User:Paarma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Aarma
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

IT eriala on keeruline, nõuab väga palju aega ja keskendumist. Keeruline on just see sõna, mis mind isiklikult sinna valdkonda tirib. Soov on teha tulevikus tööd, mis oleks meeldivas keskkonnas ja mis endale meeldiks, et kui seda koju kaasa vedades, ei hammustaks see tükki küljest.Kõlab unistuste tööna või mis? Kõige selle saavutamiseks peab rasket vaeva nägema ja teadma, millega end oleksid valmis end siduma. Selleks, et teada, mis mind ees ootamas on ja mis võimalused mul tulevikus on, andis hea ülevaate “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” aine.

Loenguid ja esinejaid oli erinevaid, nii igavaid kui ka põnevaid, hästi ettevalmistatud ja mitte ning erinesid ka esitluste poolest. See sõltus täpselt sellest, et kui palju mind miski huvitas ja millest tundus kasu olevat. Ühed silmapaistvamad olid Skype’i helpdeskist rääkivad esinejad: Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Kaasahaarav, huvitav ja põnev loeng varajasel hommikutunnil, kuna inimesed ise aktiivsed, noortepärased ja väga hästi ette valmistunud. Peetrite tööks oli leida lahendus nn lollidele arvutikasutajate muredele. Alustades. Nende suhtumine oli täpselt selline nagu olema peaks ehk teha tööd, mis meeldib ja kui enam ei peaks see töö meeldima või hakkab segama, jätta see ja otsida uus. Meil ei saa olla kohe mingisugune kindel siht ja graafik, mis moodi elada, vaid kuhu poole suunduda. Põhiline on see, et asetseksid ikkagist rööbastel. Selleks, et sobiv töökoht leida, pead eelnevalt kogema mitmesuguseid töökohti või ühte väga suurt, kus kõik vajalik välja “pigistada”.

Paralleele võib siinkohal tõmmata loenguga “Karma”, kelle esinejaks oli Martin Paljak. Töötas siis freelancerina ehk oli ise enda ülemus, tegi palju jaksas ja millal jaksas. Miinusteks freelanceriks olemisel on endast märku andmine turul ja palju siblimist (töö ei käi nagu kellavärk!). Positiivne aga suure kogemustepagasi tõttu. Nüüdseks endale valinud siis ametliku töökoha. Üldiselt hea arusaam, et milline võiks olla inimese elu, kes ei ole palgatöötaja. Sind ei sikutada, ei tirita, ei tõmmata ega lükata, et midagi saaks tehtud. Võib juhtuda nii, et ei jaksa otseselt kellegi all tööd teha ega olla kellegi tuhvlialune. Siis ole enda aja peremees ja hakka freelanceriks.

IT tööturust rääkis Andres Septer, kelle töökohaks on Playtech Estonia OÜ, kus toodetakse kasiinomänge. Loeng, kus jagati õpetlikke soovitusi , kuidas IT tööturul käituda, hakkama saada ja milline on sealne süsteem. Meeldis lihtsa ülesehituse tõttu ja ka arusaadava seletuse tõttu. Nõustuksin tema väitega, kus ta mainis, et generalistiks ehk kõigest midagi teadvaks isikuks on soovitavam olla, kui ühele kindlale alale pühenduv.

Mingil määral olid ka generalistideks esinejad: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nende loengu teemaks oli enda töökoha Ignite OÜ reklaamimine ja eesmärgist rääkimine.Generalistid siis sellepärast, et nad on analüütikud arendajad ja teevad mitmekülgset tööd. Töötajaid vähe, ise organiseeruv ja meeldiv töökeskkond nagu ka Skype’i helpdeskis. Tööl oleks nagu teine perekond. Tööd on meeldiv teha, kui otsuseid langetatakse ühiselt. Põhimõtteliselt suurustatud näiteks võiks tuua, et ei tekiks olukordi, kus tööle jõudes on su kontoris teine inimene ja sinu asjad on tõstetud koridori.

