User:Tmarkus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Markus
Esitamise kuupäev: 6. november 2011

Essee

Puuvillane nutiriie

Ulmekirjanduses, koomiksites ja arvutimängudes on nutiriided juba ammu levinud. Osa neist muudavad kasutaja nähtamatuks, osa lisavad jõudu, osa näitavad enda peal huvitavat informatsiooni. Nagu ka enamus juhtudel tuleb väga palju ulmekirjaduse tehnoloogiast ka kunagi kasutusele, kui sellel mingisugune praktiline kasutus ning võimalik teostus on. Arusaadavalt ei suuda me gravitatsioonivastaseid saapaid luua, kuid nüüd suudame juba teha riideid, kus sees on elektroonika. See tähendab, et on avastatud meetod loomaks voolu juhtiv ning samal ajal painduv kangas.

Ajakiri Organic Electronics räägib, et Cornelli Ülikooli teadlased, eesotsas Juan Hinestroza-ga, on loonud puuvilla kiust transistorid. Tegelikkuses kaetakse selle meetodi puhul puuvilla kare pind kullast nanoosakeste kihiga, mis omakorda kaetakse elektrit juhtivate või pooljuhtivate polümeeride kihiga. Hinestroza sõnul on kihid piisavalt õhukesed, et säiliks puuvillakiudude paindlikkus. Puuvill valiti alusmaterjaliks tänu tema mehhaanilistele omadustele ja loomupärasele pehmusele. Lisaks on puuvill väga odav ning tänu oma kergusele ja vastupidavusele on selle materjali kasutamine kanga- ja rõivatööstuses üldlevinud. Hinestroza demonstreeris hetkel kaht tüüpi transistoreid – orgaanilist elektrokeemilist transistorit ja orgaanilist väljatransistorit. Mõlemaid kasutatakse laialdaselt näiteks telefonide, telerite ja mängukonsoolide funktsioone juhtivate integreeritud vooluringide komponentidena.

Sellist laadi lahendusel on mitmeid eeliseid. Paraku nähtamatust (sõna otseses mõttes) me sellega veel ei saavuta, superinimese jõudu otseselt kah veel mitte, kuid hetkel üldlevinud näide „nutiriidest“, kus on võimalik teha riietusese, mis mõõdaks temperatuuri ning siis vastavalt kas jahutaks või soojendaks keha, on juba täiesti teostatav. Täiendavalt on võimalik mõõta vererõhku, pulssi jne, mis loob sellele ka väikse meditsiinilise komponendi. Näiteks patsientidele saaks uuest nutiriidest palatiriided teha, mis koguaeg monitooriks nende erinevaid andmeid. See vähendaks probleemi, kus õed võivad midagi ära unustada või sootust ära vussida. Natukene kaugemate näidete puhul saab riideid kasutada USB-hubina, telefoni laadijatena, või kasvõi telefoni laiendusena, võimaldades telefoni ühendada näiteks jope külge ning pea juurest välja tuua kõrvaklapid ja mikrofoni. Eraldi juhtimispaneeli puutetundliku ekraaniga saaks näiteks varrukale luua, mille tulemusena piisab vaid telefoni ühendamisest taskus ning edasi saad juba randmelt sellega opereerida samal ajal, kui telefon taskus laeb. Kuid see ei pea piirduma telefoniga.

Kuigi need näited, eriti esimene, võib kõlada täna tõepoolest ulme ja üleliigsena, on tegelikkuses säärane vajadus täiesti olemas, olgugi, et tänavapildis esialgu keskmine inimene ei kujutaks seda ette. Riideid nutikamaks luues saame tegelikkuses päris palju probleeme justnimelt riietele loovutada. Kuna me neid koguaeg niikuinii kanname, siis tulevikuperspektiivis võib juhtuda olukord, kus nutiriide turg hakkab enda alla neelama üsna mitmeid muid turge. Ühe esimese asjana võib välja tuua käekellad, milleks siis enam absoluutselt vajadust ei ole. Juba täna on tänu telefonidele paljudel inimestel ära kadunud vajadus kanda käekella. Telefoni puhul peab seda siiski taskust otsima ja klahviluku maha võtma, et tegelikku kellaaega teada saada. Pikkavarrukalise nutiriide puhul poleks enam nii võimatu mõelda riidest, mis oleks võimalik katta (kasvõi osaliselt) näiteks OLED-ga, mispuhul oleks võimalik kangast ka ekraanina kasutada. OLED varruka otste puhul oleks see ideaalne koht kellaaja ja kuupäeva näitamiseks.

