User:Otrikk

From ICO wiki
Revision as of 16:53, 25 October 2012 by Otrikk (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Olga Trikk

Esitamise kuupäev: 24.10.2012


Essee

Ausalt öeldes mul ei olnud mingeid erilisi ootusi seoses ainega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Arvasin, et tegemist on igava sissejuhatava ainega, kus midagi eriti uut niikuinii teada ei saa. Kuid aine osutus palju huvitavamaks kui ma arvata oskasin. See on suurepärane mõte – kutsuda oma eriala spetsialiste rääkima oma tööst, oma kogemustest, oma maailmavaatest.

Kõik loengud olid omamoodi huvitavad ja omapärased, kuna külalised on väga erinevad inimesed, erineva tausta, töö- ning elukogemusega. Samas oli kõikides esitlustes midagi ühist. Võib olla kõige tähtsam sellest on positiivne suhtumine ellu, oma erialasse ja töösse. Kõik olid ilmselgelt rahul oma erialavalikuga. Kõikide loengute puhul oli üheks tähtsaks sõnumiks see, et IT valdkond on väga mitmekesine, võimalusi on palju ning igaüks leiab sealt endale meelepärase tegevuse. Töö IT sfääris on huvitav, perspektiivne ja hästi tasustatud ning nõudlus heade spetsialistide järele on väga suur.

Loomulikult ma teadsin kõike seda ka enne, kuid hoopis midagi muud on kuulda seda spetsialistide käest, kellest enamus on värsked või mitte nii väga värsked ITK vilistlased. Need loengud sisendasid optimismi ning kinnitasid palju veenvamalt kui ilusad avaaktusel peetud kõned, et ma valisin õige eriala ja õige kooli.

Peaaegu kõik kõnelejad rääkisid sellest, mida tööandjad ootavad värsketelt spetsialistidelt, ning nende kõigi käsitlus oli üsna sarnane. Õppimine on tähtis ning koolist saadud teadmised on olulised, kuid haridus ei ole kaugelt mitte ainuke kriteerium. Esiteks, nagu ütles Siim Vene, enamus koolist saadud teadmisi jäävad kasutamata, sest paratamatult tuleb spetsialiseeruda. Teiseks, koolist ei ole võimalik saada kõiki neid teadmisi, mida reaalses elus võib vaja minna. Loomulikult võib seda sama öelda iga eriala kohta, kuid IT puhul on see eriti ilmne, kuna see valdkond areneb äärmiselt kiiresti. Väga tähtis on oskus iseseisvalt õppida: kuigi tööandjad tahavad tihtipeale tööle võtta töökogemusega spetsialiste, on kogemusest siiski olulisem oskus vajalikke teadmisi kiiresti omandada.

Veel üks tähtis oskus, millest nii või teisiti rääkisid kõik esinejad, on suhtlemisoskus. See on tähtis mitte ainult helpdesk’i töötajatele, kelle peamiseks ülesandeks ongi suhtlemine klientidega, vaid kõigile IT spetsialistidele: administraatoritele, arendajatele, testijatele. Näiteks Dea Oja Ignite’st rõhutas, et kõik spetsialistid peavad oskama suhtlema nii omavahel (meeskonnatööoskus on ülioluline!) kui ka klientidega. IT spetsialist võib küll üliandekas olla, kuid kui ta ei oska suhelda, on temast vähe kasu, sest ta ei oska oma geniaalset ideed teistele selgeks teha.

Huvitaval kombel puudutasid peaaegu et kõik esinejad stereotüüpide temaatikat, seda küll väga erineval moel. Näiteks Janika Liiv rääkis soolisest stereotüübist IT valdkonnas: arvatakse, et programmeerijaks võivad olla ainult mehed ning naisprogrammeerija on nonsense. Eriti huvitav oli sealjuures märkus, et stereotüübi ohvrid tihtipeale võimendavad stereotüüpi oma peas, eeldades kõigi inimeste puhul stereotüüpset mõtteviisi. Teisisõnu, isegi kui meeskolleegid peavad oma naiskolleegi targaks ja kompetentseks, võib talle endale tunduda, et teda peetakse rumalaks ja ebakompetentseks. Kristjan Karmo käsitles tarkvara testimist puudutavaid stereotüüpe: enamasti arvatakse, et testimine on igav, et testida võib igaüks ning et testijateks saavad läbikukkunud programmeerijad. Tegelikult aga saavad niimoodi mõelda ainult need, kes ei ole kunagi proovinud seda tööd teha; järgi proovides tuleb välja, et see töö on raske, mitmekesine ja väga huvitav, nõuab nii kogemust kui annet. Tõeliseks testijaks saab ainult see, kes saab hästi lähtekoodist aru ning suudab mõista nii arendaja kui ka kasutaja loogikat. Räägiti ka üldisest stereotüübist IT spetsialisti kohta: pikkade juustega mees, kes päevad ja ööd otsa istub oma nurgas, teeb arvutis mingeid imelikke asju ning ei oska ega taha ülejäänud maailmaga suhelda. Minevikus võis see stereotüüp isegi päris õige olla, kuid tänapäeval see loomulikult enam ei kehti.

