User:Kpikaru
Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus: Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud korduseksami tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 1 Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva . IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 25 EAP, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana.
Essee õpingukorraldusest
Kuna mina ei ole kõrghariduse omandamise vallas uustulnuk, siis suhtusin õpingukorralduse loengutesse mõningase skepsisega ning eelarvamusega. Mõtlesin alguses kahetsusega, miks ma küll ainepunkte lihtsalt üle ei kandnud, kui kuulsin, mida tegema peab, et arvestust kätte saada teemas, mis mulle ju nii tuttav. Mis ma kõik ära tegema pean: loengute kuulamine, küsimustikud, essee...Kuid nüüd, loengud ära kuulaluna, olen väga rahul, et ei kandnud. Need loengud olid huvitavad, harivad, õpetlikud, toetavad ja inspireerivad. Kohati oli kahju, et ise kohapeal ei saanud olla, sest loengus tundus väga lõbus olevat ning ka mõned küsimuste vooru küsimused läksid kõrvust mööda, sest ei olnud otse mikrofoni esitatud. Nagu juba ütlesin, et kõrgharidustee ei ole minu jaoks uus teema, siis esimene loeng ei olnud niivõrd huvipakkuv, kui järgnevad. Õpingukorralduslik pool on üsna sama ITK-s, kui mujalgi. Kuid esimesest loengust meeldis ehk lihtsalt see, et rõhutati, et alati leidub igale probleemile lahendus ja alla vanduda ei maksa. Huvitav oli ka teada saada, et õppekava koostamisel on võetud tagasiside ankeete niivõrd tõsiselt, et nende baasil on ka õppekava muudetud mõnede kohustuslike ainete osas ja vastupidi. Ning tundub, et üliõpilasesindus on oma ülesannete kõrgusel. Skype´i teemaline ettekanne tutvustas suure ettevõtte kaasaegset tiimitööd. Peetri ja Peetri loengu kuulamisel sai selgeks, et olen valinud õige eriala ja et tööpõld on lai. Skype kiitmisel ei olnud nad kitsid ja oli näha, et sinna koheselt tööle mineku huvi tekkis nii mõneski. See tekitas minus kahetisi tundeid – ühest küljest on ju hea erialaselt töötada, sest silmaring ja kogemuste pagas laienevad ja koolitöidki on ehk lihtsam teha, kuid paraku juhtub kooli kõrvalt tööle minejatega nii, nagu Peetri ja Peetrigagi – kõrgkooli lõpetamise aastad venivad järjest pikemaks ja lähevad kaugemasse tulevikku. Kool jääb tahaplaanile, sest tööl on huvitav ja palka saab ka. Aga eks see on vast individuaalne. Eriti inspireerivaks võib pidada tehnikaõe, Janika Liiv`i, ettekannet. Tunnen hetkel sama, mida tundis temagi siia kooli tulles. Ma ju ei tea midagi ja see maailm on täiesti võõras. Aga maadeldes Javaga ütlen nüüd endale, et kui sellega hakkama saan, siis Rubyga kindlasti. Janika andis mitmeid kasulikke näpunäiteid ja vihjeid. Techsisters´i uudiskirja tellisin ära ja plaan on ka üritustel osaleda. Robootika klubiga veel ei ole jõudnud liituda, aga kavatsen nüüd selle ukse vahelt ikka sisse piiluma minna. Usun, et see annab kindlasti midagi kasulikku edaspidiseks ja on õpinguid toetav tegevus. Peale Janika ettekannet sain tunde, nagu Inga Vaugi ütles, et tunneli lõpus on valgus ja see ei ole rong. Janika ettekanne oli väga põnev kuulata, hästi üles ehitatud ja haarav. See loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja poolteist tundi läks märkamatult. Martin Paljak rääkis huvitavalt ja andis ka häid mõtteid ning suundi edasiseks. Millele rohkem tähelepanu pöörata ja mis väljavaated peale lõpetamist oleksid. Meeldis tema humoorikas joon kõnes, kuid seal oli ehk pisut liiga palju arrogantsust. Eriti, kui nooled lendasid riigiametnike suunas – olen ise hetkel samuti kohalikus omavalitsuses tööl ja seega päris tema arvamust ei jaganud. Ta küll ütles, et igaüks otsustab ja teeb oma valikud ise, kuid tugevalt suunav oli ta ettekanne siiski. Aga värvikas oli ta loeng kindlasti. Ignite´i tiimi ettekanne oli taas väga põnev ja hariv. Tore oli teada saada kuidas teine tänapäevane ettevõte töötab ja missugune on nende töökultuur ning meetod. Erinevalt Skype´ist on Ignite väikefirma, aga samuti on ettevõte töötajate keskne ja koostöövalmidus on seal väga tähtsal kohal. Loengus toodud näited ja tehtud mängud oli toredad ja näitlikustavad. Mulle meeldis, et ettekande tegid Ignite´i mitme valdkonna inimesed ja nii sai ülevaade antud mitme inimese silmade ja töökogemuse läbi. Samuti meeldis üks ettekande slaid, kus toodi ära erinevad „pilved” programmeerimiskeeltest ja keskkondadest, pisut sarnaselt Janika lunchbox´i mängule. Kuna minu jaoks on teema võõras on need baasteadmised kasulikud. Ettekanne oli kokkuvõttes huvitav ja seega möödus aeg kuulates väga kiiresti. Kristjan Karmo ASAst sai oma ettekande lõpus väga palju küsimusi. See näitas, et ta suutis tudengites tekitada huvi algselt igavaks ja mitteperspektiivikaks peetud teema – testimise – kohta. Sain aru, et see on tegelikult üks tähtis valdkond, mida kohati alahinnatakse. Mulle meeldisid näited kahjudest, mis on tekkinud ja võivad tekkida programmeerimise vigade tõttu, mis ei ole testimisel välja tulnud või kui testimise pealt on kokku hoitud. Viimane loeng Siim Vene esituses oli hästi üldsõnaline ja teisi loenguid põhimõtteliselt kokkuvõttev. Meelde jäid märksõnad nagu koostöö, suhtlemine, abivalmidus, enesekriitika, distsipliin ja empaatia. Huvitav oli kuulda tervishoiu teema peidusküljest ja arengutest. Siim Vene ise oli loengu andja, keda oli kerge ja hea kuulata. Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud meeldisid väga ja andsid mõtlemisainet ja suuniseid ning indu õppimiseks.
