User:Inahkur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ilmar Nahkur
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Rääkides antud ainest siis on see väga hea sissejuhatus noortele, kes ei ole veel tööturule jõudnud. Olles ise juba aastaid palgaline tööline olnud siis minu ootused antud aine osas olid ehk liiga suured või pigem öelda, et mul puudus üldse ettekujutus ning see, mis esimese hooga kujunemas hakkas ei tundunud olevat, kuidagi suunatud minule. Kuid siiski kõik kuuldu ja nähtu ei jooksnud mööda külge maha ning kindlasti oli huvitav näha rääkimas „kaas-kannatajat“ oma karjäärist või tekke loost. Inimeste tüüpiline vajadus võrrelda ennast teise sarnasega antud alal.

Kuna kuulajaskond on lai ja kirju olid ka teemad äärest äärde. Üheks esimeseks teemaks „Skype Helpdesk“ ning kõnelejateks Peeter ja Peeter oli kahtlemata väga hea avapauk kogu ainele. Helpdesk on kindlasti hea hüppelaud, mis iganes IT valdkonna spetsiifilisemasse sekotorisse. Paraku siin tuleb kindlasti rõhutada väga olulist punkti – kõik ei oska olla „abistavad inimesed“ isegi siis kui nad tahavad või neil on kõik teadmised ja oskused selleks. Helpdesk on aga koht, kus peab olema kannatust, tahtmist, külmanärvi ning enne kõike soovi aidata inimesi. Pole olemas rumalaid küsimusi, on olemas rumalad vastused. Uues firmas alustamine „helpdeski“ koha pealt on väga hea võimalus õppida tundma asutuses töötavaid inimesi, kui ka IT süsteemi.

Väga julgustav esineja oli Janika Liiv, kes kõneles teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Antud loengust sain isegi mõne mõtte endale kõrva taha nagu näiteks „programmeerija ei ole ehitaja vaid pigem tsenarist“. Kindlasti ma ei ole tema väitega nõus, et protsessid ei ole olulised. Olles ise osalenud, mitmes projektis siis hoolimata paljudest „tarkpeades“ toas on vaja kedagi, kes paneb nad sünkroonis tööle, kes hoiab neil kätt pulsil, et asjad jõuaksid õigeks ajaks valmis. Loomulikult ei ole võimalik teha programmeerimist, kui pole kedagi kes programmeeriks siiski on vaja inimesi, kes neid protsesse juhiksid.

Andres Septer firmast Playtech Estonia OÜ kõneles teemal „IT tööturg“ loeng oli väga otsekohene. Olles isegi mõni aeg tagasi sama küsimuse juures, mis loengu teemas ülesse kerkis, kas minna edasi inimesena, kes teab kõigest natukene või hakata spetsialiseeruma mõnele kitsamale valdkonnale. Olen nõus, et suurem vajadus on „IT-multimehele“, kuid kindlasti tuleks spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale ning sealjuures hoida ennast kursis ka kogu muu IT maailma tegemistega. Häirivaks antud loengu juures sai liigne sapilisus eelnevate A.Septeri tööandjate/töökohtade pihta. Inimene, kes oli üksik indiviid suurest organisatsiooni(de)st esitas väiteid ning vägagi mõnitas riigisektorit. Kahjuks võib see jätta kuulajale väga vale vaatenurga organisatsioonidest, kuhu tulevikus on soov tööle minna. Arvan, et tulevikus tuleks loengu läbiviiatele kehtestada, mingid elementaarsed nõuded, kuidas esitlus on üles ehitatud. Näiteks jääda professionaalseks, mis iganes olukorras, mitte teha maha kõiki teisi ning seal juures jääda ise selleks ainu õigeks. Vägagi laiali valguv teema. Teema ning loeng ei läinud omavahel kokku ning antud isik ei sobinud antud konteksti.

