User:Rkontson

From ICO wiki
Revision as of 00:38, 31 October 2012 by Rkontson (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Roland Kontson
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Siia tuleb kohe essee ka, kokkuvõtted jms kokku mätsima.

Lisa funk. Live ülekande puhul võiks olla ka võimalus esitada küsimusi, kõrgemal oleval kursustel tahaks ka vaadata. (audentitud – roppuste jms kõrvaldamiseks, vaadata võiks niisama saada, võibolla veel tunnis kuvada neid – nö jututuba) inimesed saavad kaasarääkida. Hea päevalõpetus – olgugi esimene ja ainuke tund päevas :D

Programmeerimine – usk/religioon – eluviis

Skype - Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo

7 ja 9 või oli 8 ja 10 aastat ITK Helpdesk Dumbuser’d Gadgets Kontaktide loomine Tahe inimesi aidata Tahe õppida midagi uut ja huvitavat Austraalia (mida sa korjasid :D) Igal ühel omad eelistused (kuss! :D) Portfoolio loeb Loevad rohkem isikuomadused kui hetke oskused. Talendileidmine – värbamispäevad Suunamispoliitika – kui Peeter nt teab, et sa oled kõva käsi mingil alal, siis ta soovitab sind kellegile ja ta ise saab preemia Ikka taustauuring, fb piltide hulka ei tasu joominguid panna Googeldage ennast Tasuta Microsoft koolitused

Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest Janika Liiv – ITK vilistlane

Ruby on rails Töötab toggl all Tahtis saada kirjanikuks, tõi teadmata põhjusel ITK’sse ka sisse. Mujale ei saanud, teised kohad eeldasid eelnevaid teadmisi. Ei tegelenud arvutitega enne ITK’d. Hirmutati esimesel korral küsides, mis on overclockimine, cpu jne. Kuidas sa ei tea.... Liitus robootikaga, seal leidis veel väheteadjaid, teadjad ka aitasid. Leidis „loovkirjutamise“ programmeerimise näol, see milleks ta saada tahtiski. Loo valikuid ja väldi piiranguid. Asjad võiks töödata intuitiivselt. Loe teiste kirjutatud koodi. Küsi, googelda, „kasuta asju, mis on juba olemas“ (pugins, teegid...) :S Selge väljendus. Kasuta versioonihaldus( – bu). CVS, SVN, Mercurial, Git (populaarsemad neist) – akronüümid (päris palju akronüüme ringleb IT’s) SaaS – süsteem, kus teenus ise ei asetse kleindi/tarbija masinas, vaid on majutatud tsentraalselt. Tihti makstake kuulist tasu vms (Salesforce, Spotify, Google Docs) Ruby kogukonnas tähistatakse (why the lucky stiff ?) päeva, kus kutsutakse üles Ruby’ga midagi uut/imelikku proovida teha või üldse millegi uuega tegeleda.

Eneseteostusvajadus – tunnustusvajadus – kuuluvusvajadus – turvalisusvajadus – füsioloogilised vajadused. (püramiid) Harimine vs ideoloogiate kinnistamine, seda ei pea teistele peale suruma (sama nagu religioon) Stereotüübi oht – sellega ülepingutamine – selle üle muretsemine. Teadlik stereotüübist, mis talle rakendub, mõtleb rohkem muretsemisele, kui millegi tegemisele. Kuna talle rakendub stereotüüpi, siis ta kuulub sinna stereotüüpi.

IT tööturg Andres Septer – ITK 2010 lõpetanud Playtech’st tuli loengut andma, töötas maksuametis, kaitsejõudude peastaabis, navirec

IT äripool ja IT-pool. Äripool enamasti teenib raha. IT-pool annab vahendeid, millega teenida. Äripool on siiski vajalik ja või lihtsustavad elu. Midagi kategooriliselt win vastu. Ei taha tööle võtta, kuna pole töökogemust. Pole töökogemust, kuna keegi ei taha sind tööle võtta, sest sul pole töökogemust. Praktika, projektid, isetegevus Kooste-, lettineeger. Generalistid (mitte midagi kõigest) ja spetsialistid (kõike mittemillestki) Sass (terabaitides infot) „näe see seal huiab käibemaksuga“ – andmekaevandamine. Pole selle alast teadmist eriti kellegile pakkuda, peale paari panga. Baasteadmised OS’dest kasvõi jäävad maailmas liikudes ringi.

