802.11n

802.11n

IEEE 802.11n-2009 on täiendus IEEE 802.11-2007 Wi-Fi standardile. See võimaldab tunduvalt parandada andmeedastuse kvaliteeti, Wi-Fi võrgu katvusala ning seadmete andmete läbilaskevõimet. 802.11n protokollis on võrreldes varasemaga tehtud mitmeid muudatusi füüsilises kihis ja MAC alamkihis, mis tõstavad andmeedastuse kvaliteeti. 802.11n olulisimaks neljaks omaduseks loetakse:

• MIMO (multiple-input multiple-output): MIMO kasutab mitut antenni, et liigutada mitut andmevoogu ühest kohast teise. MIMO võib samaaegselt saata ja vastu võtta mitut andmevoogu.
  
• Andmeedastuseks saab korraga kasutusele võtta 2 teineteist mittesegavat kanalisagedust lainepikkusel kuni 40 MHz. Kasutades nende kahe kanali vahelist ruumi on võimalik andmeedastuskiirust suurendada rohkem kui 2 korda.
  
• Võime mahutada rohkem andmeid igasse edastatavasse paketti (frame aggregation).
  
• Täielik ühilduvus varasemate protokollidega 802.11a, 802.11b ning 802.11g.

802.11n standard levib siseruumides umbes 70m ja välitingimustes kuni 250m. Mis on ligi 2 korda rohkem kui 802.11a, 802.11b või 802.11g standardi puhul.

MIMO

MIMO abil edastatakse samaaegselt mitut erinevat raadiosignaali. Need signaalid võivad olla sarnase info kandjad, suurendades nii edastatava info usaldusväärsust, või erineva info kandjad, suurendades nii edastatava andmehulga mahtu. Näide, kuidas kahe saatva ja vastuvõtva antenni abil on võimalik edastada rohkem erinevaid andmeid (loengumaterjalid):


Vastuvõtva seadme antennid võtavad signaalid eraldi vastu ning need kombineeritakse kokku ühtseks infoks.

Mitme erineva saatva ja vastuvõtva antenni kasutamine parandab oluliselt ka signaal-müra suhet vastuvõtval seadmel, mis omakorda parandab andmeedastuse kvaliteeti. 802.11n standarv võimaldab kuni 4 andmevoo kasutamist, ent tänased seadmed kasutavad kuni 3 andmevoogu. 4 andmevooga seadmed on mais 2012 veel katsetamisel.

Antennidest

Samal ajal liigutatavate andmevoogude arv on limiteeritud minimaalsete antennide arvu järgi seadmetel. Eraldi seisvad raadiosaatjad aga pakuvad suuremat limiiti samaaegseteks voogudeks, mis kannavad erinevaid andmeid. Valem A x B : C aitab meil mõista, milleks on raadiosaatja võimeline. A on maksimaalne andmeid edastavate antennide arv, mida raadiosaatja kasutab. B on maksimaalne vastuvõtmis antennide arv raadiosaatjal. Ning C on mitut andmevoogu saab raadiosaatja kasutada. Näiteks kui meil on raadiosaatja, mis saadab kahe antenniga ja võtab vastu kolmega ning saab ainult vastuvõtta või saata korraga kahte andmevoogu moodustub valem 2 x 3 : 2.

802.11n standard lubab korraga kuni 4 x 4 : 4. Tavaliselt näeb konfiguratsioon ette 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2. Neil kolmel on samasugused läbivusvõimsused ja lisad, ainuke erinevus on erinevus antennide süsteemis. Lisaks on veel 3 x 3 : 3, mis hakkab tavaks saama, sellel on läbivusvõimsus juba suurem, seoses lisa andmevoole.

Channel bonding

Kahe kanali samaaegsel kasutamisel on võimalik kombineerida kaks 20 MHz kanalit kokku üheks 40 MHz riabalaiusega kanaliks (channel bonding). 802.11n tehnoloogia oskab ära kasutada mõlema 20 MHz kanali alguse- ja lõpuosas ala, mis on reserveeritud raadiohäirete vähendamiseks, ning selle arvelt tõsta 40 MHz kanali ribalaiust 20 MHz kanaliga võrreldes enam kui 2 korda.
Harilikud 20 MHz ribalaiusega kanalid (Cisco artikkel):

40 MHz kanal, mis on saadud kahe 20 MHz kanali ühendamise teel (Cisco artikkel):

Spektriefektiivsus võrreldeds 802.11a ja 802.11g tehnoloogiaga ei muutu. Channel bonding sobib paremini kasutamiseks 5 GHz alas, sest 2.4 GHz alas võtab 2 kanali kombineerimine enda alla liiga suure osa sagedusribast (82%) ning ei võimalda teistel seadmetel omavahel andmeid vahetada.

