User:Auibomae

Erialatutvustuse arvestus töö

• Autor: Aare Uibomäe
• Esitamise kuupäev: 30.10.2011

Skype kasutamine BitTorrent kasutajate tuvastamiseks.

Skype on laialdaselt levinud programm, mis võimaldab kasutajal sooritada üle interneti, nii hääl kui ka video kõnesid teise Skype kasutajaga. BitTorrent on samuti laialdaselt levinud peer-to-peer vahendus programm, faile ei hostita ühtsel serveril, nagu see oli Kazaa algusaegadel, vaid failid asuvad tavaliste inimeste arvutites, kes neid jagavad teiste BitTorrent kasutajatega. BitTorrent saidid on vajalikud vaid vahendajana, torrenti allalaadimiseks, et sa saaksid ühenduse kõikide antud torrentit jagavate inimestega. Kas keegi oleks osanud arvata, et tavaline suhtlus programm Skype võib osutuda turvariskiks BitTorrent kasutamisel. Üheks uudiseks, mis mulle huvi pakkus oli see, et USA meelelahutus tööstus otsib uusi võimalusi tuvastamaks, autoriõiguse seaduse rikkujaid nende tuvastamisega läbi Skype. Nimelt grupp teadlasi avastas, et on võimalik tuvastada Skype`sse sisestatud privaatse informatsiooni ja IP aadressi kaudu BitTorrent kasutajaid. See on kõik võimalik täna Skype`s olevale turvaaugule mis annab võimaluse näha kasutaja IP aadressi helistamise ajal. Süsteem, siis töötab sedasi, et kui sa oled Skype kasutaja ja oled BitTorrent`iga faile jagamas lingitakse sinu privaatne IP ja Skype`s avaldatud privaatne informatsioon nime, elukoha jne. kohta igale sinupoolt jagatud failile külge. Seda kõike muidugi kasutaja teadmata, et teda jälgitakse sellisel viisil. Minu arust on see juba igasugune privaatsuse rikkumine ja kui asi peaks nii kaugele minema, et keegi sellest tingitult vastutusele võetakse, on igasugune õiglus küll maailmast kadunud. Mina ei pea õigeks, et autoriõiguse kaitsmise eesmärgil hoida silma peal igal Skype kasutajal, see on sama hea nagu trooja hobune sinu arvutis, mille vastu viiruse tõrje tootjad kurjavaeva näevad. Selle eest tuleks hoopis karistada, neid kes sellisel teel informatsiooni hangivad, sest nagu on seadusega keelatud telefoni kõnede pealtkuulamine annab see võimaluse iga sinu poolt tehtava liigutuse arhiivi salvestamiseks ja sobival hetkel sealt ülesse otsimiseks. Mis on sellisel viisil informatsiooni hankijate vahe Edgar Savisaare lindi skandaaliga, mõlemal juhul omandatakse andmeid isikute kohta, nende seljataga, et endale sobival hetkel ära kasutada. Ega muud vahet polegi, lihtsalt esimesel juhul toimus informatsiooni vargus riiklikul tasandil teisel juhul, aga üksikisiku tasemel. Ma olen nõus sellega, et iga autor tahab oma intellektuaalset omandit kaitsta ja selle loomingu eest tasustatud saada, aga pole kuulnud küll, et Hollywood vaesemaks oleks jäänud torrent võrgustikus levitavatest failidest tingitult. Minu arusaam on, et tänu sellele on jõudnud nii muusika kui ka filmid laiema vaatajaskonnani, kui sa ka pole ostnud näiteks Metallica plaati, kui sulle see muusika meeldib lähed sa kontserdile ikka, muidu võibolla poleks sa sellest artistist muidu midagi kuulnud. Sama käib ka filmi tööstuse kohta, kui sulle film ikka meeldib või on mõne näitleja esitus filmides meeldima hakanud lähed sa ikka kinno parema elamuse saamiseks. Praegusel ajal on ju Hollywoodi`l trumbid taskust võtta, ei saa aru miks sellisele libedale teele minna. Nimelt 3D filmid, mille laadset elamust ei ole võimalik kodus saavutada. On küll 3D telekad ja võimalik Ebays`t prillid soetada, kui tehnilised võimalused kodu ja kinos pakutava vahel pole vähemalt hetkel võrdväärsed. Mida see võib, see kaasa tuua Skype, kui suhtlust võimaldava programmi jaoks, mis võib osutuda, aga trooja hobuseks sinu