User:Lnarska

From ICO wiki
Revision as of 00:36, 19 October 2011 by Lnarska (talk | contribs) (Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Laura Närska<br> Esitamise kuupäev: 19. september 2011 ==Essee== Õppeaine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ tundus algselt…')
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Laura Närska
Esitamise kuupäev: 19. september 2011

Essee

Õppeaine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ tundus algselt aineid deklaleerides kuiva õppetööst ja väga üldiselt It-st rääkiva ainena. Juba esimeste loengute ajal aga sai selgeks, et antud juhul oli esmamulje olnud petlik. Iga loengu materjal oli eelmisest erinev, kohati süveneti teemasse küllaltki sügavuti.

Esimene loeng käsitles õppekorraldust, mis on esmakursuslastele kahtlemata väga oluline informatsioon. Esinesid mitmed erinevad õppejõud ja IT Kolledži töötajad, tutvustades endid ja ka erinevaid tahke ülikoolielus.

Teine loeng oli teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, mida luges Linnar Viik. Loengut läbivaks ideeks oli „innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine“; antud käsitluses oli innovatsiooniks mitte ainult uus tehniline lahendus, vaid ka uus mõtlemisviis. Kuigi uuele tehnilisele lahendusele eelneb üldjuhul uus mõtlemisviis, oli siiski mõeldud seda, et varasemast erinev lähenemine maailmale ja selles sisalduvatele probleemidele on edasikandvate muutuste aluseks nii ühiskonnas kui ka igal erialal. Samuti oli juttu innovatsiooni soodustava keskkonna omadustest (kultuur ja väärtused, struktuur ja protsessid, inimesed ja nendevahelised suhted, väärtustamine ja hindamine), mis peaks olema elementaarsed iga keskkonna, mitte ainult innovatiivsust taotlevate jaoks. Sellest kasvab omakorda välja uuenemisvõime. Loengust jäi minu jaoks kõlama mõte, et kordagi eksimata pole võimalik kasvada. Hoopis vastupidiselt võib eksimishirmu tõttu tekkida ülejuhtimine.

Kolmandaks loenguks oli „Ideest teostuseni“, mida luges Mart Mangus, kes on ise IT Kolledži vilistlane. Loengu teemaks oli ettevõtlus ning sellega seonduvad tavalised probleemid ja võimalused teel oma idee teostamiseni. Tudengitel paluti välja pakkuda äriideid, milledest valiti välja kõige paljulubavamad (kahjuks jäi sipelgate karvaeemaldus seekord nendest välja). Seejärel oli võimalus tudengite seast vabatahtlike eeskujul teha SWOT analüüs äriideele. Paljudele oli see kindlasti esimene kokkupuude sellist tüüpi majandusliku analüüsiga, millest on kahtlemata kasu nii edaspidises elus kui ka lähiajal kooliainetes. SWOT analüüsist tuli välja ka see, et heast ideest üksi ei piisa (kuigi see on ettevõttega alustamisel oluline alustala), on vaja ka kindlat plaani edasiseks tegevuseks. Kuna hr Mangusel endal on mitmeid kogemusi ettevõtetega, oli tal oma elust näiteid võtta, mis loengu huvitavamaks tegid.

Neljandaks loenguks oli „Robootikast IT Kolledžis“, mida luges Margus Ernits. Loengu käigus tutvustati ITK robootikaklubi ning võistlust Robotex, milles ITK meeskonnal on igal aastal väga head tulemused olnud. Lähemat tähelepanu sai ka RoboCode, mille abil saab teha tutvust programmeerimisega mänguliselt lähenedes. Sarnaselt robootikaklubile tekitab RoboCode vajaduse teooria järele läbi praktika, tänu millele oskused rohkem kinnistuvad ja kauemaks meelde jäävad. Teooria „tuupimise“ ja praktilise kasutuse vastandamiseks oli väljakutse lahendada ülesanne piiratud algandmete hulgaga. Iseenesest ülesandes midagi keerulist ei olnud, ainult tudengitel puudus kogemus matemaatika praktilises rakendamises. See pani mõistma, et reaalses elus ei piisa vaid teksti lugemisest, vaid on vaja endale selgeks teha, kuidas loetu igapäevaeluga seostub ning seejärel õpetada end seda kasutama.

