User:Fmoritz

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Fred Moritz
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Eesti Infotehnoloogia Kolledž(edaspidi EIK) pakub juba alates 2000. aastast võimalust IT-valdkonnast huvi tundvatel persoonidel ennast arendama tulla. 2012/13 õppeaastal annab EIK võimaluse oma õpilastel õppida kolmel majoorsel suunal – IT süsteemide arendus, IT süsteemide administreerimine ning IT süsteemide analüüs. Antud kolm õppesuunda juhatab ideaalselt sisse õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Aine käsitleb Eesti kõrgharidussüsteemi, erinevaid esinejaid, kes räägivad oma edulugusid ning kogemusi, samuti annab selge ning motiveeriva tulevikuvaate.

Esimesteks julgeteks esinejateks EIKs olid kaks Peetrit Skype’ist: Peeter Uustal ning Peeter Raielo, loengu pidasid teemal „Helpdesk“. Loeng oli väga hea sissejuhatus IT süsteemide administraatorite jaoks. Samuti anti väga hea ülevaade, kuidas toimub Helpdesk ning kuidas jõutakse probleemist tulemuseni. Eriti positiivne faktor Skype’i puhul on, et Eesti kontoris on ideaalsed töötingimused ning töö ja vaev ei jää tähelepanuta. Samuti vajaks märkimist, et mõlemad Peetrid, kes olid oma kohaga Skype’s väga rahul, olid lõpetanud EIK. 6. septembril toimunud loeng oli väga motiveeriv ning pani mind suurel määral Skype’is töötamise vastu huvi tundma — asi, mille poole püielda!

Erialatutvustuse teine külalisloeng kandis pealkirja „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“, mida esitas Janika Liiv 13. septembril.Ühelt poolt tutvustati antud loengus võimalikke „trikke“ IT valdkonnas. Näiteks soovitati suhtuda programmeerimisse kui loovkirjutamisse ning kindlasti tegeleda versioonihalduse, back-up’idega! Samuti soovitati võimalikult palju enese arendamiseks küsida küsimusi ning kasutada kõike, mis meie elu on mõeldud lihtsamaks tegema (app’id, gemmid, teegid). Jalgratast pole ju mõtet teist korda leiutada! Teiselt poolt oli loeng koostatud motiveerimaks vähemusi ning inimesi, kes võisid semestri algul end tunda kui valesse kohta sattununa. IT-valdkonnas vähe kogenud noorena sain antud loengust enesekindlust, et ma olen arenemisvõimeline IT-vallas. Jaanika on samuti lõpetanud EIK.

20. septembri hommikul sain ma osaliselt ehmatatud. Lektoriks oli tulnud EIK kunagine õpilane Andres Septer, kes jutlustas teemal „IT tööturg“. Loeng algas, nagu ikka, huvitavalt — olen mitmeid aastaid inimesi sorteerinud universiaalseteks amatöörideks ja professionaalideks. Lõpuks defineeris keegi ära minu poolt pandud kriteeriumid ning nimetas universiaalsed amatöörid (kelleks pean ma ennast) generalistideks, ning professionaalide termin jäi samaks. Järsku hakkas lektor rääkima generalistide(ja nende, keda ei saa ei generalistideks ega professionalistideks nimetada) võimekusest tööd teha ning pildus nende pihta sapiseid nalju ning liigagi julgeid järeldusi. Paratamatult ei klappinud meie inimtüübid ning meie arvamused inimeste oskustest ning vajalikkusest IT firmades töötamiseks on erinevad, kuid ebameeldivaks muutis lektori just asjaolu, et tema järeldused vähem spetsialiseerinud inimeste kohta oli dominantne, kitsapilguline. Teiselt poolt tutvustas ta LINUX keskkonna vajalikkust ning lollikindlust ja andis uue mõttesuuna meile, kellel tulevikus on tegemist süsteemide administratsiooniga. Õppida oli sealt siiski palju.

Interneti valuutast, karmast, rääkis lektor Martin Paljak 27. septembril. Läbivalt naljakalt ja positiivselt sõnastatud kommentaarid olid generalistliku IT freelanceri poolt igati teretulnud. Internetis levinud põnevad lektorid, kes peavad loenguid meme’idega, püüavad kohe minu tähelepanu. Samuti pälvis selle Martin Paljak. Loengut pidasin enda vaatest tähtsaks, kuna olen freelancerina tööd teinud ning plaanin seda ka teha tulevikus. Tänu Martin Paljakile sain kinnitust mõttele, et inimene peaks tegema tööd, mis teda huvitab. Samuti pidas Paljak tähtsaks, et freelanceriga oleks meeldiv koostööd teha. Sain hea aimduse sellest, mis võib mind tulevikus ees oodata, nii heas kui halvas mõttes.