Enda tööd julgustav isik Kristjan Karmo, kelle loengu teemaks oli “Testimine ja tarkvarakvaliteet”. Andis üldiselt hea ülevaate arendajatest. Laiendas silmaringi ehk kui programmeerimine ei osutu sinu lemmikuks või kui sel alal tunned, et eriti ei saavuta midagi, võid kätt proovida testimises, peale vastava hariduse kättesaamist. Testimisel saad pigem teiste vigu otsida, mitte neid ise tekitada. Jällegist kui tegelda testimisega siis võid olla jällegi isik, kes teab igast asjast midagi, mitte ei keskendu vaid ühele erialale( loovust, ärindus, mõtlemine, arendus jne…) Vead maksavad palju, testimine on tähtis kuna vea avastamine varem võib väga palju raha säästa. Testimisliike on palju, alustades algajatele sobivatega lõpetades tugevate teadmistega. Miinusteks on need, et testijad saavad esimesena vastu pead, kuid testija leiab vea, mitte ei tekita neid.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötav Siim Vene loengus räägiti haiglas käsitlevatest tehnoloogiast. Haiglas on tehnoloogia väga arenenud(automaatsest tuletõrjesüsteemist Kompuutertomograafiateni). Kõikidest loengutest erines just see teistest kõige rohkem just ameti poolest. See pani mõtlema, et IT valdkond on tõesti nii universaalne, et kui ikka jagad oma eriala ja midagi käsitletud ainetest mõistad, on absoluutselt igale poole võimalik kandideerida. IT spetsialist võib saada igal pool tööd. Esitlus oli väga lihtsalt ülesehitatud, kuid olenemata sellest rääkis esineja väga arusaadavalt.

Täiesti erinev oli Janika Liiva “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loeng. Kuigi teema käsitles programmeerimist, oli üldiselt terve loeng suunatud naissoost isikutele.Millel on muidugi väga positiivne vaatenurk. Kes mõtlevad, et infotehnoloogia on mõeldud vaid meestele? Siis mõelgu ümber. See on väga hea, kui on võrdselt mõlemast soost inimesi samas töövaldkonnas. Tõsi on see, et meil kõigil on erinevad arvamused. Samuti näitab elu, et mehed ja naised mõtlevad erinevalt. Järelikult on neil ka erinevad ideed, nägemused ja soovid. Mis toob mind selleni, et ka klient, kes ostab toodet, nõuab ta midagi konkreetset. Meeste puhul on konkreetne näiteks mingisuguse telefoni ostmisel see, et asi töötaks ja oleks võimas. Naiste puhul, et asi töötaks ja oleks visuaalselt ilus ja telefoni teema oleks lihtne ja värvikas. Lõpuks jõuame selleni, et tehnikavidinatele on vaja ka naiste kätt ja vaatenurka, sest see müüb toodet paremini. Kiitus Janika Liiv, et sa julgustasid rohkem tüdrukuid osalema selles keerulises, kuid meie tuleviku ühes ja arvatavasti ainsas töövaldkonnas.

Kõikide loengutega võis üldiselt rahule jääda. Oli olukordi, kus üleliigset teksti jooksis minuteid, kuid terve jutu põhjal hammustasin ikka enda jaoks sealt mingisuguse põhimõtte välja. Minu meelest oli ikka enamuste loengute esinejate eesmärk oma firmat reklaamida, mis on väga geniaalne mõtlemine, kuna meie, kui tulevased IT valdkonna töötajad, kellel ka omad mõtted, ideed ja vaateväljad, oleksime valmis tegema otsuse mingi firma kasuks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, õppuril on ühe aine piires õigus kolmele sooritusele. Eksami tegemiseks peab õppeosakonnaga kokku leppima ja registreerima. tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.REV kohal Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. RE kohal on tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks pean esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Pean lisama õpimapi (pädevusi tõendavad materjalid, dokumendid). Luuakse komisjon ja seejärel hinnatakse ning kas vastab nõuetele.