User:Mmolvogi
Õppekorraldus ja sisekord Esimeses loengus kirjeldati õppimist Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning sellega kaasnevaid olulisemaid aspekte. Tutvustati ÕIS-i, Moodlet, e-õpet, Wikit ja akadeemilist kalendrit, sõna sai ka üliõpilasesindus. Räägiti ka raamatukogust ning robootika klubist. Loeng andis hea ülevaate, kuidas edasine elu välja hakkab nägema ja mida probleemide korral ette võtta. Innovatsiooni olemus ja juhtimine (Linnar Viik) Linnar Viik, kes oli just hiljuti avaaktusel rektoriameti Tiit Roosmaale edasi andnud, viis läbi teise loengu innovatsiooni teemal. Kui enne loengut oli arusaam, et innovatsioon, see on midagi uut ja toredat, siis peale loengut oli teada, et innovatsiooniks võib nimetada ka vana asja uuel moel kasutamist. Kuna loodusesäästlik kasutamine on väga populaarne teema, siis võib suure tõenäosusega innovatsiooniks lugeda toodet või ideed, mis võrreldes oma eelkäijaga on loodusesõbralikum. Lisaks esitati tudengitele küsimus, kas innovatsioon või uuenemine on võimalik ilma vigu tegemata? Pole kahtlustki, et enne lõpptoote valmimist leiab aset suur hulk katsetusi ja sealhulgas ka põrumisi, kuid iga põrumine viib sammu lähemale edule. Niikaua tehakse vigu kuni ükskord on jõutud ideaalse lahenduseni ning seda Linnar tudengitele selgeks tahtiski teha. Ei tasu alla anda iga esinenud vea tõttu, tuleb olla järjekindel ja oma vigadest õppida, et jõuda soovitud tulemusteni. Oli palju havitavaid näiteid (DVD plaadid, Apple’i iTunes,Swedbank jne. ) Ideest teostuseni (Mart Mangus) Kolmas loeng käsitles teemat ,,Ideest teostuseni’’. Kohe alguses oli suureks plussiks see, et loengu kava oli paika pandud. Kuna tegemist oli kooli vilistlasega, siis see tegi kindlasti loengu palju huvitavamaks . See omakorda pani mind rohkem kuulama ja kaasa mõtlema. On ju tore kuulata jutte sellest, millega peale kooli tegeleda saaks või mida on kasulik ette võtta ja mida mitte. Tema jutud erinevatest firmadest, kus ta kaasa lõi olid huvi pakkuvad. Kasulik oli saada informatsiooni palgatööst ja ettevõtlusest, nende plussidest ja miinustest. Loengu lõpupoole toimus ideede välja mõtlemine ja hiljem juba grupitöö, kus käsitleti mõnda äriideed lähemalt. Kõige lõpuks saime me ülevaate sellest, kuidas teha SWOT analüüsi. Sellised grupitööd on väga arendavad ja viivad tihti paremate ideedeni, kui üksinda töötades. Lisaks oli väga meeldiv kuulda, et tudengitel jätkub huumorit, sest selle loengu raames sai tõsiselt palju naerdud ja see on minu arust väga positiivne. Robootikast IT Kolledžis (Margus Ernits) Neljandas loengus tutvustati robootikaklubi. Loengu algul oli juttu õppimisest üldiselt ning õppijate motivatsioonist. Tõdeti, et inimene omandab teadmisi ja oskusi paremini , kui saab ise õppeprotsessi elemente läbi teha ning vajalikku infot vajaduse korral iseseisvalt otsida. Meeldiv soovitus oli programmeerimist omandada aitav RoboCodei mäng. Valupunktina ühiskonnas toodi välja reaalainete ebapopulaarsus, mis kindlasti ei aita kaasa tehnoloogia ning majanduse arengule. Huvitavaks enda jaoks pean ideed, et teatud praktilise ülesande juures, näiteks roboti detailide kokkusobitamine, võib esmane ebaõnnestumine suunata sooritaja teoreetilise materjali uurimise poole. Sellist tehnikat võiks kasutada palju laiemalt erinevate koolitasemete juures. Loodan, et robootikaklubi ei jää hobitasemele, vaid pakutaks sellelaadset tegevust ka põhiprogrammi osana. Loengust jäi meelde väga hea mõte, et kõige parem lahendus on kõige lihtsam ning töökindlam lahendus. Serverikeskuste võrguarhitektuur (Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann) Viiendas loengus olid meil külaliseks Eesti ühe suurimast firmast Net group Toomas Mõttus ja Jaan Fledmann. Toomas rääkis meile firma üldehitusest, millega see tegeleb ning kuidas see