Viies loeng oli teemal „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, mida lugesid Toomas Mõttus ja Jaan Feldman Net Group’ist. Räägiti pilvearhitektuurist ning selle nn tagumisest poolest, kus on reaalsed seadmed. Minu jaoks uudne oli suurtes firmades ka operatsioonisüsteemide käivitamine serverite kaudu. Loengu teema oli väga huvitav, kuid kohati raskesti jälgitav, kuigi põhilise mõtte sai kätte isegi juhul, kui spetsiifilised detailid kaduma läksid. Ilmselgelt oli tegemist oma ala spetsialistidega (entusiastidega), kellelt oleks kindlasti väga palju õppida.

Kuues loeng oli Agu Leinfeldi, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse strateegia divisjoni juhataja, „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Loeng pani mõtlema kaugemale tavaliselt IT-ga seostatavast, näiteks Kuuba raketikriisi võimalikele tagajärgedele, kui sideseadmed oleks täielikult üles öelnud. Kasutajasõbralikkuse poole liikudes ongi selliste (ja ka oluliselt väiksemate) katastroofide teke tugevalt lihtsustunud. Samas aga on kasutajasõbralikkus toonud IT tavakasutajale lähemale, võimaldades erioskusteta arvuteid kasutada. Samuti oli juttu inimeste tehnoloogilisest sõltuvusest ning sellest, kui palju on tehnoloogia muutnud meie elu. Üllatuslik oli informatsioon arvutiviiruste loojate ja viirusetõrjete loojate vahel, eriti viiruste loojate meetod viiruste tellijatega lepingu lõpetamiseks.

Seitsmendaks loenguks oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, mida luges Anto Veldre. Koheselt eristas seda loengut teistest arvutis näidatava esitluse puudumine, millele vaatamata (või ehk isegi selle tõttu) oli teema jälgimine ääretult lihtne. Kuigi mulle tuli väljendiga „arvuti-ikaldus“ esimese asjana meelde abitu helpdeski töötaja, kellele on parajasti sattunud enda teadmistest liiga heal arvamusel olev klient, oli loengus juttu palju rohkemast.

Kaheksanda ja viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida luges Kalle Tammemäe. Juttu oli Eesti haridussüsteemist, lähemalt kõrgharidusastmete erinevusest ja ka sarnasustest, samuti kõrgkoolide arvust (mis on Eesti suuruse riigi kohta üllatavalt kõrge). Võrreldi Eesti ja Soome kõrgharidusmaastikku ning mida on kummaski riigis kuidas tehtud. Toodi välja võrdlus spetsialisti, teadlase ja professionaalse teadlase vahel. Küllaltki palju sai teada kutsetest, kvalifikatsiooniraamistikest ning sertifikaatidest. Eraldi oli välja toodud IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers) 24-tunnine programmeerimisvõistlus, milles Tartu Ülikooli tudengid eelmisel aastal hiilanud olid – neljast meeskonnast neli oli lõpparvestuses esikümne seas. Veel oli juttu patentidest ja rahvusvahelisest ülikoolistatistikast. Lõpus oli pikemalt juttu TTÜ-st (lisaks loengu alguses olnud TTÜ campuse tutvustamisele, mille oska ka IT Kolledž on) mis kõlas veidi kui reklaam sellele koolile. Siiski oli ka seal uudset ja väga põhjalikku informatsiooni. Kõigis loengutes oli uut ja huvitavat informatsiooni, loodi uusi seoseid igapäevaelu ja IT vahel. Kohati oli see päris üllatuslik, kui palju tegelikult tehnoloogiast sõltub.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kordusarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Selle täpse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitatud ajakavaga. Tavaliselt eeldab kordusarvestuse sooritamine õppuripoolset lisaettevalmistust, mille jaoks on õppejõul õigus anda piiratud mahuga täiendava iseseisva töö ülesandeid. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonna kaudu; RE kohal on järelarvestuse sooritamine tasuta, REV kohal maksab see 13 eurot.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Tervislikel põhjustel on maksimaalne puhkuse aeg kaks aastat, kaitseväkke minekul üks aasta ning lapse hooldamisel kolm aastat. Olles akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õppuril õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, muud õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.