User:Kkivi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Kivi

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Alustades selle huvitava kursusega, ei suutnud ma ette kujutadagi, mis selles aines reaalselt toimuma hakkab. Suur ning positiivne oli mu üllatus, kui sain teada, et iga nädal käib kõnelemas inimene või isegi mitu, kes on reaalselt oma ala ekspert ning tunneb nii-öelda mänguväljakut. Kogu asjaolu tegi etemaks ka see, et kõnelejad olid kõik väga omapärased ning iseäralikud, mis pani kuulajaskonna innukalt kuulama ning pärast asjalikke küsimusi küsima. Plusspunkte tõi ka fakt, et iga kõneleja suutis midagi juurde anda eelmisele või neid täiendada omalaadsete vaatenurkade ja iseäralike mõtetega. Mida ligitõmbavat ja isesugust leidsin mina nende kõigi kõnelejate seminaridest, millised olid ootused ja lootused?

Esimeste külalisesinejatena käisid kõnelemas huvitaval viisil kaks Peetrit, kes olid kohale saabunud lausa meie kooli ligidalt, nimelt Skypest. Kas see oli kokkusattumus või mitte, aga mõlemad mehed olid ühtlasi lõpetanud ka IT Kolledži ja nii pentsik kui see ka ei oleks, läks ühel Peetritest kooli lõpetamisega aega lausa üheksa aastat, mis mingilmääral kinnitas rektori avakõnes kõlanud fakti, et vaid üks kolmandik õpilastest lõpetab kooli kolme aasta pärast. Mõlemad mehed rääkisid oma töö põhimõttest Skypes ja millega võivad kokku puutuda tulevased töötajad, kes helpdeski sattuda võivad. Purustati ka müüt selle kohta, et helpdesk on koht, kus ainult mingisuguseid dumbusereid aidatakse ja kus töö ei paku väljakutseid ega pingeid. Vastupidi, töö pakub mitemkülgseid väljakutseid, lisaks sellele on töötajatel Skypes ka väga paindlik töögraafik, vähemalt mõlema Peetri jutu järgi ning jättis ka siiralt sellise mulje, et töö seal on tõesti selline, kuhu hommikul ärgates rõõm ja lust minna on. Peale selle olevat töötajaskond Skypes väga mitmekesine ning töötajatele on maailma uksed tõeliselt valla, sellega mõtlen seda, et võimalik on töötada ka teistes Skype kontorites üle kogu maamuna, vähemalt Peetrite jutu järgi. Kokkuvõtvalt reklaamiti kõvasti Skypei, aga sellegipoolest tehti ka selgeks, et töö helpdeskis on igati meeliköitev ja kaasakiskuv. Meelde jäi ka see, et ühel üliõpilasel oli probleem Skypega oma nutietelefonis, aga see ei olnud mingisugune väljakutse Peetritele, kes selle sekundite vältel ära lahendasid. Üldiselt oli tegu väga informatiivse loenguga, mis purustas minu eelaimdused selle kohta, et helpdesk on dumbuseritele.

Teise kõnelejana oli kohale tulnud üks neiu, kes rääkis oma kogemustest ning tööst infotehnoloogia vallas. Meelde jäi mulle kõige paremini tema jutt sellest, kuidas ta ei teanud, mida ta IT Kolledži tegema oli tulnud ja kuidas ta alguses mitte millestki aru ei saanud ning kuidas kõik võõras tundus olevat. Sain tema looga tõmmata mitmeid paralleele enda situatsiooniga selle semestri algusest, mil mul endalgi palju kahtlustundeid oli ning mil ma tajusin, et olen hoopis vale asja õppima tulnud. Kuid nagu kõnelejagi, sain aru, et pealtnäha tundusid asjad hoopis teistmoodi, kui nad päriselt olid, mis peale esimesi katseid ainult innustas õppima. Kõneleja rääkis veetlevalt sellest, et programmeerimine on kui loovkirjutamine ning ka ruby programmeerimiskeelest, mis tema arvates on isegi parem kui HTML. Seda, kas ruby on parem kui HTML ma kommenteerida hetkel ei oska, kuid seda, et programmeerimine on kui loovkirjutamine, sellega nõustun täiesti. See sai väga selgeks java programmeerimistundides, kus kõigi kood on põhimõtteliselt erinev. Jäi ka mulje, et see oli kõneleja esimene kord suure publiku ees, kuid ettekannet see negatiivselt ei mõjutanud.

