User:Utiitson

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ülle Tiitson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Esialgu ei osanud ma ainest midagi ette kujutada. ÕIS’is oleva õppeaine üldkirjeldusest arvasin, et meil tuleb väga pikalt ja palju juttu õppekavadest, õppevormidest, kõrgharidussüsteemist jne. ÕIS’is oli veel kirjas, et kursuse põhirõhk on kohtumisel esindajatega erinevatest ITK-rakendusvaldkondadest. Ma ei osanud eriti selle kohta midagi ette kujutada. Peale esimest loengut sain rohkem aimu, mis toimuma hakkab ja kuidas täpsemalt. Olin meeldivalt üllatunud selles, et iga loeng käisid erinevad inimesed meile rääkimas, kes ise igapäevaselt tegelevad IT valdkonnaga.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Suur osa loengust rääkis IT Kolledžis olevast sisekorrast, õppekorraldusest ja sellest, mis meid selles aines ees ootab. Muuseas räägiti ka üldiselt kõrgharidusest, selle tasemetest ja tutvustati IT Kolledžit üldiselt. Räägiti, mis on aine läbimiseks vaja teha ja kuidas edaspidised loengud hakkavad välja nägema. Jagati tudengitele tähtsat infot punase joone päeva kohta ja räägiti, mida see endast kujutab.

Teise loengu teemaks oli helpdesk ja loengu külalisteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Nad rääkisid nii ettevõtte sisesest helpdeskist kui väljapoole suunatud helpdeskist. Helpdesk on oluline tugiteenus igas firmas, kus kasutatakse tööks arvuteid, aitab kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Nad rääkisid sellest, miks valida töö helpdeskis: hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks ja silumiseks; lisaks hea koht sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja silumiseks; võimalus kontakte luua ja inimesi aidata; lõbus. Rääkisid ka sellest, millised isikuomadused peaksid heal helpdeski töötajal olema. Hea helpdeski töötaja peaks omama head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, suhelda, õppida ja osata multitaskingut.

Kolmanda loengu teemaks oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Loengu külaliseks oli Janika Liiv. Andis soovitusi kuidas erialal toime tulla: mitte probleemide ees tagasi kohkuda, teiste kirjutatud koodi lugemine, küsimuste küsimine, murede googeldamine, keskendumine, selgelt väljendumine, juba olemasolevate lahenduste ära kasutamine. Ta rääkis suures osas meile ka programmeerimise ja tehnoloogia populariseerimisest. Ta rääkis ka IT valdkondades olevatest stereotüüpidest, enamasti küll milliseid stereotüüpe kohtavad erialal naised ja kuidas sellega toime tulla. Lisaks rääkis ta programmeerimiskeeltest, versioonihaldusest ja bentabox’ist.

Neljas loeng rääkis meile IT tööturust. Loengu külaliseks oli seekord Andres Septer, kes õppis ise päris kaua IT Kolledžis. Ta rääkis, millest oleks mõistlik tööturule minnes alustada ja mida vältida. Leti taha tehnikat müüma minna ei ole mõistlik ja et sellele tööle on nii kui nii kanditaate piisavalt. Tööle võetakse enamasti töökogemusega inimesi aga töökogemust saab tööle minnes – tundub lõpmatu nõiaringina. Tegelikult on töökogemuse saamiseks ka muid võimalusi: suured firmad ja ettevõtted võtavad praktikante, akadeemiliste programmide raames jne. Vanas kohas õpitut ei saa enamasti uues töökohas kasutada, sest ettevõtete siseselt käivad asjad ikkagi teisiti. Ta leidis, et parim algus oleks kuskil väikeses firmas sysadminnina. Seda selle pärast, et näha väikses mastaabis kuidas ettevõttes asjad käivad. Ta rääkis ettevõtete äripoolest ja arenduse poolest. Generalistid versus spetsialistid - kas teada kõigest mitte midagi või millistki kõike.

