User:Etammist

From ICO wiki
Revision as of 21:39, 30 October 2012 by Etammist (talk | contribs) (Created page with '==Erialatutvustuse aine arvestustöö== Autor: Erling Tammisto Esitamise kuupäev: 30.oktoober 2012 ==Essee== Vaadates sügisel enda tunniplaani märkasin seal sellist ainet na…')
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erling Tammisto

Esitamise kuupäev: 30.oktoober 2012

Essee

Vaadates sügisel enda tunniplaani märkasin seal sellist ainet nagu õpingukorraldus ja erialatutvustus. Esialgu ei osanud ma sellest ainest midagi arvata ja mu ootused ei olnud just kõrged, kuid seda enam ma sain üllatuse osaliseks kui mõistsin, et tegemist on paganama laheda õppeainega. Esimest loengut kuulates ei arvanud ma ainest suurt midagi, kuid mida loeng edasi, seda rohkem mind huvitama hakkas, mis järgmises loengus peitub. Huvitavaks muutis selle aine minu jaoks just see, et esinemas käisid oma ala spetsialistid, kes reaalselt töötavad aladel, kus ka mina näen ennast tulevikus töötavana. Boonusena tooks välja ka selle, et pea kõik esinejad olid meie kooli vilistlased. Loengutes käsitleti it valdkonda pea igast küljest ja seda tehti ka kaasahaaravalt- olid erinevad mängud, ülesanded ja ka väikesed auhinnad.

Esimene loeng kippus minu maitsele veidi igavaks jääma. Seal räägiti üldiselt koolielust, kelle poole muredega pöörduda ja kuidas aines arvestust kätte saada. Loengu iva peitus minu jaoks selles, et kui on mingi mure siis peab julgelt sellest rääkima, sest ainult nii on võimalik probleemile parim võimalik lahendus leida.

Teine loeng oli juba märksa huvitavam ja paeluvam, kui esimene. Loengus esinesid Peeter Uustal ja Peeter Raielo ning nad mõlemad töötavad Skype'i helpdeskis. Üks neist töötab siseses helpdeskis ja teine välises helpdeskis. Loengus käsitlesid nad peamiselt just helpdeski iseärasusi- kuidas helpdesk toimib, millised probleemid on nii siseselt kui ka väliselt, mis on helpdeski juures hea jms. Mainimata ei saa jätta ka seda, et nad loomulikult reklaamisid ja ülistasid oma tööandjat Skype'i. Nad rääkisid, et Skypes on väga hea töökeskkond, head palgad ja, et tegemist on kiirelt areneva ettevõttega. Nende esinemine oli üks mu lemmikumaid ja just see loeng tekitas minus huvi selle aine vastu. Esinejad rääkisid vabalt, huvitavalt ja humoorikalt.

Kolmandas loengus esines Janika Liiv, kes rääkis just minu õpitavast erialast, nimelt programmeerimisest. Esineja rääkis kuidas tema õppis programmeerima ning andis ka meile näpunäiteid kuidas meie võiks. Ta tõi välja sellise huvitava väite, et programmeerimine on loovkirjutamine ning ma pean sellega nõustuma. Veel tõi ta välja selle, et koguaeg peab juurde õppima, ning probleemi tekkides tuleb julgelt google't kasutada. Ettekande põhirõhk seisnes muidugi programmeerimiskeelel, mida tema oma tööl kasutab, nimelt Ruby. Selgus, et Ruby on n.ö hipsterite keel, mida kasutatakse peamiselt veebirakenduste tegemiseks. Jututeemat leidis ka stereotüüpide teema, et ka naised võivad olla vägagi edukad programmeerijad ning selle propageerimiseks on loodud töötoad ainult naistele, nt Ruby on Rails workshop for girls. Loeng jättis mulle väga sümpaatse mulje ja meeldis see, et käsitleti programeerimist.

Neljandas loengus käis esinemas Andres Septer, kes rääkis infotehnoloogia tööturust. Ta rääkis, et on suhteliselt raske leida tööd ilma varasema töökogemuseta, ehk äsja kooli lõpetanud võivad ennast parajast plindrist leida. Kuigi samas viitab see, et nõudlus IT sektoris suurem kui kvaliteetse tööjõu pakkumine, seda, et keegi täitsa ilma tööta ei tohiks jääda. Huvitava asjana tõi esineja välja, et riigisektoris pidi töö olema üpris lihtne, et kooli kõrvalt riigitööd teha on väga hea võimalus. Huvitav oli ka see, et suurem palk võib peituda just väikses firmas, sest suurtes firmades on liiga palju pealikke, reaalseid töötegijaid on vähe. Loengust jäi enim meelde Andres Septeri terav keel, omapärane huumorimeel ja tõesti tundus, et esineja teadis, millest ta rääkis.