Kolmanda kõnelejana oli kohale tulnud mees nimega Andres, kes rääkis infotehnoloogia tööturust ja tööturul valitsevast olukorrast üldisemalt. Sarnaselt eelnevatele kõnelejatele, oli Andres ka õppinud infotehnoloogiat IT Kolledžis. Olulisim, mida temalt sain, oli teadmine tööturu kohta ja see, kus reaalselt raha infotehnoloogia vallas tuleb. Tähelepanuväärne oli ka see, et ta soovitas minna töötama riigisektori, kus reaalset tööd väga pole vaja teha, aga seal on hea kooli kõrvalt käia ning taskuraha teenida või siis kuhugi süsteemi administraatoriks, sest seal saab näha, kuidas kõik tegelikult infotehnoloogia maailmas toimub. Rääkis ta ka sellest, et kõvasti on vaja töökogemust, sest ainult töökogemusega inimesi võetakse tööle, niiet koht riigisektoris võib sobida kui rusikas silmaauku. Andrese jutt oli väga hästi läbimõeldud, rohkelt värvi lisasid ka tema näited ning joonised. Niisama mullipuhumine selle kõneleja juures puudus, jutt oli konkreetne, terane ning üsnagi lakooniline.

Neljandana käis kõnelemas mees nimega Martin, kelle loengu teemaks oli karma. Pealtnäha see ei lange kokku infotehnoloogia maailmaga, kuid see oleks sama, kui raamatut kaane järgi hinnata. Juba Kaido Kikkase tundidest on meelde jäänud tema mõtteterad Linuxi ja Linus Torvaldseni kohta, mille võib kokku võtta ideega: anna maailmale ja maailma annab sulle vastu. Niisiis käivad karma ja infotehnoloogia põhimõtteliselt käsikäes ja sellest tulevenalt võib eeldada, kustkohast Martin enda teema napsas. Üllatusena tuli tema loengust minujaoks see, et infotehnoloogia vallas on väga edukalt võimalik töötada nii-öelda freelancerina, kus võib väga edukalt teenida äärmiselt korralikku palka, mis on tublisti üle Eesti keskmise. Mällu talletus ka tema vaimuvälgatus selle kohta, et arenduse puhul peab oskama muutuda ja olema õpisuutlik, sest keel, mis on täna populaarne võib homseks olla ebapopulaarne. Üldiselt oli Martini loeng kiiduväärt, sest mees suutis rääkida eluliselt ja uut informatsiooni oli kamaluga.

Viienda kõnelejana oli tulnud kohale lausa mitu kõnelejat, kui nii võib öelda: Dea, Mihhail, Stanislav ja Rene, kes kõik töötasid firmas nimega Ignite. Kuna nemad olid kohale tulnud meeskonnana, siis nende loengu põhiteemaks oligi meeskonnatöö ja kuidas efektiivne meeskonnatöö välja peaks nägema. Siinkohal tuleb mainida, et kõigist loengutest oli just see kõige meeldejäävam. Miks? Üks kõnelejatest oli väga karismaatiline ning suutis ka kõige passiivsemad õppurid ennast kuulama panna ja peale selle oli neil välja mõeldud isegi mängud, millest oli lõbus osa võtta ja veelgi huvitavam jälgida, kuidas suvalised üliõpilased meeskonnana hakkama said. Sellest avaldus ka loengu mõte: meeskonnatöö on oluline, seal ei ole olemas "mina" ning tähtis on meeskonnavaheline suhtlemine ja selle töötamine kui üksus. Juttu oli ka agiilsest arendamisest, mis mind, kuid kindlasti ka teisi, arenduse poole pealt informeeris ning teadvustas. Seda sai ka ennist mainitud, kuid minusilmis oli see valdavalt tugevaim loeng üldse – olgu selleks siis kõneleja karismaatilisus või naljakad, kuid samas õpetlikud mängud.

