User:Ylari

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ülari Ainjärv
Esitamise kuupäev: 6. november 2011

Essee

Me kõik oleme varsti pilves

Sellel nädalal avaldas KPMG International ülemaailmse uuringu pilveteenuseid pakkuvate ja tarbivate firmajuhtide ning IT-juhtide nägemustest ja plaanidest antud valdkonnas. Uuring ise võtab teema kokku tõdemusega, et investeeringud pilvetehnoloogiasse lähiajal suurenevad märkimisväärselt. Keda huvitavad täpsed arvud ja uuring tervikuna, siis võiks seda lugeda otse allikast, mina siinkohal pikemalt peatuma ei hakka ning kohe kindlasti ei hakka ma alljärgnevalt lahti seletama, mis asjad pilveteenused üldse on. Nende kohta võiks huviline ise täiendavat lugemist leida. Aga, minu tähelepanu jäi seda uuringut diagonaalis lugedes pidama praeguse olukorra kirjeldusele, millest selgub, et väga suur osa firmadest tegeleb hetkel pilvekeskkondade hindamisega ning erinevate aspektide testimisega. Teiste sõnadega, loen mina sellest välja, käib võidurelvastumine uue ajastu künnisel. Me kõik oleme varsti pilves või me astume välja, selles on küsimus.

On aimatav, et lähiaastatel toimuvad turul suuremat sorti muutused ning iga ettevõtja eesmärgiks kujuneb parima e-teenuste keskkonna omamine, mistõttu on ka oluline olla nendest muutustest plaanide ja tegudega alati mõne sammuga ees, et siis õigel hetkel muutused enda kasuks pöörata. Pilveteenuste laialdasemal kasutuselevõtul peab hea ja mugav teenindus, eelistatult siis koos iseteeninduslahendustega, olema klientide jaoks harjumuseks. Oluliseks veebikeskkondi iseloomustavaks märksõnaks peaks kujunema innovaatilisus ühelt poolt, perspektiivid seatakse ju mitme aasta peale loodetavasti, ja teisest küljest kasutatavad tehnoloogiad ei tohi saada takistuseks, innovatsiooni tuleb luua piisavalt levinud vahenditega, et olemasolevaid kogemusi ja ressursse ära kasutada. See dilemma ei ole muidugi midagi uut IT valdkonnas, aga toob kindlasti kaasa arenguid olemasolevates tehnoloogiates (tarkvaratööstus ja vabavara kogukonnad saavad juurde töökohti) ja arvatavasti suretab osa neist välja (ümberõpe ja tegelikult igasugune teadmiste täiendamine muutub mitmeski valdkonnas oluliseks). Tulemuseks peaks tekkima keskkond, mis sobitub igale kasutajale personaalselt ja mida saab operatiivselt muuta sõltuvalt muutustest strateegias ning seda mitte ainult päevadega, vaid tundidega.

Tänapäeval ei ole lauaarvutid ega ka sülearvutid enam kaugeltki ainsaks vahendiks, mille abil klient interaktiivselt enda küsimustele vastuseid või muredele lahendusi otsib. Oluline on olla kliendi jaoks kättesaadav just seal, kus ta parajasti viibib ning just hetkel, millal ta teenust vajab. Kiire elutempo ja palju informatsiooni on praeguse ajastu märk - inimestel on üha vähem aega külastada nende jaoks olulisi kohti otsimaks, mis on uudist. Uudised ja olulised sõnumid peavad ise tulema inimeseni, kel pruugib end vaid nendele avada. Personaliseeritud sõnumid, teavitused, uudised ja meeldetuletused on siin võtmesõnadeks, kandvateks tehnoloogiateks RSS-uudisvood lugejas, e-kirjad postkastis, teksti- ja muud sõnumid mobiilil, portaalisisesed sõnumid iseteeninduskeskkonnas. Globaliseeruv maailm on juba mõnda aega seadnud oma tingimusi nii firmadele kui igale inimesele üksikult. Teisalt on ta aga võimaldanud pöörata inimestel ja firmadel neidsamu tingimusi enda kasuks, muutes nad hoopis võimalusteks saada informeeritumaks, efektiivsemaks  ja osavamaks kui kunagi varem. Ellurakendatav lahendus peab võimaldama teenindada erinevaid riike, igas riigis oma keelte ja spetsiifiliste teenustega, arvestades kohalikku kultuuriruumi. Võib eeldada, et ka nimetatud keskkondade haldus saab olema mitmetasandiline, võimaldades nii keskset kui riigisisest haldust.