Viiendas loengus esines 12 aastat vabakutseline olnud Martin Paljak. Ta rõhutas seda, et ise õppides on võimalik nii mõndagi saavutada ning rääkis mida tähendab erasektori jaoks it töö. Rõhutas IT töö juures seda, et maailma peab oskama laias pildis vaadata ning kõikide olukordadega kohanema kiirelt. Loeng jättis hea mulje ning ma imetlen esineja julgust hakkama saada ilma kõrghariduseta.

Kuuendas loengus käidi rääkimas firmast nimega Ignite. Nad rääkisid, et edu võti seisneb töömetoodikas ja efektiivses töös. Tähtsustasid inimestevahelist suhtlust, koostööd kliendiga ja lõbu. Tegemist oli minu meelest pigem firma reklaamiga, kui mingi IT-valdkonna tutvustamine, kuid samas anti ka asjalikke näpunäiteid. Näiteks programmeerimises on tähtsaim süsteemi jätkusuutlikus(arendada tuleb nii, et programmi saab ka edasi arendada). Positiivsena tooks välja selle, et kuulajaid kaasati erinevatesse mängudesse.

Eelviimases loengus käis rääkimas alles kevadel lõpetanud Kristjan Karmo. Ta rääkis tarkvaratestimisest ja tarkvara kvaliteedist. Murdis müüte mis on testimisega seotud ja lõi selge pildi sellest mis testimise taga seisneb. Hästi tõi välja selle miks testimine üldse vajalik on, selleks tõi ta elulisi näited, kus on vähese testimise tõttu kaotatud hiigelsummasid. Näiteks 99. aastal katkes kosmosesondiga ühendus kuna üks tiim kasutas meetreid, teised mitte. Seda viga oleks piisava testimisega saanud vältida. Humoorika seigana tooks välja selle, et testijale makstakse palka lõhkumise eest, ta peab leidma süsteemist vigu ning kui ta neid leiab teeb ta oma tööd hästi. Parimad testijad pidavat olema need, kes on varem programeerimisega tegelenud.

Viimane loeng erines eelnevates selle poolest, et sellel puudus konkreetne teema. Esinejaks oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötav Siim Vene. Ta rääkis nii üldiselt tehnoloogiast kui ka haigla spetsiifilistest IT lahendustest. Üpris huvitav oli teada saada kuidas haigla IT pool välja näeb. Slaidid olid väga minimalistlikud kuid sellegipoolest oli loeng väga huvitav ning esineja teadis millest ta rääkis.

Toimunud loengute ühisosana võib välja tuua selle, et lükati ümber IT maailmas keerlevaid müüte. IT valdkonnas töötajad ei ole enam ilmtingimata rasvaste patsidega nohikud, süsteemi administraatorid ei istu pimedas nurgas serverite vahel ning koodi ei saada justkui programeerijate farmist. Oluline on meeldiv töökeskkond, suhtlus, tiimitöö. Meeldiva osana sain teada, et graafikud IT alal on üpris paindlikud, peasee, et lõppude lõpuks töö valmis saaks.

Võib öelda, et tegemist oli väga huvitava ja hariva ainena. Aine juures meeldis kõige rohkem see, et loenguid andsid inimesed, kes reaalselt ka töötavad selles valdkonnas. Seega saime ülevaate IT valdkonnast just õigete inimeste käest, kes oskasid ka väga palju elulisi näiteid tuua ja kuulajate huvi IT vastu veelgi suurendada


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tudeng, kes on arvestusel läbi kukkunud peab ennast registreerima kordussooritusele. Kordussooritust on võimalik sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Vajaduses on võimalik sooritada kuni 2 kordussooritust. Arvestuse tegemine tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb end registreerida õppeosakonnas ning järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppeosakonnas registreerides peab olema REV õpilasel kaasas välja prinditud maksekviitung (kordussoorituse tasu peab olema makstud) või saatma õppekonsultandi meilile maksekorralduse koopia. Soovi korral saab järelarvestusele registreerida ka e-posti teel. Riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile ei maksa kordussooritus mitte midagi(registreerima peab sellegipoolest), riigielarvevälisele tudengile maksab aga 14,2 eurot.


Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?


Vastus

Varasemate kooli- või töökogemuste arvestamiseks VÕTA kaudu peab esitama IT Kolledži õppeosakonda vormikohase avalduse minimaalselt 10 tööpäeva enne ainete deklareerimise tähtaega. Avalduses peavad sisalduma ka varasemaid töö- või koolikogemusi kajastavad dokumendid (tunnistus). VÕTA kohast abi on võimalik saada õppekava juhi, õppejõu või VÕTA komisjoni käest. VÕTA kasutamiseks tuleb tasuda ka menetlus- ja ainepunkti tasud.