Viimase kõnelejana käsitlen Kristjani, kes käis rääkimas tesimisest ja tarkvarakvaliteedist. See polnud aga esimene kord, mil teda kõnelemas nägin, sest sama mees käis kõnelemas ka avaaktusel. Seekord rääkis Kristjan aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, mis mitte väga üllataval kombel osutus informatiivsemaks ning haaravamaks. Kõige olulisem tükk informatsiooni oli minujaoks see, et testimine ei olegi igav, et vigade otsimine ja testimine võib hoopistükkis olla lustakas ning meelihaarav. Üldiselt jäi see kõneleja teistega võrreldes veidikene lahjas, eriti siis, kui võtta arvesse Ignite meeskonnas esitlus ja seda, kui kõrgele nad lati tõstsid. Sellegipoolest osutus loeng informatiivseks ning uusi teadmisi sain pealekauba.

Ootused ja lootused, nii madalad või kõrged kui nad ka ei oleks olnud, said kõik enamasti kinnitust. Mida sellega mõtlen on see, et suuremas osas said mõlemad kriteeruimid kenasti täidetud, kui see üleüldsegi minu mõtteid edasi kannab. Kõnelejad said väga tubilisti ning tõhusalt hakkam sellega, millega pidid – kuulajaskonna harimine ja nii-öelda tiibade kärpimine. Mida sellega mõtlen on see, et ülikoolis on raske ning sedaenam tööturul, mis vähemalt minu tõi kahe jalaga tagasi maapinnale. Samas andsid kõnelejad ka kõvasti lootust, sest kui midagi, minupuhul süsteemide arendust, kõvasti õppida ning seda kogu hinge, hoole ja südamega teha, ootab ees terve lai maailm, sest motiveeritud ning oskuslikust tööjõust on igal pool, eriti Eestis, puudus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B

Kuidas edasi?

Kui õppur sai negatiivse eksamitulemuse, peab ta selle uuesti sooritama, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Peale selle peab õppur eksamiosakonnas ennast korduseksamile registreerima ning tasuma vastava tasu. Riigieelarvelisel kohal õppivad üliõpilased seda tasu tasuma ei pea. Kordussooritusel olev õppur peab ennast registreerima ja vastava tasu tasuma üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kaua on võimalik eksamit teha?

Korduseksam on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Kordueksami sooritamine tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga, mis on kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerumine toimub õppeosakonnas.

Mis on tähtajad?

Korduseksam on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppeosakonnas registreerimine ja vastava tasu tasumine peab olema tehtud kaks tööpäeva enne vastavat kordussooritust.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel õppekohal õppivad õpilased maksma ei pea.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (REV) kohal?

Riigieelarvevälisel õppekohal õppivad õpilased peavad maksma 14.2 eurot.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel ÕA-l?

Teisel aastal on õpilasel võimalik võtta akadeemiline puhkus, mille põhjuseks võivad olla muud põhjused. Peale selle võib õpilane olla akadeemilisel puhkusel, kui: tal on selleks tervislikud põhjused; õpilane peab asuma teenima Eesti kaitsejõududesse; õpilane peab hooldama last.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Õpilane peab selleks esitama vastava avalduse, mille esitamiseks on tal aega semestri punase joone päevani.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Muudel põhjustel akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel on maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Õpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks avalduse, mis lõpetab selle.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?

Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb esitada avaldus, mis selle lõpetab.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Ei saa. Puhkuse ajal saab õppeaineid deklareerida vaid õppur, kes on puhkusel seoses lapse hooldamisega.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.