User:Haaulik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Harri Aulik
Esitamise kuupäev: 7. november 2011

Essee

Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib kübermaailmasõja võimalikkusest.

Kübermaailmasõdadest on kirjutatud mitmeid teoseid ja loodud nii mõnigi film. Nendes võib näha, kuidas eelnimetatud sõjad võivad mõjutada riikide valitsusi ja muidugi ka erinevate riikide rahvaid. Filmid filmideks, kuid kui selline sõda peaks saama reaalsuseks, siis millised on tagajärjed ja kui palju kahju saab see teha?

Kuidas üldse näeb välja kübersõda? Selline sõda toimub interneti avarustes ja nii nimetatud võitlejateks on riikide poolt rahaliselt toetatud häkkerid ja niisama pädevad mehed, kes on enda igapäeva tööst tüdinenud ja vajavad ellu mingit väljakutset. Üheks ründamise viisiks on spionaas ehk siis tungitakse konkurendi, rivaali või vastase arvutisse/serverisse/vms eesmärgiga sealt saada salastatud infot, mida siis juba oma tarbeks kasutada või halvemal juhul ka muuta. Teiseks ründamise viisiks on sabotaas, mille puhul siis reaalselt tungitakse arvuteid ja satelliite kasutavasse sõjaväetehnikasse. See ei kehti ka ainult viimase kohta – sabotaasi korral on ohus kogu infrastruktuur. Kolmandaks viisiks on elektrisüsteemide ründamine – kui välja lülitada elekter mingis piirkonnas või terves riigis näiteks, mõjuks see laastavalt majandusele, sõjaväekeskustel on küll olemas lisageneraatorid kindlasti taolisteks juhtudeks, aga ka nendel on piirangud ja kuna ühiskond on niivõrd „arvutistunud“ ja „internetiseerunud“, siis reaalsus on see, et elu jääks praktiliselt seisma.

Eugene Kaspersky – vene matemaatikageenius, kes on loonud gloabaalse impeeriumi interneti turvalisuse tagamiseks, ütleb artiklis et on olemas juba küberspionaas, küberkuriteod, nähtus, kus aktivistid häkivad võrke poliitilistel põhjustel ja varsti peame silmitsi seisma ka küberterrorismiga. Ma usun, et viimase oht on täiesti reaalne suurriikidele nagu näiteks Hiina ja USA. Elus ei ole võimalik nii, et kõigiga hästi läbi saad ja kõikidele meeldid, omades väga suurt mõjuvõimu ja otsustusvõimet maailmaasjades, on see veel kordades raskem. Muidugi Hiina on endale „auku kaevanud“ juba päris tõsiselt. Nimelt mitmed UK ja USA ametnikud on Hiinat süüdistanud küberspionaasi rünnakulainete korraldamises. Nende nii nimetatud lainete eesmärgiks on varastada UK ja USA suurfirmadelt nende intellektuaalset pärandit.

Küberrünnaku näidet ei pea otsima kaugelt. Pronksimässu järgsetel päevadel tungisid venelased Eesti serveritesse, keelates osad teenused, suuremate ajalehtede kommentaarirubriigid külvati üle rämpsuga ja tungiti ka Reformierakonna koduleheküljele. Eesti tipp-spetsialistid jõudsid küll nii öelda vastupanu osutada ja suuremad kahjud jäid tol korral olemata, aga paneb ikka mõtlema küll, et kui vastane(Venemaa näol just) asja tõeliselt kätte võtab, siis tagajärjed võivad olla rängad. Tol korral oli see ka rohkem kerge jõuproov näitamaks eestlastele, et lihtsamad küberrünnakud ei pane isegi silma pilgutama. Kui Venemaa peaks aga peale suruma kogu enda „häkkerite koorekihiga“, siis neid tagajärgi ei oska keegi ette kujutada ka mitte – elektri, vee, kütte, kommunikatsiooni ja transpordi infrastruktuurid võivad kõik olla ohus.

Millised võimalused on ära hoidmaks kübermaailmasõda? See on koht, kus riigid peavad jõud ühendama, sest mitte ükski riik ei suuda üksinda vastu hakata organiseeritud kübermaailma rünnakutele. Efektiivsema koostöö ja kübermaailma kontrolliva reeglistiku väljatöötamisel tuleb muidugi jälgida, et kõik oleks kooskõlas rahvusvaheliste seadustega, ei rikutaks väljendusvabadust ega privaatsust mingil määral. Eesmärgiks muidugi ühendatud tegevuskava võrgus tegutsevate kriminaalide vastu. Ühtsele kokkuleppele jõudmine ei ole nii lihtne kui see esmaspilgul tunduda võib, sest kuigi eesmärk on ühine, siis niipalju kui on riike on ka mõtteid selle kohta, et kuidas käituda küberspionaasi, -sabotaasi ja rünnakute taga olevate inimestega ja kuidas neid rünnakuid ennetada ja ära hoida. Üks suurimaid ülesandeid muidugi turvalisuse tagamisel on ka see, et kuidas seda kõike teha nii, et säiliks interneti parim omadus ehk avatus. Näiteks Hiina on arvamusel, et kõikidele internetikasutajatele tuleb „rakmed peale panna“ ja võimalusi piirata, osad riigid on jälle arvamusel, et spioonid ja ka väiksemate küberkuritegude taga seisvad inimesed tuleks kohe luku taha panna. See on teada ammustest aegadest, et keelatud vili on ikka kõige magusam ja ma arvan, et kui hakata mingeid teenuseid või üleüldiselt interneti kasutamist piirama kuidagi, siis üha enam inimesi hakkab otsima võimalusi süsteemi vastu võitlemiseks. Oletame nüüd, et riigid jõuavadki lõpuks kokkuleppele, kuidas kübersõdasid ennetada ja hakkavad asjaga tegelema. Sellise „ürituse“ ehk nii nimetatud „kübersalateenistuse“ eelarve peaks olema päris suur, et asjal ka iva oleks ja praeguses majanduse olukorras paljud riigid ei tule niisamagi toime. Teine asi on ka see, et paljud inimesed ja ka isegi väiksemad riigid ei oska näha neid ohtusid, mis kübermaailmas tegelikult valitsevad.

On aga ka grupp inimesi, kelle arvates kübersõda ei ole võimalik ja ei leia kunagi aset. Kahe UK professori loodud aruandes uuriti põhjalikult turvalisust kübermaailmas ja nad leidsid, et „tavalise sõja“ omadustega laiamõõtmeline, riikidevaheline sõda on välistatud. Küll aga jäävad endiselt küberspioonid ja –rünnakud, mida korraldatakse puhtalt rahalistel eesmärkidel. Mina nendega ei nõustu, kuna maailm on nii muutlik koht, siis kunagi ei saa öelda, et sõda on välistatud. Küsimus on pigem selles, et kui maailm jõuabki siuksesse paika, kus toimub nii öelda kübermaailmasõda, siis kas probleemid jõutakse lahendada enne kui tekivad reaalsed kokkupõrked riikide vahel või ei?

Lõpetuseks lisaksin, et piisava riikidevahelise koostöö ja kübermaailma kontrolliga on võimalik hoida asju rohelises ehk neutraaltsoonis.

Uudis pärineb nädalast 31.okt - 6.nov

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust teha?
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kellega kokku leppida, et arvestust teha?
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul.
Lisaks tuleb kokku leppida ka õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul.

Mis on tähtajad?
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on võimalik minna järgnevatel juhtudel:
6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub järgnevalt:
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Õppetöö akadeemilise puhkuse ajal:
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.