User:Jrootsma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jörgen Rootsmann
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengute põhimõtte oli minu jaoks see, et näidata kuidas töötavad IT eriala inimesed ning selle järgi saaksid ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased rohkem aru millise valdkonna poole püüdelda ning saaksid näha mis neist saada võib. Selle aine loengute põhjal võisid mõned hakata kahtlema, et kas see on ikka nende eriala mida nad õpivad ning kas on mõtet seda eriala enam edasi õppida. Ma arvan, et paljud hakkasid ka mõtlema, et mis moodi ja millises valdkonnas nad tulevikkus töötama hakkasid. IT erialal on võimalik töödata mitut moodi, nagu ka loengutest juttu oli, et kas töötad kellast kellani, või töötad iga päev nt. 8 tundi, aga kohal ei pea olema kella pealt. Võimalusi on töödata ka teatud firmades, kus ei pea firmas koha peal olema, nii et võid töödata üldse kodus, või kuskil mujal ning ei pea üldse Eestis olema. Veel on ka võimaluseks töödata üldse üksi, et ei ole kuskil firmas, aga täidad teatud tellimusi mida sinult tellidakse ehk oled sisuliselt vabakutseline. Ei arvesta avaaktuse loengut. Esimeses loengus, kus räägiti Helpdeskist olid seal kaks Skype töötajat Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Seal jäi mulle mulje, et neil oli väga paindlik tööaeg. Nad pidid teatud tunnid täis tegema, kuid midagi hullu ka ei olnud, kui sa õigel ajal tööle ei jõudnud. Teatud juhtudel said nii teha, et ei pidanud üldse kohal olema. Selliste tööaegadega on väga hea kooli kõrvalt töödata ja veel eriti sellises firmas, kus on võimalik veel väga hästi edasi areneda. Kokkuvõttes sain palju teada Skype kohta, et kui palju on umbes Eestis Skype töötajaid ning ka kus asuvad teised kontorid. Muidugi sain ka Helpdeski kohta ka teadmisi juurde ning milline see töö Skypes välja näeb. Teises loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ ja esinejaks oli Janika Liiv. Selle loengust sain julgust juurde sellest, et kui sa ikka väga vaeva näed ja õnne ka on, siis võid palju saavutada. Tema töötab programeerijana sellises firmas nagu Toggl ning veel osaleb sellisest ürituste korraldamisega nagu Rails Girls ja techsisters. Selline firma nagu Toggl on hea vabakutselistele töötajatele. Ta rääkis ka stereotüüpidest ning ma sain aru, et ka tema liikumised ja üritused on seotud stereotüübi ohtude vähendamiseks. See teema tundus mulle ulmelisena ning ei usu, et see päris nii on. Kolmanda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes esines teemal „IT tööturg“. Sellest loengust sain rohkem aimu sellest, millist valdkonda või millistesse firmadesse tööle asuda. Räägiti veel, kui raske on saada tööturule ning milliseid oskuseid ja nõudeid vaatavad tähelepanelikumalt tööandjad. Ta oskas sellest rääkida, kuna selle loengu esineja oli töödanud paljudes firmades nii riigi kui ka eravõtete all. Tema on töödanud sellistes firmadest ning selliselt, kus on töö teatud kellaajast kellajani. Loengust sai rohkem aimu, millised on tööd ning mis vahe on töödata riigisektoris, väike firmades või suur firmades. Neljanda loengu teemaks oli „Karma“ ja esinejaks oli Martin Paljak. Ta on 30. aastane ning on töödanud umbes 12.a vabakutselise töötajana ehk mitte ametlikult(freelancerina). Tema ongi tõestuseks, kui hästi on võimalik elada IT erialal, kui töötad vabakutselisena. Ta oli alles läinud tööle teist korda elus palgatöölisena. Tema hinnangul on vabakutselisena töödata tegelikult pingelisem, kuna ei ole kindlat sissetulekut, et iga kuu saad kindla suurust palka. Elu on ka ebakindlam tulevikku osas, aga teisalt on see palju mõnusam. Mitte ametlikkult saad töödata vabamalt, siis kui umbes tahad ja millal tahad, mitte ei pea töötama kellast kellani. Viiendas loengus oli esinejaid koguni neli (Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev). Nad rääkisid sellisest firmast nagu Ignite. Nemad andsid hea mulje ühe ettevõtte olemusest. Andsid mõista, et töötajatelt oodatakse head arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskust ja peaks olema hästi motiveeritud oma tööst. Sellest loengus rõhutati pidevalt, et kui tähtis on meeskonnatöö. Üksi ei suuda sa teha nii hästi koos meeskonnaga. Kuna selles firmas tegeldakse veel palju programeerimisega, siis programeerimises on meeskonnatöö veel eriti tähtis. Muidu oli kaasahaarav loeng, aga firmat reklaamiti minu jaoks liiga palju. Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Ta on töödanud erinevates IT seotuvatel töödel. Kuid praegu on ta otsustanud testija töö kasuks. Kindlasti on tal väga palju kasu eelmiste töö kogemustest. Testimine olevat palju põnevam töö, kui seda tegelikult arvatakse. Testimine on ka väga oluline töö, kuna teatud eksimused võivad päris kalliks maksma minna ning sellepärast peaks testijal olema ka head teadmised, närvid ja osata hästi vigu seletada. Seitsmenda ehk viimase loengu esinejaks oli Siim Vene. See loeng oli rohkem pühendatud Põhja-Eesti regionaalhaigla töödele, et milline tehnika, tehnoloogia ja IT tööd seal on ning kui tähtis on tehnika haiglates. Siim oskas hästi rääkida, kuna ta ise töötab seal. Muidugi rääkis ta ka IT kasutatavusest Eesti tervishoiusüsteemis. Rääkis ka erinavatel operatsioonisüsteemides olevatest rakendustest, mis on seotud haiglatega. Üldkokkuvõttes arvan, et neist loengudest sai igaüks parema pildi IT valdkonna töödest ja üldse töökultuurist. Need loengud andsid kindlust juurde tulevase töö valikutest ning ka teadmist juurde IT valdkonna võimalustest. Kindlasti andsid ka nõu, sellest mida tööandjad ootavad. Loengutest oli ka natuke juttu ka tööturust. Loengutega jäin kindlasti rahule, kõik olid head suhtlejad, kuid mõnel oli lihtsalt huvitavam teema ning kiskusid rahvast rohkem kaasa oma teemaga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Lähed registeerid end korduseksamile. Järeleksami saad sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksamit on võimalik sooritada kahel korral. Järeleksami aja saad kokku leppida vastava aine õppejõuga. Järeleksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Eksamile registreerimine toimub õppeosakonnas või võib ka saata digitaalselt allkirjastatud avalduse õppekonsultandi e-posti aadressile. Järeleksam on riigieelarvelisel (RE) kohal mõlemal korral tasuta. Riigieelarvevälisel (REV) kohal järeleksam aga tasuline ja maksab rektori käskkirjaga kehtestatud tasu 14,2€ eksam.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 25 EAP, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.