Tehniline kirjeldus

Võimaldab kasutada nii 2.4GHz kui ka 5GHz sagedusala.

802.11n standardi andmeedastuskiiruseks on kuni 600Mbit/s aga seda saab saavutada ainult, kui kasutada sama-aegselt nelja ühendusvoogu 40Mhz ribalaiusel. 40Mhz ribalaiuse kasutamine on aga tiheda asustusega piirkondades tihti raskendatud ning pääsupunktide konfiguratsioon näeb ette, et kui piirkonnas on teisi pääsupunkte minnakse üle 20Mhz ribalaiusele. Lisaks tuleks maksimaalse võimsuse saavutamiseks kasutada 5GHz võrku. 5GHz sageduse eelis 2.4GHz sageduse ees on väiksem raadiomüra ning mitte üksteist katvad raadiokanalid.

Andmeedastuskiirus

801.11n standard võimaldab andmeedastuskiirust kuni 600 Mbit/s. Selleks peavad olema täidetud kõik tingimused – kasutama 40 MHz ribalaiusega kanalit ning andmeedastuseks nelja üheaegset sidekanalit. Erinevaid modulatsiooniskeemide kombinatsioone grupeeritakse MCS (Modulation and Coding Scheme) indeksi alusel. Allpool on toodud tabel, kus on näha erinevad andmeedastuskiirused, kui on täidetud erinevad tingimused. Näidatud andmeedastuskiirused on signaliseerimiskiirused (throughput), klientide poolt kasutatav tegelik andmeedastuskiirus (goodput) on väiksem.

MCS indeks	Side- kanalite arv	Modulatsioon	Kodeerimis- suhe	Andmeedastuskiirus (Mbit/s)
				20 MHz kanal		40 MHz kanal
				L-GI (800 ns)	S-GI (400 ns)	L-GI (800 ns)	S-GI (400 ns)
0	1	BPSK	1/2	6.5	7.2	13.5	15
1	1	QPSK	1/2	13	14.4	27	30
2	1	QPSK	3/4	19.5	21.7	4.5	45
3	1	16-QAM	1/2	26	28.9	54	60
4	1	16-QAM	3/4	39	43.3	81	90
5	1	64-QAM	2/3	52	57.8	108	120
6	1	64-QAM	3/4	58.5	65	121.5	135
7	1	64-QAM	5/6	65	72.2	135	150
8	2	BPSK	1/2	13	14.4	27	30
9	2	QPSK	1/2	26	28.9	54	60
10	2	QPSK	3/4	39	43.3	81	90
11	2	16-QAM	1/2	52	57.8	108	120
12	2	16-QAM	3/4	78	86.7	162	180
13	2	64-QAM	2/3	104	115.6	216	240
14	2	64-QAM	3/4	117	130	243	270
15	2	64-QAM	5/6	130	144.4	270	300
16	3	BPSK	1/2	19.5	21.7	40.5	45
17	3	QPSK	1/2	39	43.3	81	90
18	3	QPSK	3/4	58.5	65	121.5	135
19	3	16-QAM	1/2	78	86.7	162	180
20	3	16-QAM	3/4	117	130.7	243	270
21	3	64-QAM	2/3	156	173.3	324	360
22	3	64-QAM	3/4	175.5	195	364.5	405
23	3	64-QAM	5/6	195	216.7	405	450
24	4	BPSK	1/2	26	28.8	54	60
25	4	QPSK	1/2	52	57.6	108	120
26	4	QPSK	3/4	78	86.8	162	180
27	4	16-QAM	1/2	104	115.6	216	240
28	4	16-QAM	3/4	156	173.2	324	360
29	4	64-QAM	2/3	208	231.2	432	480
30	4	64-QAM	3/4	234	260	486	540
31	4	64-QAM	5/6	260	288.8	540	600

Ajalugu

802.11n standardi loomist alustati 2002. aasta septembri alguses ja ametlikult sai kinnituse 2009. aasta oktoobri lõpus.

Selle standardi väljatöötamisest võttis osa üle 400 isiku rohkem kui 20 erinevast riigist. Isikud olid pärit erinevatelt eluvaldkondadest- teenusepakkujaid, süsteemi intregeerijaid, konsultatsiooni ettevõtetest, akadeemilistest organisatsioonidest.

Kasutatud allikad

http://www.computerworld.com/s/article/9019472/FAQ_802.11n_wireless_networking

http://www.wirevolution.com/2007/09/07/how-does-80211n-get-to-600mbps/

http://searchnetworking.techtarget.com.au/tips/22238-Understanding-8-2-11n-wireless-antennas

http://www.airmagnet.com/assets/whitepaper/WP-802.11nPrimer.pdf

Koostanud: Kaspar Steinberg A22
Täiendanud: Katri Pokats TS37