firma nii kaugele on jõudnud. Firma tegeleb serverikeskuste võrguarhidektuuriga. Jaan rääkis meile spetsiifilist juttu, kuidas erinevad serverikeskused on üleehitatud ning see vaja väga suurt tähelepanu. Teema muutus väga keeruliseks, kuna ise pole selliste asjadega enne kokku puutunud. Lühidalt käisid nad veel üle teema, et tava-inimestele on kõik väga lihtne ja kättesaadav aga see töö ja veav, mis selleks tuleb teha on meeletu. Igasugu erinevad internetipangad ja muud võrguga seotud teenused. Kas sellist IT-d me tahtsimegi? (Agu Leinfeld) Kuuendas loengus käis Agu Leinfeld, kes töötab SMIT-is. Küsis loengu alguses, et miks me tulime IT-d õppima. Selle üle mõeldes jõudsin ma järeldusele, et ma ei teagi miks ma tulin. Vast selle pärast, et mingi muu valdkong huvi ei pakkunud ning TTÜsse ei oleks sisse ka saanud. Kuid juba selle paari kuuga on hakanud üha rohkem ja rohkem meeldima see valik. Huvitav loeng oli just selle pärast, et ta tõi väga erinevaid ning üllatavaid näiteid, näiteks, et 4 ameeriklast 10’st pidasid WC’s telefoniga kõnelemist normaalseks ja pooled WiFi kasutajad on surfanud WC’s. Ja ma arvasin, et ma olen ainuke. Ameeriklaste seas läbi viidud uuring näitas, et võrreldes minevikuga, töötavad nad mitmeid päevi ja tunde nädalas rohkem. Selle külje pealt vaadates me sellist IT-d kindlasti ei tahtnud. Kuid tänud IT-le on palju plusse, kommunikatsioon läheb odavamaks, mobiilsus suureneb jne. Kokkuvõttes mina ütleks, et täpselt just sellist IT-d me ei tahtnud, aga ega see halb ka ei ole. Parem kui enne. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas (Anto Veldre) Seitsmendas loengus käis Anto Veldre meile rääkimas tööst arvuti-ikalduste töörühmas. Loeng oli väga põnev ning kergesti kuulatav. Loengu teemaks oli küberturvalisus. Lektor rääkis lähemalt probleemidest ning ohtudest, mis kübermaailmas aset leiavad. Ta rääkis ka sellest, milline peab olema üks CERT/CSIRT meeskonna liige. Samuti rõhutas ta ka seda, et terve elu toimub enese arendamine, ning õppimine ning, et ei piisa ainult koolis õpitust. Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi (Kalle Tammemäe) Viimast loengut andis meile TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes oli varem IT Kolledži rektor. Ta rääkis TTÜ-st ning ka seda ümbritsevast kampusest. Samuti rääkis ta kõrghariduse süsteemist ning lõputöödest. Võrreldi ka Eesti ning Soome ülikoole ning haridusmaastiku. Räägiti ka tulevikust ning sellest, mis võimalused meil peale kooli lõpetamist on. Loeng jäi minu meelest kuidagi kuivaks. Rääkis küll kõike teaduslikku ja tarka juttu, kuid ei muutnud seda just kõige huvitavamaks. Huvi pakkust sealt programmeerimise võistlust mis kestis 24h. Lehekülg www.top500.org oli informatiivne, ehk siis et maailma võimsaim arvuti on siiski Jaapanis Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et oli väga huvitav aine. Esialgu ei uskunud, et leitakse oma ala parimaid koolist väljapoolt, aga nii ta oli ja oli väga tore ja lõbus kuulata, mis soovitusi erinevatest valdkondadest meile anda oli. Loengud olid õpetlikud ja aitasid silmaringi avardada. Nüüd, kui loengud läbi said, tekkis tahtmine veel huvitavate erialade ja spetsialistide kohta kuulda.
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kordusarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Selle täpse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitatud ajakavaga. Tavaliselt eeldab kordusarvestuse sooritamine õppuripoolset lisaettevalmistust, mille jaoks on õppejõul õigus anda piiratud mahuga täiendava iseseisva töö ülesandeid. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonna kaudu; RE kohal on järelarvestuse sooritamine tasuta, REV kohal maksab see 13 eurot.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus
Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
