasugu haridus astmeid. Jutuks oli ka TTÜ campus, ning mis ümbruses leidub. Enamust mina ja teised küll juba teadsid, kuid oli ka hooneid mida ma ei teanud, et olemas on või, et on TTÜ omad. Paralleele eelnevate teemadega ma tuua ei oska, kuna see loeng polnud otseselt erialast. Minu arvates oleks see sobinud mingiks üldiseks sissejuhatuseks, kuid otsest seost selle ainega ma ei leia. Sain teada kui võimas ja tore TTÜ on.

Kokkuvõte.

Mina jäin ainega väga rahule, väga huvitavad teemad olid ja kõik olid väga hästi ette valmistatud. Viimane teema jättis veidikene külmaks ja mõned asjad serverikeskuste võrguarhitektuuris arusaamatuks, kuid siiski õppisin ma igast teemast midagi juurde. Väga palju häid elutarkusi ja mõtteteri sai ka.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B

Järelarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Õppejõul on õigus anda tudengile täiendavat iseseisvat tööd, et pääseda kordusarvestusele. Tähtaja määrab õppejõud koos õppeosakonnaga. Arvestuse järgitegemisest tuleb teavitada aegsasti õppeosakonnas( 2 tööpäeva enne järelarvestuse tähtpäeva ). Järelarvestuse tähtaegi on võimalik näha ÕISis, Minu asjad(ehk pealeht), valides alt Kordussooritused. RE kohal olevad tudengid ei pea maksma, kuid kes on REV kohal peavad tasuma. Maksusuurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Makseinfo saab minnes itcollege.ee lehele, valides sealt Tudengile>Finantsinfo>Õppeteenused. Hetkel peavad REV tudengid tasuma 13€ ja välja printima maksekorralduse, ning näitama seda õppeosakonnas(seisuga 18.10.2011).

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus 2

Uksekaardi kaotamise korral tuleb tellida uus kaart minukool.ee leheküljelt(Kaardi tellimine>Asenduskaart). Uue uksekaardi eest tuleb tasuda 6,5 eurot ning kui asenduskaart on tellitud kaotab automaatselt vana kaart kehtivuse. Kui pole soovi kohe pärast kaardi kaotamist osta uut, tuleb teavitada õppeosakonda, et vana kaart sulgeda.

Võtme kaotamise puhul tuleb teavitada õppeosakonda ning tagatisraha jääb saamata. Õppetehniku käest saab uue võtme.