Tõsi, OLED on suhteliselt voolumaias, mistõttu täna seda lahendust kasutada oleks keerukas, kuid puutetundlike telefonide massiline levik sunnib kindalsti täiendava surve dioodide arengule peale, mistõttu saab need tehnoloogiad effektiivsemaks ning aku tehnoloogiad paremaks. Ning alati on võimalik lisada sinna ka vastav aku.

Painduva skeemi loomisel on ka muid eeliseid. Näiteks seda kasutusele võtvad seadmed on tunduvalt vähem tundlikud põrutustele ja igasugu väänamistele-painutamistele, mistõttu tehnoloogial on potensiaali asendada tänapäevased lahendused sootuks, kuna vajadus turul on olemas ning uus lahendus, tuues kaasa lahendusi, ei ole üle mõistuse kallis. Kindlasti on sedatüüpi lahendused meelepärased sellistele organitele, kes otsivad ennekõike vastupidavaid lahendust. Näiteks sõjavägi, kellele avaneb sisuliselt oluliselt suurem valik tehnikat, mis enne oli võibolla liiga habras, et lahinguväljal selle peale loota julgeks.

Kindlasti jääb ka enamike uue tehnoloogiate kasutuselevõtt just vajaduse ja hinnasildi taha. Kui inimestel uut tehnoloogiat vaja ei ole, pole seda ka kuhugi müüa, mistõttu masstootmisesse seda tehnoloogiat pole ilmselgetel põhjustel mõtet viia. Samas, isegi kui mingisugune vajadus on olemas, peab seda ka saatma mõistlik hind. Ühe sellise näitena võiks tuua 3D-printimise. Tegelukult ju paljud tahaksid endale 3-mõõtmelisi asju välja printida, kuid siiamaani on nende printerite hind jäänud liiga kättesaamatuks tavainimesele, mis kindlasti pidurdab selle tehnoloogia levikut. Õnneks viimase näite puhul võib juba turul näha tendentsi, kus hinnad hakkavad tasapisi ka mõistlikuse piiridesse jõudma. Antud juhul, „nutiriidel“, oleks justkui mõlemad olemas.

Kuigi iga uue tehnoloogial tundub algul olevat jumet, tuleb kindlasti mõelda ka kitsaskohtadele. Üheks võimalikuks probleemiks on vajadus katte säärane kangas mingi väga hea ja paindliku materjaliga, mis ei laseks niiskust läbi, kuna elektriskeemidega vihma käes jalutada ei ole just kõige parem lahendus. See ei ole möödapääsmatu probleem, kuid muudab kanga kindlasti keerulisemaks ja vähem paindlikuks. Me ju ei tahaks, et meie uue ja edeva Apple nutikampsuni skeemid kokku sulaks. Siiski, üks mõte mis siit kummitama jääb on, et kas tulevikus peame muretsema, et „mu kampsun jooksis kokku“? Tundub ju, et igasugu alternatiivsed lahendused hakkavad personaalarvuteid turult välja lükkama. Olgu nendeks siis tahvelarvutid või nutijoped. Kuid tarkvaralised probleemid on eraldi teema, mis kindlasti ei saa olla takistuseks riistvaraliste lahenduste kasutuselevõtul.

Seega, kokkuvõttena võiks öelda, et kuna kõnealuse kiu hind tundub olevat mõistlikuse piires ja on üsna lihtne leida erinevaid kasutusi sellele, võiks arvata, et see tehnoloogia jõuab küll varsti meieni.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamil läbi kukkudes saab pärast aine õpetamissemestri lõppu kahe semestri jooksul sooritada korduseksami. Korduseksami puhul on õppejõul õigus esitada korduseksamile lubamiseks lisaülesandeid, mille täitmine on korduseksamile pääsemise eelduseks ning määrata selle toimumise kuupäev, mis määratakse kooskõlas õppeosakonna soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. REV õppekohal, maksab kordussoorituse 13 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb üliõpilasel esitada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus koos õpisoorituste nimekirjaga, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus koos lisaga tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.