Tagantpoolt kolmas loeng kandis pealkirja “Tere tulemast Ignite'i maailma“, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Loeng oli võrreldes teistega interaktiivsem ning kohati ka tõestavam. Loengu käigus tõestati meeskonnatöö olulisust ning potentsiaali. Kui siiani olime sunnitud otsuseid langetama puhtalt verbaalse informatsiooni põhjal, siis nüüd kaasati tudengid katsetega mängudesse. Isiklikult (õppides IT süsteemide arendust) sain väga hea ülevaate oma võimalikust tulevikust, arendamise olemusest ning tööolemusest.

„Testimine ja tarkvarakvaliteet“ on Kristjan Karmo pärusmaa. Kui müüdid testimisest olid ümber kukutatud ning testijate töö olulisus ja vajalikkus oli tõestatud, muutus minu senine arusaam testimisest. Lisaks rääkis Karmo erinevatest testimisliikidest. Kõige huvitavamaks pidasin Karmo väljatoodud statistikat, kui palju võib üks viga maksma minna. Põnev seetõttu, kuna olen mitmeid kordi oma elus erinevate asjade maksuvust välja arvutanud ( facebooki like'i maksuvus või telereklaami ühekordse esituse maksuvus).

EIK 2012/13 õppeaasta viimase õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengu pidas Siim Vene, kes on ühtlasi lõpetanud EIK ning on samuti olnud osa kooli lõputööde hindamiskomisjonis. Siim Vene edulugu võiks pidada silmapaistvaks – Põhja-Eesti regionaalhaigla infoturbejuht, kelle alluvuses töötab hetkese seisuga 11 alluvat. Kõikidest eelnenud loengutest tundus mulle, et just temal oli meile kõige rohkem öelda, mida ütles ta pealkirjata loengu käigus. Siim Vene on hea jutlustaja ning pälvis koheselt auditooriumi tähelepanu pildudes Snickersi šokolaadibatoone aktiivsetele kaasamõtlejatele. Siim seletas üle, milleks on tehnoloogia välja mõeldud ning rõhutas, et tehnoloogia pole kaugeltki veel nii kaugel, et seda saaks nimetada turvaliseks. Samuti rääkis ta, et oskus oma pead kasutada ei tohi ära ununeda. Igati väike muudatus võib meile positiivset mõju avaldada, mida tõestas ta elektrienergia kokkuhoiu pealt säästetud summa näitega. Eriti oluliseks pidasin tema kommentaari tablettide tähtsusest tulevikus Eesti kõikidele töölistele. Olen töötanud ühe aasta disainerina IT-firmas, kus oli võimatu tabletita hakkama saada. Peaaegu igal töötajal firmas oli tablet. Igati asjalik on tabletite kasutuselevõtt Eesti meditsiinivaldkonnas ja mujalgi. Siim Vene tuletas veel meelde, et PC ajastu ei ole läbi saamas. PC ajastu on alles saavutamas oma tipphetke ning seda hetkel nutitelefonide näol. Siim Vene on samuti minu ning Andres Septeri arvamusega päri, et inimesed on jaotatud generalistideks ning professionalistideks. Vene andis ka ülevaate, mida meist, IT spetsialistidelt, võidakse oodata ning rõhutas, et IT ametid on tänamatud ametid. Rõhutamist väärib veel väide, et endised IT spetsialistide stereotüübid on nüüdseks eranditeks muutunud. Minu meelest igati märkimisväärne loeng ning lektor, kellelt on väga suurtes kogustes õppida. Soovitan kindlasti kõikidel tema sõnu kuulda võtta!

Kokkuvõtteks tuleb mainida, et EIK sissejuhatus IT erialasse on väga hea ülevaate andev aine, mis on loogiliselt üles ehitatud, kõik sihtgrupid tunduvad olevat esindatud ning loengutel ei esinenud liialt korduvat materjali. Soovitan siiralt tagasi kutsuda järgnevateks aastateks Jaanika Liiv, Skype’I Peetrid ning kindlasti Siim Vene.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õpilane on eksamil saanud negatiivse tulemuse, on tal võimalus sooritada järeleksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksamile pääsemiseks tuleb täita ka korduseksamile saamiseks kehtestatud eeldused. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele ei maksa korduseksami sooritamine mitte midagi peale tema aja. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu,

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kui õpilane avastab teisel või kolmandal õppeaastal, et teine õppekava sobib talle paremini, ning soovib õppekava vahetada, tuleb tal arvestada järgnevat: