User:Elaansoo
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Erik Laansoo Esitamise kuupäev: 7. november 2011
Essee
NEST
Lugesin "Digist" hiljuti Nesti kohta, mis tituleeriti Maailma ilusaimaks termostaadiks kunagiselt iPodi disainerilt. Peab tunnistama, et ta näeb tõepoolest fantastiline välja, kuid kahjuks pole minul konkreetselt sellega midagi peale hakata. Mõtlema pani hoopis see, kui määravaks on saanud ostusoovi puhul disain. Tihtipeale minnaksegi ostma mitte võimast, ega isegi mitte praktilist sülearvutit, põhirõhk on sellel, et ta ikka ilus oleks.
Ammu on möödas ajad, kui Kalle Keskmine läks poodi ja ostis endale ilma pikemalt mõtlemata esimese ettejuhtuva telefoni. Tõsi, 15 aastat tagasi oli ka valik pehmelt öeldes kesine, kuid samamoodi piiratud olid ka inimese soovid. Osteti tarbeeset, see et ta samas ka hea välja näeks oli teisejärguline. Praegu on asjad sootuks teisiti. Iga teine inimene tahab endale taskusse "õuna", kooli suunduvatel lastel on ilmtingimata vaja, et talle soetatud atribuuti kaunistaksid Lotted ja naised ei taha kuuldagi midagi telefonist, mida ei kaunista Swarovski kristallid. See kõlab siin kerge liialdusena, kuid mõte on siiski selles, et rahavas soovib üha rohkem ja rohkem osta disaini. Seejuures unustatakse tihtipeale ära mida üldse ostma mindi. Väga hea näitena tuleb meelde Nokia 7820. Pulgakujuline, väga omapärane ja väga kallis naistetelefon, mille praktiline väärtus jääb sinna kuhugi allapoole nulli. Samas oli ta väga pilkupüüdev, mis teatud sihtgrupi jaoks ongi kõik, mida ühelt telefonilt vaja, mis sest, et numbri valimine sellega võttis arvatavasti kauem aega, kui jala ise kohale minemine ja näost-näkku rääkimine. Pea iga enesest lugupidav tehnoloogiafirma ei müü enam pelgalt asja kui sellist. Mõned firmad nagu näiteks Apple on enda südameasjaks võtnud ilusate tehnikavidinate disainimise. Veel paar päeva tagasi ei huvitanud mind mitte vähimalgi määral, mis ruuter mul kodunurgas istub. Seda seniks, kui ammune tuttav otsustas enda kodunurga sisustada väga stiilse ruuteriga. Seni polnud mul vähimatki aimu, et sõnad stiine ja ruuter eesti keeles ühes lauses esineda saavad. Kuna kõikvõimalik riistvara mängib meie eludes päev-päevalt üha suuremat rolli, pole siin ka midagi imestada, et me soovime sellelt ka silmailu.
Samas on IT seisukohalt hoopis olulisemgi tarkvaradisain. Väga palju sellest jääb küll tavakasutaja jaoks nähtamatuks ning enamust inimestest ei huvitagi see, kas tema ostetud videotöötlusprogramm on "ilusti" ehk korrektselt ja arusaadavalt kirjutatud. Kuid selle sama programmi graafiline liides hakkab talle kohe kindlasti silma ning sellest on tal juba mingisugused eeldused. Google tõestas aastaid tagasi, et peaaegu üleni valge leht näeb väga kena välja ning suudab seejuures ka oma töö teistest palju "kirjumatest lehekülgedest" paremini ära teha. Me ei soovi enam käia robustsetel veebilehekülgedel, kus on kasutatud 8 erinevat fonti 6 erinevas toonis, kus pildid on väljavenitatud ning mille lehekülje sisu ei oma mitte mingisugustki loogilist jaotust. Pankade Kaardikeskuse lehekülg pidavat nii jube välja nägema, et Eesti netiärid, ei julge oma kliente sinna suunata. Pärast põgusat külastust, pean nendega kahjuks nõustuma. Ja ega ei saagi neid süüdistada, sest kole või olematu disain lihtsalt ei ärata usaldusväärsust. On ütlemata selge, et kõikvõimalik riistvaradisain, alustades kasvõi neist samustest nutitelefonidest ja lõpetades värviliste jahutusvedelikega täidetud vesijahutitega, on lihtsalt silmailuks. Samas on mulle üha rohkem hakanud tunduma, et näiteks veebidisaini puhul, omab disain lisaks silmailule ka turvamehe rolli. Väga suur osa igasugusest saastast, mis netis ringi liigub, näeb lihtsalt kohutav välja ning ei tundu usaldusväärne ja seetõttu ei taha me ka seal klikkida. Samamoodi nagu me ei taha kõndida üksinda pimedas kahtlastes lobudikega täidetud rajoonides. Ma ei taha siin öelda, et kui miski näeb kena välja, siis on see ka turvaline, kuid mingeid paraleele saab kindlasti luua, sest üldjuhul on hästi disainitud asi ka kvaliteetne.
Hea meel on tõdeda, et IT valdkonnas üha enam rõhku disainile pannakse. Eks neid põhjuseid selle taga on ju mitmeid, kuid inimene on lihtsameelne ja sööb silmadega. Ilus toode müüb paremini, parem müük võrdub rohkem raha ja see ongi kogu põhjendus mida tootjatel vaja. Ja tegelikult ei olegi ju mitte mingisugust vahet, kas seda kõike tehakse raha pärast või puhtast armastusest. Tore on lihtsalt näha, et seda tehakse, sest meile kõigile meeldivad ilusad asjad.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järeleksamile tuleb registreerida õppeosakonnas, olles eelnevalt kokku leppinud vastava aine õppejõuga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised (13€), v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel.
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus
Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Kapi võtme kaotamise puhul pöörduda õppetehniku poole.