User:Btorn
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Braid Torn
Esitamise kuupäev: 6. november 2011
Essee
USA süüdistab Hiinat küberspioneerimises
Neljapäeval avaldutud USA luure raportist selgub, et Hiina ja Venemaa on kõige suuremad USA majandus- ja tehnoloogia saladuste varastajad. Raport keskendus eelkõige kaubandus ja majandustegevuse spionaažile. USA vastuluure agentuuri juht Robert Bryant ütles, et Hiina ja Venemaa ründavad oma luureagentuuride ja korporatsioonidega USA uurimis ja arendustegevust. Suurem osa spionaažist toimub küberruumis, põhiliselt infotehnoloogia, sõjanduse, taastuvenergia ja meditsiini valdkondades. Neljapäevane raport oli eriline selle poolest, et varem ei ole ükski raport, kartuses kahjustada riikidevahelisis diplomaatilisi suhteid, avalikult nimetanud Hiinat ja Venemaad nimepidi suurimateks spionaaži toimepanijateks. USA luureagentuuri vanemametnik hindas kahjuks 50 miljardit dollarit. Arvestades, et USA kulutab aastas uurimis- ja arendustegevuseks umbes 400 miljardit dollarit on kahju väga suur. Samuti toob see kaasa ka riske julgeolekule, kuid neid saladusi müüakse USA suhtes vaenulikult meelestatud riikidele nagu Põhja Korea ja Iraan.
Raportile eelnes 48 USA firma ründamine kuue kuu jooksul. Sihtmärkideks olid valdavad suuremad keemiaga tegelevad firmad. Rünnakuid juhiti USA asukohaga serverist, mille omanikuks oli 20ndnates mees Hiina Hebei regioonist ja rünnaku eesmärgiks oli intellektuaal omandi vargus, et suurendada oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Ründajad tegid põhjaliku eeltöö firmade kohta ja saatsid hoolikalt valitud töötatajatele nakatunud emailid, mis manuse avades nakatasid kasutaja arvuti salamisi „Poison Ivy“ nimelise nuhkvaraga, mis on spetsiaalselt informatsiooni vargust silmas pidades kirjutatud. Ründajad kasutasid mitmeid trikke meelitamaks töötajaid emailide manust avama, tüüpilisem neist oli kutse ärikohtumisele mõne oma tööandja äripartneriga. Teine taktika mida kasutati: nende poolt saadetud emaili püüti näidata kui turvauuendust. Hiina on eitanud igasugust valitsuse osalemist selles rünnakulaviinis. Eelnevalt kirjeldatud rünnak ei ole ainus omasugune suuremaid näiteid võib tuua kümneid, enim meediakajastust on saanud interneti gigandi Google vastu suunatud küberrünnaku kampaania. Tegemist oli Hiinast pärit väga keeruka rünnakuga ja selle tulemusena varastati Google-ilt mitte ainult salajasi andmeid vaid ka infot Hiina inimõiguslaste kohta. Kogu intsident lõi mõra USA ja Hiina suhetesse.
Küberruumis toimuval spionaažil on võrreldes reaalses ruumis toimuvaga mitmeid eelised, näiteks võib varguse sooritada ükskõik kus maailma punktis. Samuti, tänu ülikiirele interneti levikuga suudetakse varastada sekunditega ülisuuri koguseid informatsiooni. Kui Dongfan "Greg" Chung varastas Boeingust aastate jooksul 300000 lehekülge salajast infot kosmosesüstiku, Delta IV raketi, F-15 hävitaja, B-52 pommitaja, CH-46/47 Chinook helikopteri ja muude sõjaväe tehnoloogiate kohta, siis oli dokumentide hulk nii suur, et selle mahutamiseks läks vaja nelja suurt kartoteegi kappi, mitmeid kordi suurem hulk infot digitaalsel kujul mahub tänapäeval igale mälupulgale ja selle hulga allalaadimine interneti vahendusel toimub sekunditega. Küberspionaaž muutb ka järjest enam lihtsamaks. Mõne aastaga on maailm väga palju muutunud, seda eelkõige nutitelefonide ja tahvelarvutite pealetungiga. Me hoiame järjest enam infot igasugustel digitaalsetel mobiilsetel andmekandjatel ja näiteid sellest kui mõni ametnik lihtsalt unustab oma sülearvuti kuhugi on küll ja küll. Samuti tänu suhtlusportaalide kiire arengu tõttu, kuna me postitame sinna järjest enam isiklikku informatsiooni on inimese kohta info hankimine lihtsam kui kunagi varem. Samuti elimineerib küberspionaaž agentide arreteerimise võõra riigi valitsusorganite poolt, kuna agent asub kodus. Kuni raporti ilmumiseni, ei oldud kunagi ühtegi riiki konkreetselt ka süüdistatud. Võib arvata, et see trend hakkab väga kiiresti muutuma ja küberspioonaaž hakkab järjest enam riikidevahelisi suhteid rikkuma.