Viienda loengu teemaks oli märgitud meil karma ja loengu külaliseks oli Martin Paljak. Karmast rääkis ta mingil määral kui interneti valuutast. Ta on rohkem kui kolmandiku oma elust tegelenud IT’ga ja päris kaua aega töötanud freelancerina. Teist korda elus on ta palgatööl. Ta rääkis üldiselt enda kogemustest ja vaadetest. Kuigi ma ei leidnud väga läbivat teemat tema ettekandes oli teda sellegi poolest huvitav kuulata. Ta rääkis IT valdkonnast oma silma läbi ja tõi elulisi näiteid

Kuuenda loengu teemaks oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“ ja loengu külalisteks olid Ignite’is töötavad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad tutvustasid ennast ja Ignite’t. Rääkisid meile agiilsest tarkvara arendusest ja tegid meiega mänge, et räägitut huvitavamaks muuta. Nad rääkisid agiilse tarkvaraarenduse positiivsetest pooltest aga mainisid ka, et see ei ole kõigi jaoks. Agiilne tarkvaraarenduse meetod toimib hästi ainult siis kui inimesed kasutavad seda õigesti ja efektiivselt. Nad tähtsustavad inimestevahelist suhtlust, töötavat tarkvara ja koostööd kliendiga. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on tähtis pidev suhtlus kliendiga ja kohanemisvõime tulevasi muudatusi silmas pidades. Programmeerimise tähtsaimaks osaks on jätkusuutlikkus. Healt töötajalt oodatakse: arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, heal tasemel suhtlemisoskus, motiveeritus ja huvi.

Seitsmendaks teemaks sai testimine ja tarkvarakvaliteet. Seekord oli loengu külaliseks Kristjan Karmo, kes käis esinemas ka avaaktuse ajal. Tal oli meile avaaktusest midagi meenutada. Nimelt kui ta küsis mitu inimest plaanivad tulevikus tegeleda testimisega tõstis käe umbes 5 inimest. See ei olevat olnud just kõige rõõmustavam vaatepilt. Reaalselt peab iga tarkvara arendaja tegelema ka testimisega. Kui ta ei testi teiste koodi siis enda koodi peab ta ikka testima. Ta kirjeldas täpsemalt, kes sobivad testijateks ja miks peaks valima testija töö. Testides on teiste vigu leida tunduvalt meeldivam kui enda vigade. Ta rääkis sellest, et testimine on tarkvaraarenduse osa ja millist liiki testimist tehakse millises tarkvaraarenduse etapis. Testimise tööga seotud müüdid ja nende ümber lükkamine. Testimist peetakse igavaks ja arvatakse, et sellega saab hakkama igaüks. Tegelikkuses see nii ei ole. Testija töö ei lõppe kunagi. Testija töö põhineb üldiselt kogemusel ja loovusel. Testija on see, kes näeb projekti kui tervikut samal ajal kui programmeerijad näevad lihtsalt oma osa. Testija tööl on loomulikult ka miinused. Testijalt oodatakse töö tegemist ebareaalsete tähtaegadega. Plaani järgi on testijale eraldatud normaalne aeg testimiseks aga tihti projekti teised etapid venivad ja neid tehakse testimise arvelt. Testija on sellisel juhul see, kes peab enda tööd tegema kordades kiiremini ja samal ajal suutma oma töö kvaliteeti säilitada. Samuti süüdistatakse testijat kui ta leiab vea eriti kui ta leiab selle vea väljalaske tähtajale lähedal. Mida varem viga testimise käigus leitakse seda vähem kahju viga toob. Testija töö otseselt ei tekita kvaliteeti aga kontrollib, kas see on olemas. See kui testija vigu ei leia ei tähenda veel, et neid ei ole olemas. Testimisega saab teha kindlaks vigu aga ei saa teha kindlaks vigade puudumist. Lisaks tõi ta väga põnevaid näiteid, millist kahju on väikesed vead, mis ei ole testimise käigus välja tulnud, suurtele projektidele toonud. Testimine on elustiil.

Kaheksandas loengus käis meil Siim Vene, kellel ei olnud konkreetset teemat välja toodud aga ta rääkis enamasti Põhja Eesti regionaalhaiglast. Ta on IT Kolledži esimese lennu kasvandik ja töötab Põhja Eesti regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina. Ta rääkis, millega ta tegeleb ja IT osast haiglas. Digitaalsed haiguslood võimaldavad erinevates haiglates viibides patsiendi andmeid kiiresti kättesaadavaks muuta. Rääkis mõnedest projektides, mis haiglas ette võetud on. Näiteks haigla wifiga katmisest ja tahvelarvutitte toomisest haigla töösse. Serverite virtualiseerimine ja miks see kasu tõi. Kõige suurem kasu tuli elektri arvete kaudu.

Kokkuvõtteks leian, et sain juurde ettekujutust kuidas näeb välja elu ja töö IT valdkonnas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi ja nende kogemusi. Andis tublist aimu, mida silmas pidada ja oodata tulevasest tööst. Leian, et kursuse põhirõhku silmas pidades täitsid esitlused ja külalised oma eesmärki.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda. Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas. Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks. RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

• Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
• Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
• Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.