Tänaseks on selge, et internet ei ole enam vaid veebilehtede kogum, vaid sellest on kujunenud orgaaniliselt kasvav tihedalt integreerunud organism. Integratsioonitendents on jätkuv. Üha suuremat populaarsust koguvad portaalid ja sotsiaalvõrgustikud, ühendades omavahel seotud informatsiooni valdkondade või sihtgruppide raames. Internetis pakutav ei ole automaatselt võrdsustatav vaid veebibrauseris vaadatavaga – ähmastumas on piir veebibrauseri ja operatsioonisüsteemi vahel, "online" ja "offline" informatsiooni vahel.

See kõik seab tõsise väljakutse lahenduse arhitektuurile – peab ju tulemus sisaldama korraga nii staatilist kui dünaamilist laadi informatsiooni, olema kättesaadav ja mugav kasutada nii lauaarvutis kui mobiiltelefonis, omama väljundit nii omaenda keskkonna näol kui ka olema esindatud teistes portaalides, asuma nii veebibrauseris kui ka töölaual. Tänase seisuga on ainsaks ennast tõestanud ja toimivaks lahenduseks kujunenud teenuspõhine arhitektuur (Service Oriented Architecture, SOA) ja paljud ettevõtted on selle kasutamiseks juba täna valmis. Majja on muretsetud äritaseme integratsiooniplatvorme (Enterprise Service Bus, ESB) ja selle optimaalsel ärakasutamisel baseeruvat arhitektuuri oodatakse ka pilveplatvormidelt.

Kui lisada teenuspõhisele lähenemisele, mitmekesisele ja kaasaegsele väljundile, mugavale haldusele veel ärinõuete suhtes paindlik arendusprotsess ja süsteemi valmisolek kõrgeks käideldavuseks, siis olemegi märkamatult jõudnud lahenduseni, mis on valmis astuma iga tarbija kodusse, kontorisse või taskusse ja pakkuma talle just seda, mida ta vajab – selgust, lihtsust ja mugavust. Veelgi enam, astutud saab oluline samm integreeritud, kontrollitavate ja juhitavate, üksteisest sõltuvate teenuste ja seadmete – "intelligentse pesa" – suunas.

Selle pika heietuse mõte oli mul jõuda selleni, et kui eeltoodud eesmärgid on nii lihtsalt äraaimatavad, siis et kui palju vähem aimatav on nende eesmärkide saavutamise protsess - et mis siis võiks toimuda nende inimeste peas ja tööplaanides, kes antud uuringus osalesid. Ma pakuks omalt poolt välja sellise abstraktse visualiseeringu sellele protsessile. Ärgu otsitagu sellest põhjalikke seoseid või absoluutset tõde.

Mulle tundub, et on palju seisu- ja otsustuskohti ning siis on ju ka arusaadav, miks palju raha kulub. Tavapäratu on seejuures uuringust tulenev arusaam, et muidu kaalutletult erinevaid vaateid omavad pakkujad ja tarbijad on sedapuhku ühes paadis ning investeeringute suurendamise vajaduses kahtlevad vähesed. Aga mäng käib (ei tea kas ka meil) ja küll tulevad lahendused ka nendele kitsaskohtadele nagu andmete turvalisus jms (et äkki ka meilt), mis kindlasti kahtlejate ringi veelgi ahendab. Ja lõpetuseks, ärgem siis jätkem seda eelarvet niisama kopitama sinna kusagile.

Õigupoolest oleks võinud kirjutada mõnest tõsisemast projektist või temaatikast, millega ma viimasel ajal tegelenud olen. Samas kõik need lood oleksid suhteliselt samast “tellija materjalist” tehtud. Just selliseid kogemusi kirjeldavad, mida ehk igaüks, kes IT alal mõnda aega tegutsenud, oskaks ka sellestsamusest kirjatükist, ridade vahelt, välja lugeda.

Õpingukorralduse küsimused

Minu koodi viimane number on 1, seega vastan küsimustele B ja 1.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusin arvestusel läbi, siis järgides õppekorralduseeskirja pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb toimida järgnevalt ...