Loengu kõneleja Martin Paljak teemaga „Karma“ rääkis oma kogumusestest ja töötamistest IT maailmas. Enamuse oma elust olnud freelancer(vabakutseline, ise enda tööandja). Toob väga hea näite kõigi teiste kõnelejate kõrvale sellisest vaatenurgast, et ta ei oma kõrgharidust, kuid siiski on haritum, kui paljud IT magistrid. Ehk alati ei pea käima kõrgkoolis, et olla „tegija“ IT maailmas. Nagu igal asjal on omad head ja vead on ka freelanceriks olemise juures omad plussid ja miinused. Suur pluss, et oled ise enda ülemus/peremees. Miinuseks kindlasti majanduslik ebakindlus ehk puudub kindel sissetulek või on korrapäratu. Väga hea etteaste kõnelejalt, jäädes ise väga neutraalseks ega püüdnud midagi peale suruda ning tõi erinevaid vaateid ja võrdlusi ka eelnevate kõnelejatega seoses. Väga hea ettevalmistus.

„Tere tulemast Ignite’e maailma“ esinejateks Dea, Mihhail, Rene ja Stanislav firmast Ignite OÜ. Keskenduti konkreetselt eelmainitud ettevõttele, mille tegevusalaks on kvaliteetsete tarkvaralahenduste pakkumine. Loengu ülesehitus oli väga interaktiivne ning selles osas väga meeldiv. Kogu loengu jooksul mängiti maha 3 mängu kogu kuulajaskonnaga üle interneti ning füüsiliselt kohapeal vabatahtlikega, mille eesmärgiks oli näidata meeskonna töö olulisust. Räägiti isiku omadustest, millele tuleks tulevasel tööotsijal rõhku panna enda juures.

Kristjan Karmo etteastega „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ oli aine loengusarja eelviimane esineja. Tuues välja erinevaid müüte testimise ebaolulise kohta. Reaalsus on aga paraku see, et testimine on põnev, vajalik, säästab raha(elulised näited vigadest, mida oleks saanud testimisega vältida) ja iga üks ei saa sellega hakkama(sekretär jäägu oma liistude juurde). Testimise erinevad liigid „Arendustestmine“ ja „Vastuvõtutestimine“, „Valge kast“ ja „Must kast“, „Testilugudel põhinev“ ja „Uuriv“. Testija olla ei ole lihtne kuna paljustki saab ülekohtuseid süüdistusi tuues esile vigu, mis nõuavad projekti pikenemist ning seal juures omades ebarealistliku testimis ajakava. Igal asjal on omad plussid siiski ka - süsteemile saab esimesena „Hands-On“ teha, teiste vigade leidmise eest saab palka. Väga hea teema.

Viimases loengus esines Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kes rääkis sealsest IT tehnoloogiast. Kuidas on WiFi oluline haiglas? Täpselt samamoodi nagu ta on oluline ka meie igapäev elus. Olla ühendatud muu maailmaga läbi tehnoloogiliste lahenduste. Samas tooksin siia kõrvale kohe ühe masendava näite igapäeva elust, kus tehnoloogia matab kogu muu elu. Istusin mina kohvikus ja einestasin, kui vaatasin kõrval lauas olevat kahte meest, kes selgelt olid kokku saanud, et omavahel arutada midagi. Olid tellinud endale praed, mis olid poolikud taldrikutel, kuid mõlemad oli naelutanud oma pilgud nutitelefonidesse ning terve selle aja jooksul, millal mina sõin ja ära läksin ei suhelnud nad omavahel ühtegi sõna. Kas see ongi see tehnoloogia areng kuhu poole me püüdleme?!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Võtan ühendust õppejõuga, et määrata uus tähtaeg korduseksamiks ning uurin kas on õppejõu poolt täiendavaid ülesandeid. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, kus toimub ka registreerimine. RE kohal ei maksa midagi korduseksam. REV kohal olevale maksab rektori käskkirjaga kehtestatud summas ehk antud hetkel 14.20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilise puhkuse võtmine ei sõltu õppeaastast. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Maksimaalset akadeemilist puhkust kuni kolm aastat on võimalik taodelda lapse kolme aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamiseks tulev teha avaldus rektori nimele. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.