User:Msootalu

Essee

Neljapäeva hommikuti oli alati hea esimesse loengusse tulla, kuna siis teadsin juba ette, et midagi huvitavat tuleb. Sellest ainest ei tahtnud üldse puududa, sest kõigi nende erinevate kogemustega inimeste antud loengud olid väga põnevad, kui välja arvata üks, mis lihtsalt mulle endale ei meeldinud. Esimene loeng selle kohta oli enamjaolt sissejuhatus, kus meile selgitati, mis edasi saama hakkab ja mida täpsemalt teha tuleb, et aine läbida. Järgnevad loengud olid juba köitvamad, sest räägiti erinevatest IT valdkonda puudutavatest teemadest, mis mind inspireerisid ja kaasa haarasid.

Esimene loeng: Õppekorraldus ja sisekord Esimene loeng oli minu jaoks mingil määral hirmutav, aga samas ka põnev, sest polnud õrna aimugi, mis mind ees ootab. Selles loengus seletati kõrghariduse erinevaid tasemeid, räägiti, kuidas Infotehnoloogia Kolledžis hakkama saada ning selgitati täpsemalt süsteemi ja ellujäämist selles. Parim oli Üliõpilasesinduse presidendi korrektne väljendus tervituskõnes.

Teine loeng: Innovatsiooni olemus ja juhtimine Algas juba huvitavalt, kui pandi mõtlema näiteks sellele, et Euroopas võiks olla ühtne turg, näiteks telefoni operaatoritel võiks olla ühise koostöö leping, et inimesed saaksid helistada igalt poolt Euroopast kohaliku kõneminuti hinnaga. Inovatsiooni edendamise ja arendamise raames räägiti väga põhjalikult sellest, kuidas uue toote või idee rakendamisega toime tulla. Mida sellega teha ja kuidas käituda. Sarnasusi oli kolmanda loenguga, kus samuti oli juttu ideede innovatiivse teostusega.

Kolmas loeng: Ideest teostuseni Margus Ernitsa loeng pani kuulama, kuna ta rääkis projektidest, millega ise tegelenud oli ning nende positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Mulle meeldis õppida inimeselt, kes lähenes teemale isiklikult ning rääkis enese kogemustest ja mõnel juhul ka põrumistest. Kõigepealt oli neil suhtlusportaal rate.ee sarnase suunitlusega leht Soomes, mis minu arust oli hea idee. Nad müüsid selle küll maha, aga raha ei saanud. Ka teised ideed millega ta tegeles või tegelenud oli, panid huviga kuulama. Mulle meeldis väga ideede välja jagamine, mille käigus ta parimad kirja pani ning mille põhjal hakkasime grupitööd tegema. Endalgi sündis huvitavaid ja innovatiiseid ideid. Meie grupil oli teemaks maksed, kus jõudsime välja selleni, et mobiilsed maksed on teostatav, kui suudaks ära rääkida telefoni operaatori firmadega nagu EMT, Tele2 ja Elisa. Margus Ernits suutis terve loengu vältel huvi üleval hoida ja pani mõtlema.

Neljas loeng: Robootikast IT Kolledžis Sain teada, kui heal tasemel on IT Kolledž oma robootika klubiga. Räägiti erinevatest võistlustest ja rakendustest robootika vallas. Põhilised asjad, mis sellest meelde jäid olid Robocode ja Robotext, kus IT kolledži võistkond on enamus võistlustel esikoha saavutanud. Sain teada ka seda, et IT kolledž teeb väga palju koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga nii, et EKA pakub välja idee ning IT kolledž viib need ellu. Sarnasusi võib viidata jällegi kolmanda loenguga, kus oli tegemist ideede teostamise ja nende praktikas kasutamisega.