arvutis. Viimase avalikustatud seisuga wikypedia andmetel oli 2009 aastal Skypel 521 miljonit kasutaja kontot. Praegu on Skype kasutajate arv olnud pidevas kasvutrendis, eriti interneti kättesaadavamaks muutumisega ja interneti kiiruste kasvuga. Mis saab, aga siis kui autorikaitse organid hakkavad Skype`t ära kasutama nagu neil hetkel juba plaanis. Mina arva, et konkurents sellel turul on niigi tihe ja see võib saada Skype jaoks tubliks proovikiviks. Kui nad selle vea parandamisega ei kiirusta ja kasutajad juba lahkuma hakkavad on neid juba praktiliselt võimatu tagasi meelitada, sest usalduse kaotanud kasutaja usaldust on raske tagasivõita. Alternatiivina võivad Skype kasutajad üle minna MSN Live Messengeri kasutajateks, sest pahkutavad teenused on suhteliselt sarnased. Nimelt võimaldatakse nii ühest arvutist luua video ühendus teise kasutajaga kui ka arvutist mobiil telefonile helistamist, viimase eest tuleb aga juba muidugi maksta. Samuti pole ka probleemiks kasutatavate OS`ide erinevus kuna MSN Live Messenger, toetab kõiki enamkasutatavaid OS`e nii Mac`i, Linux`it kui ka loomulikult Windowsi. Samas tekkib küsimus, seoses BitTorrent võrgustikus failejagavate kasutajate tuvastamisega, nimelt jagatakse BitTorrent vahendusel ka väga palju open source ja vabavara faile. Kuigi failinimi võib viidata mingile muule asjale, sest selle määrab algne jagaja, ei pruugi tegemist olla veel piraatlusega, kui sa kasutad ja jagad faile BitTorrent võrgustikus. Kui hakatakse sedasi kohe rahmides tuvastama failide jagajaid, kes kaitseb nende kasutajate õigusi, privaatsusele. Samuti tekitab vastuolusid see, et kes peaks see olema see kellele usaldatakse, kasutajate määramine, siis kas autoriõigustega vastuolus olevaks BitTorrent kasutajaks või vabavara jagavaks BitTorrent kasutajaks. Praegusel ajal, kui kogu interneti kasutusest omab BitTorrent üle 50%`ilist osalust, kui palju inimesi tuleks tööle võtta, et kogu seda andmemahtu läbi töötlema hakata. Kokkuvõtteks võiks öelda, et tuleviku kohapealt jääb vaid lootus, et autorikaitsjad mõistavad ükskord seda, et torrent võrgustikus failide levik, ei tähenda autorite tasustamata jäämist. Muusika kohapealt, peaksid muusikud hoopis õnnelikud olema, et nende looming leiab laia austajaskonda ja tõeline fänn läheb kontserdile ja ostab ikka endal autosse kuulamiseks originaal plaadi. Filminduse kohapeal võiks ka seda sama öelda, kui sa oled kinofänn siis sa lähed häid filme ikkagi kinno vaatama täieliku elamuse saamiseks.

Küsimused A

• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Tuleb veel õppida ja eksam uuesti sooritada. Üliõpilasel on üheaineraames õigus kolmele kordus eksamile, kordus eksamile pääsemise eelduseks võib õppejõud aga seada lisaülesande täitmise.

• Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamit on võimalik uuesti sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu.

• Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksami sooritamise aeg tuleb kokkuleppida vasta aine õppejõuga.

• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksami sooritamine tuleb registreerida õppeosakonnas.

• Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastava aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Tasumise tähtaeg on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

• Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel kohal olevale õppurile on korduseksami sooritamine tasuta.

• Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Hetkel on see 13 EUR

Küsimus 1

• Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamiseks tuleb üliõpilasel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.