User:Rkost

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reiko Köst Esitamise kuupäev: 30.Oktoober 2012

Essee

Sissejuhatus.

Enamustes loengutes esines mõningal määral reklaami. Kaks suurimat reklaamijat olid Ignite ja Skype. Ülejäänud ettekandjad olid rohkem möödaminnes maininud enda töökohta. Loengud tõid mõningast kasu mulle. Oleks aga tutvustavad loengud olnud ennem sisseastumist ja IT valdkonna laiem tutvusts enne IT kolledzit, poleks ma arvatavasti kooli astunud. Avastasin, et IT valdkonnaga tegelemiseks ei pea olema mingit eriharidust(Martin Paljaku loeng), vaid piisab aktiivsusest. Lisaks aitasid otsustamisele kaasa Jaan Pöidla loengud. Minu otsus: Sellel õppeaastal lahkun IT- Kolledzist pärast sügissemestri lõppu.

Loengud.

Loengutes osalesin kuni eelviimase loenguni, viimast loengut kuulasin Echo lehelt.(Juurdepääs wikipedias). Esimeses loengus kadus mul peagi huvi kuulamise vastu ära. Põhjus oli selles, et kogu jutt oli rohkem Skype reklaam. Samas on Skype hea näide ühest võimalikust IT firma struktuurist. Järgmine loeng oli juba üldisem ja rääkis väheke laiemalt. Selles loengus hakkasin tajuma vaikselt, miks ma otsustasin arendamise kasuks. Eelkõige põhjus et programeerimine on mingil määral loovus, ja ma olen ka iseloomult loov inimene. Hiljem hakkasin vähehaaval tajuma, et IT valdkond on vägagi lai, ja sellega tegelemiseks ei ole vaja kõrgharidust. Piisab huvist. Sammuti avastasin, et arendus ei ole päris see ala, millega ma tegeleda tahaksin. Siis esines paar loengut, kust ma mingit kasu ei saanud. Järgmine loeng oli Martin Paljaku loeng karmast. Ta rääkis eelkõige freelancerina tegutsemisest. Tema loengu ajal hakkasin taipama, et IT valdkonnas võib tegutseda ka ilma hariduseta. Mõni nädal pärast tema loengut otsustasin lõplikult valdkonna vahetuse kasuks. Otsustasin lahkuda IT kolledzist ja õppida psühholoogiat, mis paelub mind rohkem. IT valdkonnas jään seotuks nii Closed kui Public Beta testijana. Lisaks oli loengutes räägitud täpsemalt suhtlusest, arendusest, kasutaja-arendaja vahelisest suhtlusest. Kõigel sellel ma hetkel peatuma ei hakka.

Teiste ainete loengud seotud erialatutvustusega.

Kuigi algul nii ei paista, siis sain ma väga palju uut arendusest teada ka Jaan Pöidla loengust. Avastasin, et programeerimine on väga tugevalt seotud matemaatikaga. Lisaks avastasin, et ma ei ole võimeline aru saama programeerimiskeeltest. Tema loengud olid üks põhjustest, miks ma otsustasin arendamise vastu. Järgmine loeng, kus ma märkasin seoseid, oli Matemaatiline Analüüs. Ma ei saa kuidagi aru matemaatikast. Hiljem tabasin, et ma ei saa aru ka programeerimisest, kuna ei saa aru matemaatikast. Mõlemad on keerulised minu jaoks. Seetõttu otsustasin lõplikult, et ma ei hakka arendajaks ja rohkem kasu ei pruugi mul IT kolledzist tulla.

Minu otsused, arvamused IT valdkonna kohta.

IT valdkond on väga lai valdkond, kus saab tegutseda ka ilma hariduseta. Haridus tuleb kasuks, kuid iga inimene ei sobi igale valdkonnale. Mina näiteks suudan kergelt õppida ära photoshopi ja testimise, kuid ei suuda tegeleda arendamisega. Ma olen küll huvitatud arvutitega tegelemisest ja mingil määral IT valdkonnas tegutsemisest, kuid see ei ole mulle piisavaks motivaatoriks. IT valdkonnas võib tegutseda iga inimene, kes on huvitatud mingist asjast rohkem huvitatud. Siinkohal tasub mainida Kristjan Karmo ütlust, kus ta ütles, et testijaks sobib inimene, kellele meeldib lõhkuda. Mingis mõttes langen ma sinna valdkonda, eriti, kui miski puudutab arvutiprogramme ja eraldi programmi baasil põhinevaid MMO-RTS/RPG mänge. Mul on justkui arvuti, mis tekitav vigu ka kõige töökorras olevamatel mängudel. Siiamaale olen leitud vigade eest saanud isegi ka tasu ja pärast loengut otsustasin, et võiks selle alaga ka rohkem tegeleda, aga hobikorras. Loengutes ma avastasin, et mingil määral läheb IT maailmas vaja ka psühholoogiat. Eriti on see välja tuleb Kaido Kikase loengutest, mis räägib eelkõige suhtlusvõrgustikest, litsentsidest ja muust IT valdkonnaga suhtlustasandil seonduvast. Nendest loengutest leidsin ma eelkõige kasulikku infot võrguskasutusest. Mingist osast saadud infost olen ma isegi teadlik olnud.

Kokkuvõte.

Kokkuvõtteks vabandan, et essee tuli minimaalsest mahust lühem, aga ma ei ole võimeline kirjutama rohkemast. Siiski, loengutest on kasu olnud mulle eelkõige Kristjan Karmo ja Martin Paljaku loengutest. Need julgustasid mind tegema rohkem valikuid selles suunas, et tegelen IT valdkonnas endiselt hobikorras. Veel võib kasulikuks nimetada ka asjaolu, et ma sain täpsustusi erinevate valdkondade olemusele. Kuid minu arvatest võiks Õpingukorralduse ja Eriala tutvustusega hakata pihta ennem kooli algust, esimesed kaks loengut võiksid toimuda ühel nädalal ning neil loengutel peakski olema laiahaardelisem tutvustus infotehnoloogia valdkonnale.

Esse tehtud IT kolledzi viki (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd) ja oma kogemuste põhjal.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B.

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamit on võimalik sooritada kahe õpisemestri jooksul. Kokku leppida tuleb õppejõuga. Tähtajad määrab komisjon. Riigieelarvelisel kohal õppur ei pea maksma järeleksamile registreerumist, Riigieelarve väline õppur peab maksma.(P5.2 ja P5.3 järgi).

Küsimus 2

Jaotasin teise küsimuse kaheks eraldi jupiks 2.1 ja 2.2

Küsimus 2.1

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.

Vastus

1. Peab olema lõppenud akadeemiline liikumine 2. Ained tuleb deklareerida enne või äärmisel juhul punase joone tähtpäeval. 3. Õpilase õppekava peab olema 75% nominaalkoormusest täiskoormuse puhul ja 50% osakoormuse puhul. 4. Taotletud teises kõrgkoolis õppeainete arvestamine.

Küsimus 2.2

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? Eksamitulemust võib parandada ühe korra, kirja läheb parim tulemus. (P 5.1) järgi.

Vastus

Küsimused on vastatud õppekorralduse eeskirjaalusel. Essee.