User:Skaarels
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Siiri Kaarelson
Esitamise kuupäev: 10.november 2011
Essee
Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks.
Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.
EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.
Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.
European Digital Single Market .Linnar Viik Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!
IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.
Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.
Raul Liive, Skype beetatestimise juht tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng! Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.
Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.
m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.
Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval. Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.
Küsimus 4
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.
