User:Kdanilso

Essee

Internetist, ohtudest, lahendustest – lühidalt.

Eilses 26. oktoobri rahvusringhäälingu Pealtnägija saates oli lugu, kus väikese Lasva valla kodulehele oli kellegi kuri käsi sättinud netiporno lingid. Selgus, et tegemist on sadu miljoneid väärt rahvusvahelise küberkuritegevuse skeemiga. Kujutan täitsa ette milline oli Lasva vallavalitsuse inimeste reaktsioon, kui ajakirjanikud nende uksetaha ilmusid ja loo ära rääkisid. Ega nad võibolla esimese loo jutustamise peale saanudki päris täpselt aru, mis porno, kus porno ja kes porno nende kodulehele on paigaldanud.

Kui asi lühidalt kokku võtta, siis on hulk inimesi (firmasid), kes „aitavad“ otsingumootori tulemuste pingereas oma „kliendi“ kõrgemale ehk siis nähtavamaks. Sellist tegevust kutsutakse otsimootorite optimeerimiseks, inglise keeles nimetatuna Search engine optimization ehk SEO. Ja selleks kasutatakse erinevaid legaalseid, poollegaalseid ja illegaalseid vahendeid, kes kuidas.

Saates toodi kaamera ette ka Eesti oma SEO-teenust pakkuvast firmast Optim Technology, kes sarnaste skeemidega äri teeb. Jääb igaühe enda otsustada, kuidas ta parajasti sellisesse tegevusse suhtub ja kelle poolt jutustatud lugu ta usub.

Jäin hoopis mõtisklema selle üle, et nö algajat või tavalist arvutikasutajat ootab arvutimaailmas ees hulk karisid ja ohte mida ta ei oskagi karta. Toimub hulk kursuseid, kuidas arvutit kasutada, kuidas teha esimene meiliaadress ja meisterdada koduleht - loodetavasti räägitakse kursuse käigus ka interneti varjukülgedest. Tundub, et pigem keskenduvad kursused sellele, kui tore see internet on ja mida head me saame sellega teha.

Alles see oli, kui tulid esimesed nö Nigeeria kirjad, kus palutakse väikest ettemaksu suurele summale rahale ligipääsuks. Hulk inimesi saab petta ja seeläbi teadvustavad teised, et sellistele kirjadele ei maksa reageerida. Kuigi aeg-ajalt kuuleb ikka, kuidas keegi kuskil raha käest andnud lootuses suurem hunnik tagasi saada.

Siis hakkasid saabuma e-kirjad, kus pealtnäha sõbralik pangatöötaja palus saata internetipanga kasutajanimed ja paroolid (või krediitkaardi andmed) ja seda kõike selleks, et „tagada suurem turvalisus“ vms. Loomulikult tähendas andmete saatmine rahast ilmajäämist.

Vahel ilmub veebilehitsejas teade, et oled võitnud suure summa raha ja kui oled valmis oma võidu kätte saama, teatatakse, et pead selleks ainult natukene raha maksma ja inimesed maksavad, kuid võidusummat nad jäävadki ootama.

Kui on toimunud mõni loodusõnnestus, siis kutsutakse sind üles annetama kannatanutele. Esimese hooga me ei suudagi mõelda, et tegemist võiks olla pettusega – kes siis ikka niimoodi petab. „Kannatanuks“ võid aga osutuda aga hoopis annetaja ise.

Tõin välja vaid mõne viisi, kuidas inimestelt on raha välja petetud. Loodetavasti on ülaltoodud skeemid kõigile tuttavad ja nende õnge enam ei langeta. Pigem lahutatakse oma meelt sellega, et ollakse „pahadega“ lihtsalt kirjavahetuses.

Kindlasti mõtleb keegi kuskil just praegu välja uut skeemi, kuidas raha rohkem ja kiiremini kätte saada. Eks oma osa petta saamisel on ka inimesel endal – unustatakse, et tasuta lõunaid ei ole. Suure summa lubamine päti poolt mõjub uinutavalt, mõtetes juba kulutatakse raha, mis paraku tulemata jääb.