Stereotüüpne mõtlemine on inimestele omane; ei olegi võimalik ette kujutada inimeste mõttemaailma ilma stereotüüpideta sel lihtsal põhjusel, et ükski inimene ei saa teada kõigest kõike ning seal, kus puudub teadmine, valitsevad stereotüübid. Samas on väga tähtis osata oma stereotüüpe teadvustada ning mõelda “karbist välja”, mitte jääda oma stereotüüpidesse kinni.

Oskus mõelda “karbist välja” on tihedalt seotud veel ühe tähtsa motiiviga, mis käis enamusest ettekannetest läbi – loovusega. Kui küsida näiteks abiturientide käest, mis isikuomadustega inimene võiks minna IT-d õppima, siis nimetatakse arvatavasti loogilist mõtlemist, tehnilist taipu jms, ning vaevalt et keegi nimetab loovust. Tegelikult on oskus loovalt mõelda väga oluline, et saada tõesti heaks IT spetsialistiks. Helpdesk’i töötaja peab olema loov, et saada kasutaja käest probleemi tuvastamiseks ja lahendamiseks vajalikku infot, isegi kui kasutaja teadmised arvutist ja sellealasest terminoloogiast on puudulikud. Uuriv testija peab olema loov, et välja mõelda ja läbi testida erinevaid programmi kasutamisel ette tulla võivaid olukordi, ka selliseid, mille peale arendaja ise elu sees ei tule. Ka programmeerimine on loov tegevus, “loovkirjutamine”, mida võib võrrelda näiteks romaani kirjutamisega.

Vaatamata sellele, et kõik loengud olid temaatika poolest väga erinevad, olid nad oma käsitluste poolest pigem sarnased. Ainukesed tõepoolest vastandlikud seisukohad, mis mulle silma hakkasid, olid Andres Septeril ja Martin Paljakul - selles osas, kuidas valida oma tulevast töökohta või tegevust. Andres Septeri jaoks on üheks tähtsaimaks kriteeriumiks raha; tema jaoks on loomulik see, et töökohta valitakse eelkõige palganumbri järgi. Sellest lähtuvalt soovitas ta näiteks otsida tööd erasektoris ja mitte riigisektoris, sest riigisektoris “teie teete näo, et teete tööd ja nemad teevad näo, et maksavad palka”. Martin Paljaku suhtumine töövalikusse on hoopis teistsugune: tuleb teha seda, mida sa tõesti tahad teha; peab olema tunne, et sa teed õiget asja. Kui tunned, et see töö, mida sa teed või mis sulle pakutakse, on vale valik, siis pigem loobu sellest, ükskõik kui suurt sissetulekut see ka ei tõotaks. Selline lähenemine on hingelähedane ka mulle: loomulikult ma tahan saada oma töö eest väärilist palka, kuid raha ei ole siiski kõige olulisem. Hoopis tähtsam on hingerahu, mis on ka minu jaoks võimalik ainult siis, kui ma tunnen, et tegelen õige asjaga.

Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin ainega väga rahule. Kuigi loengud ei olnud omavahel loogiliselt seotud, nagu klassikaliste, ühe õppejõu poolt loetavate kursuste puhul, moodustasid nad siiski ühe terviku. Nagu mosaiigi kildudest tekib üks tervik pilt, tekitasid ka need loengud minu jaoks üsna tervikliku pildi IT maailmast.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Juhul kui kukun eksamil läbi, pean sooritama korduseksami. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Üliõpilane ei pea korduseksami tegemiseks kellegagi kokku leppima: korduseksami tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga, kuid tudeng peab eksamile registreerima. Registreerida tuleb õppeosakonnas hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE tudengile on järeleksami sooritamine tasuta. REV õppekohal õppivale tudengile on see tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele: a) tervislikel põhjustel - kuni kaheks aastaks; b) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; c) lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Et taotleda akadeemilist puhkust, tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldusele lisatakse vastavad dokumendid: meditsiiniasutuse tõend, kutse kaitseväe tegevteenistusse või lapse sünnitunnistus. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab tudeng esitama avalduse hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Üldjuhul puhkuse ajal õppeaineid deklareerida ei saa. Erandiks on üliõpilased, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks; nendel on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.


Allikas: ITK Õppekorralduse eeskiri (http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/)