Viies loeng: Serverikeskuste võrguarhitektuur Räägiti "Net Group-ist", tänu millele sain taaskord kinnitust sellele, et tahan õppida IT süsteemide administeerimist. Räägiti väga paeluvalt serveritest, nii uutest kui ka vanadest süsteemidest. "Pilv" on hetkel põhiline sihtkoht, kuhu tänane administeerimise maailm suundub . Enam pole firmadel nii väga servereid tarvis, sest hakkama saab ka "pilve" keskkonnas. Uuenduslikus keskkonnas on tarvis kiiret ühendust, seega minnakse üle valguskaablile (fiiberoptika). Parim lause, mis selles loengus meelde jäi, oli kindlasti: "Mida lihtsamaks läheb süsteem lõppkasutajale, seda keerulisem on süsteemi ülesehitus ja kooslus.” Teistes loengutes oli rohkem innovaatia suunitusega teemasid, kuid selles teemas oli ainus innovaatiline asi "pilv", mis minu arust ei olegi nii väga innovaatiline.

Kuues loeng: Kas sellist IT-d me tahtsimegi? Loeng juhatati sisse hea küsimusega: "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Seda kuulates hakkasin suuresti mõtlema varieeruvatest IT toodetest üle maailma, mis mugandavad meie elu. Erinevad riist- ja tarkvaralised lahendused on muutnud meie elu kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks, et saaksime rohkem aega veeta nendega, kellega tõesti tahame koos olla ning rutem lahendada probleeme või ära teha asju, millega on vaja tegeleda. Toimetuste mugavamaks tegemisega muutuvad need mingil määral ka ebaturvalisemaks, sest igal uuel asjal on rohkem nõrku külgi kui vanal ja ometi on uus lahendus parem. Saab tõstatada küsimuse, kas me ole liiga suurel määral tehnoloogiast sõltuvad? Arvan, et oleme. Näiteks, kui peaks juhtuma, et USA-l tekib mingi tehniline rike, mille tõttu saadavad nad tahtmatult teele oma tuumapommi, mis on suunatud venemaa poole, võib tekkida ülemaailmne tuumasõda. Kokkuvõttes pani Agu mitmeti mõtlema ja oli väga huvitad temapoolset arutelu kuulda.

Seitsmes loeng: Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas Oli taaskord väga põnev, kuna oli aru saada, et Anto Veldrel on korralik teadmistepagas ning ta oskas ka palju erinevaid näiteid tuua. Mõistsin, et tingimata peab olema hea suhtlemisoskus ja põhjalikud teadmised alal, millega sa tegeled, et ennast klientidele selgeks teha ja mõista anda. Räägiti palju viirustest ja sellest, milline peaks olema CSIR/CERT meeskond või tavaline IT inimene. Kaheksas loeng: Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi Paraku pean tõdema, et tegemist oli kõige ebameeldivama loenguga selles aines. Terve aja vältel tundus mulle, et rääkija ei tee muud, kui ainult promob Tallinna Tehnika Ülikooli. Jutustas Akadeemia tee(ringi) "campus-est", rääkis IEEE-st. Kuigi oli tore kuulata, milline visioon on TTÜ-l akadeemia tee alaga. Sain teada, kuhu tasuks edasi magistriõppesse minna.

Kokkuvõte: Loengud meeldisid väga, sain teada palju uut ja põnevat.

Küsimused

Küsimus A: Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus A: Tuleb minna õppeosakonda ja registreerida end korduseksamile. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.Tuleb minna õppeosakonnda ja seal end korduseksamile registreerida. Registreeruda hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. REV õppekohal oleval tudengil, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. RE õppekohal on kordussooritus tasuta, aga registeerima peab!

Samuti saab RE õppekohal tudeng ennast registeerida ka e-posti teel.

Küsimus 3: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus 3: VÕTA arvestamist taotlev tudeng esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustes ja korras sätestatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi: VÕTA) esitatavate taotluste läbivaatamise, hindamise ja arvestamise ning tasu maksmise tingimused ja kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis . Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.