Tulles tagasi loo alguse juurde, siis kuidas peaks inimene, kes äsja oma esimese kodulehe valmis on meisterdanud, teadma või oskama ennast kaitsta sellise tegevuse vastu? Mulle tundub, et teadvusse jõuavad ohud siis, kui keegi on pettuse ohvriks juba langenud ja sellest avalikkuses räägitakse. Täiesti usun, et eilse Pealtnägija ajal hüppasid inimesed arvutite taha ja uurisid, kas ka nende lehtedele on ilmunud kahtlased lingid.

Tundub, et internetis liikumine, infotulvas orienteerumine on läinud nii keeruliseks, et valvsuse kadudes võid kohe petta saada. Äkki peaks hakkama väljastama internetis liikumiseks nö juhilubasid nagu autosõidul? Või vähemasti võiksid olla kursused, mis peab läbima, et internetile ligi saada.

Ei saa öelda, et interneti pahupoolest üldse ei räägita. Sellele teemale pühendatud lehekülgi internetis ikka leidub. Iseküsimus on, kuidas inimesed nendele suunata. Kas peaks kasutama SEOd, et inimesed neid paremini leiaks? Nali naljaks.

Pean tunnistama, et ega ei tule meelde, millal viimati mingi interneti ohtusid tutvustav kampaania või saade meedias oli. Pealegi ei ole see teema vist piisavalt seksikas, et meedias pidevalt esiplaanil olla. Pigem saab eetriaega ja trükiruumi uudis, kus keegi taaskord mingi skeemi ohvriks jäänud. Kuigi hea, et needki uudised meediasse jõuavad – vähemalt inimesed teadvustavad probleemi ja seeläbi saab petta vähem inimesi.

Tundub, et praegu on vastutus jäänud iga inimese enda kanda ja igaüks ise õpib, kes teiste, kes enda vigadest. Riik peaks läbi koolihariduse panustama inimeste internetis valitsevate ohtude teadlikuse tõstmisse. Võibolla see juba on nii. Minu koolist on möödas 10 aastat ja sel ajal „pahadest“ ei räägitud. Loodetavasti praegu räägitakse. Parem oleks.

Näiteks võiks teles olla saade, kus tädi Maalile lihtsas ja arusaadavas keeles räägitakse, millest hoiduda, mis peaks tegema ettevaatlikuks jne. See peaks olema suunatud just tavalisele inimesele, kelle jaoks internet iseenesest mõistetav ei ole. Need, kes internetis igapäevaselt ringi jalutavad teavad selle ohte nagunii, neile pole seda saadet vaja.

Tundub, et internetipettustega on võimatu võidelda, pahad on alati sammu võrra ees, ükskõik kui palju me ei pingutaks. Siiski ei maksa alla anda. Alati tuleks olla skeptiline asjade suhtes, mis on „liiga head, et olla tõsi“. Ja kui juba raha kandmiseks läheb, siis veendu, et kõik on korrektne ja see isik (organisatsioon) on ikka see, kes ta väidab end olevat. Ja nüüd üleskutse kõikidele programmeerijatele – vaja oleks kirjutada programm, mis kõik pahade plaanid nurjaks! See, kes esimesena sellise valmis saab on kõige tublim.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastuvõtu eeskiri

5.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

5.2. Eristatakse IT Kolledži-sisest ning IT Kolledži-välist akadeemilist liikumist.

5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

Õppekorralduse eeskiri

1.2.10. Akadeemiline kalender – dokument, millega sätestatakse olulisemad õppetegevusega seotud tähtajad, fikseeritakse õppeaasta ja iga semestri algus ja lõpp ning igale semestrile punase joone päev.

1.2.12. Punane joon – ajaline piir, milleni peavad olema lõpetatud õppekorraldusega seotud liikumised, so. akadeemiline liikumine.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Õppekorralduse eeskiri

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul

5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik. RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.