Turvaekspert Kevin Mandia, Mandiant korporatsioonist ütles, et 90% juhtumitest mida tema firma uuris, ei teadnud töötajad käimas olevast ründest mitte midagi, enne kui FBI, Pentagon või muu valitsuse agentuur seda neile ütles. 2009. aastal ilmus The Wall Street Journal artikkel, sellest kuidas põhiliselt Hiinast ja Venemaalt pärit küberkurjategijad häkkisid sisse USA elektrivõrku ja jätsid maha tarkvara, millega on võimalik häirida kogu süsteemi tööd ja jälle olid just USA ametivõimud need, kes suurema osa rikkeid leidis üles leidis. Seega võideldes küberspionaažiga tuleks alustada töötajate harimisest. Õpetada neid hoolikamalt tundliku infoga ümber käima ja koolitada potentsiaalseid ohuolukordi ära tundma.
Peale 11. Septembrit muutus terve maailm. USA-sa kehtestatiti USA patriot act, mis vähendas riigiagentuuride piiranguid telefonide pealtkuulamisel, elanike emailide lugemisel, meditsiiniliste- ja finantsandmete kättesaamist. Samuti lubab see seadus deporteerida immigrante, keda kahtslustatakse sidemetes terrorismiga. Selle tõttu vähenesid oluliselt kodanike õigused ja privaatsus. 11 September andis valitsus organitele, ettekäände kehtestada palju absurdseid piiranguid. Nende valguses meenub kohe USA ühe suurmehe – Benjamin Franklin- ütlust: „They who can give up essential liberty to obtain a little temporary safety, deserve neither liberty nor safety“. Kuna USA patriot acti pikendati ja ei ole näha, et seda niipea hüljatakse, siis minu arvates on ainult aja küsimus, millal selline jälitustegevus laieneb kogu internetile.
Nagu ka kogu sõjatööstus kolib ka spionaaž eesliinilt minema. Tehnoloogia areng on andnud selleks suurepärase võimaluse ja milleks riskida inimeste elude kui saab ka ohvriteta. Hiina, kui tõusva superriigi ja USA, kui innovatsiooni lipulaeva, konkurets jätkub ka tulevikus. Mis takistab USA-d vastamast Hiinast või Venemaalt tulevatele küberrünnakutele samaga. Nemad jällegi annaks siis omakorda uue vastulöögi ja nii edasi. Kus jookseb see piir kus lõppevad need vastulöögid ja kas see on üldse olemas?. Küberspionaaž/terrorism, muudavad meie ettekujutust sõjast. Riigid lähevad kergemini sõtta, kui on teada, et ohvreid ei ole ja rindel ei riski keegi oma eluga. Kui kaugele on need kaks riiki valmis minema ja kas jõuame uude tehnoloogiliselt kuuma, külma sõtta, kus eesrindel sõdivad häkkerid, seda näitab tulevik.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
1. Sul on õigus kordusarvestuseks.(5.4.4)
2. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks(5.2.1)
3. Ainet õpetava õppejõuga(5.4.4) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (5.4.4)
4. Õppeosakonnas eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami, -arvestuse puhul (5.2.8, 5.2.8.1)
5. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (5.2.9)
6. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu riigieelarvevälisel on 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)
Küsimus 3
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks tuleb IT Kolledži õppeosakonda viia hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva, vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ja maksekorralduse koopia