Ei tundu väga hindavat lõppkasutajaid. Tüütumale inimesele lastakse helpdesk’s mingit helinat mõnda aega ja probleem lahendum iseenesest. :S

Mõnes asjas on Win isegi pädev. „helldesk“ Window’ga pole midagi peale hakata ...... (lõppes ära ka õnneks, ei jaksa väga kuulata sellist)


Karma Martin Paljak Kyberpunk.net

Kõik magavad sellisel ajal, väljaarvatud inimesed lastega. Teist korda elus palgatööl! (CERT-EE) Avatud lähetkoodiga projektid. Freelancer – vabakutseline. Tuletõrjuja – kutsutakse alles siis, kui midagi ei tööta, kõik on närvis. Legend, et kurjad patsidega inimesed, keda ei tohi närvi ajada, sest ta käes on see nupp, millega kõik su asjad ära kustutab. Kõik IT inimesed on sys admin juba enda arvutis. Koodineeger Projektijuht ei taheta olla, palju stressi. Riietus, ülikonnad, vaba rieetus Praktline kogemus kiipkaardiga töötamisel tekkis tänu vajadusele, et see õnnetu kaart lihtsalt ei töötanud Linux’ga. Freelancer’i elu Karma vaade, kuidas vaadeldakse kasiino progre loomist vs sellises asutamises käimist. Keeldumine hea easy money’st karma tõttu – eneserahuldus rahulolu tasemel (peace at mind). Tahaks ikka maailma paremaks teha. Hoida pea avatud uutele asjadele. Käitu oma tunde järgi, küsi küsimusi. Mitte millegist kõige loomine. Vabam ajagraafika, koormuse loomine. Et saada spetsialistiks mingil alal võtab 10’000 tundi ~5 aastat (8 tundi, 5 päeva nädalas) Võimalus teha tööd nii, et see sul ka hiljem aitab sissetuua. Jääda küllalt silma.

Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev

Reklaam – mitte väga hea ega veenev. Suure hulga pakkumiste keskmise abil võib saada üsna lähedase tulemuse tegelikkusele, sest keegi on midagi kuulnud ja loodetavasti siiski talutakse ka reaalsuse piire. Agiilne tarkvaraarenduse protsess – armeest nagu protsessid jms ikka on tulnud Ise organiseeruv – aja võit, madal investeering, refreactoring. Füüsika ja matemaatika vajadus. Kiire probleemi lahendamise viis – katsetamine – läbi proovimine Oma elu lihtsustamine läbi progremise, scriptimise


Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo

Testimine Müüt: testimine on igav – lihtsalt UI läbiklikkimine, puudub pinge. Raske, külm vesi, Scrum. Aasta hiljem – äge, vigade otsimine, arendav Müüt: testida oskab igaüks ... ehk las sekretär testib. Testiplaan, testilood, süsteemi kaetus (kood, kasutuslood, integratsioonid) Müüt: testimine on algajate arendajate töö. Testimisel on oluline: süsteemne lähenemine, loovus, kogemused. Müüt: testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub. Vajalik nö „suure pildi“ tundmine: vaja teadmisi süsteemist, ärist, kasutajatest, elust. Müüt: testija on alati kõiges süüdi Testija ei TEE vigu, ta LEIAB vigu! Müüt: Testimine on kallis. Palju maksavad vead? Kohalikud näided: digiretsept, valimiste infosüsteem, e-rahvaloendus. Esimene „uss“ 1988 (vist oli Interneti suuruse mõõtmiseks) – hakkas arvuteid vea tõttu kokkujooksutamine – kahju 10k$ trahv + tagajärgedega tegelemine 100mil$, preagu MIT’s professor :D. 1962 kosmosesond, pani mööda. Koodis oli üks sidekriips puudu. Hind 18mil$. 94. Pentrium ujukomaviga – 475milj$ Mida varem avastatakse, seda väiksem kahju. Agiilne arendus ei tähenda, et...

dokumentatsioon on täiesti puudulik;

poole päeva pealt võib suvalise muudatuse sisse viia ja testimisse anda; tähtaegu ei ole; Agiilsus ei sobi igasse projekti ja igale inimtüübile! Absence of proof is not proof of absence. William Cowper Testimise liigid Arendustestimine – vastuvõtutestimine Musta vs valge kasti testimine (ei näe ja näeb lähtekoodi) Testilugudel põhinev (mindmap) – uuriv (kogemused)

Miinused: ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava, kohustus halbu uudiseid edastada. Plussid: võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada, võimalus kogu IT-maailmast ülevaade saada, lõhkumise eest makstakse palka Kvaliteet = usaldusväärsus. Toode, mis on usaldusväärne on kvaliteetne.

Siim Vene – Põhja Eesti Regionaal Haigla – PERH Infoturbe juht – Indrek kutsus haigla tehnoloogiast või ükskõik millest rääkima. Miks tehnoloogia? Võita aega, hoida kokku ressursse. Kaug-operatsioonid, nanorobotitega ravimite viimine vähi koldesse. Meditsiin areneb kiiresti, wifi levik majas. Raamatute asemel kasutatakse iPad’e, mis isegi mahuvad kitli taskusse. Kasutatavus vs turvalisus. Graveeritud seadmed, jailbreak’tud. Litsentsid arendamiseks. Personali programm seoti AD’ga (active directory) automaatne kasutajate tekitamine, mailid. Lõpetamisel pandi kinni, enne oli 300 sulgemata kontot.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4 ja KKK'de punkte 7 ja 8 kasutades.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.
Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust.
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Vastuvõtu eeskirja punkti 5.2.1 kohaselt.
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.