User:Rkreegim

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rihard Kreegimets
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustus algas loenguga mis oli suureks abiks esmakursuslasele. Loengus räägiti ära kõik kõige tähtsamad teemad mida värske tudeng kindlasti teadma peaks. Loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord.“ Põhiliselt tutvustati meile õppeinfosüsteemi ehk ÕIS’i, Moodlet ja IT Kolledži Wikit. Räägiti ka kooli enda klubidest näiteks robootika klubist, mis tundub olema väga huvitav kuna olen ka ise robootikaga kokku puutunud. Üldiselt oli see esimene loeng minu jaoks väga informatiivne ja vajalik. Sain kõikidele seni õhus olevatele küsimustele vastused.

Järgmises loengus olid külalised Skype helpdeskist. Peeter Uustal ja Peeter Raielo rääkisid oma tööst ja mida helpdesk üldse tähendab ning milliste ülesannetega peab helpdesk igapäevaselt tegelema. See teemavaldkond oli mulle üsna tuttav kuna olen ka ise helpdeskis töötanud. Meile näidati ka videot sellest kui palju tuleb suhelda inimestega, kes on arvutialaselt täielikud võhikud ja kui keeruliseks võib see osutuda ja kui raske on see juures jääda professionaalseks. Seda videot vaadates tulid mulle meelde minu enda seigad helpdeskis. Mehed rääkisid väga innustavalt oma tööst ja oli näha, et nad olid oma tööga rahul. Sain ka väga hea ülevaate üldiselt Skypest kui ettevõttest. Kuidas on seal tööd jaotatud, kui suur on nende kontor ning palju neil töölisi kokku on. Lisaks näidati ka, et Skype otsib pidevalt enda kontorisse juurde uusi inimesi ning pakkumisi saab skype kodulehelt vaadata.

Kolmandas loengus oli külas Janika Liiv, kes rääkis Ruby on Rails web’i arendus keskkonnast ja stereotüüpidest. See loeng jäi minu jaoks natukene igavaks. Võibolla sellepärast, et ma ise ei ole sellega ja üleüldse veebiarenduega eelnevalt kokku puutunud. Jaanika rääkis kuidas on ta jõudnud oma praeguse tööni ning tuvustas ka naiste workshope kus naisprogrammeerijad kokku saavad ja koos midagi juurde õpivad jne. Ta julgustas kõiki teisi tüdrukuid IT-d õppima ja et see ei ole nii hull midagi kui ainult ise tahad ja huvitatud oled ning naistel on selles vallas samasugused võimalused nagu meestel.

Neljas loeng rääkis IT-tööturust ja seda teemat tutvustas Andres Septer. Loengus tehti väga palju jooniseid seletamaks lahti keerulist juttu. Selles loengus häiris mind pidev Windowsi keskkonna maha tegemine ja tembeldamaks neid inimesi negatiivses võtmes „lipsudeks“. Ma mäletan selgesti kui ta joonistas ühte kolmnurka kus siis ühes nurgas olid lipsud teises nurgas IT tugi ja kolmandas äri IT. Ta ütles välja väga julgeid väiteid ja näitas kuhu segmenti me tahame kuuluda ju kuhu ei taha. Iga inimene kuulub ju sinna kuhu ta tahab kuuluda, mitte ei saa öelda, et äri IT on see ainuõige koht kuhu peaks kuuluma. Ta põhjendas seda, et miks äri IT-s olla ainult sellega, et see on koht kus tuleb raha. Lisaks rääkis ta ka seda, et Linuxi maailm on ainus koht, kus on võiamlik teenida suurt raha. Minu vaated on aga natukene teistsugused ja minuarvates inimene ei peaks valima oma eriala ainult raha pärast. Mina mõtlen ikka alati nii, et peab tegema seda mis sulle endale meeldib ja mis tõsiselt huvi pakub. Ma ei ütle, et see loeng oleks olnud halb või midagi muud, lihtsalt tema isiklikud seisukohad ei läinud kokku minu vaadetega. Kogu minu arvamus on subjektiivne ja väljendab ainult minu vaatenurka.

Järgmises loeng rääkis freelancest Martin Paljak. Martin rääkis enda kogemustest IT-tööturul ja see oli täielik vastand eelnevale loengule. Tema arvamused ja vaated haakusid ka rohkem minu omadega. Ta julgustas tudengeid ise juurde õppima ja oskama teha seda huvitavaks. Ta ütles, et hea saab mingis valdkonnas olla ainult siis kui see sind ennast ka tõsiselt huvitab ja ma olen sellega täiesti nõus.

Kuuendas loengus käisid meile rääkimas Ignite'i maailmast Ignite kollektiiv. Seda tuvustasid meile neli Ignite töötajat. Loeng oli huvitav ja pani kaasa mõtlema. Meile tehti viktoriin ja vastused pidime neile saatma. Kõikide vastuste põhjal näidati, et kui arvamusi on palju siis nende põhjal saab tõele lähemale ning siis seletati miks see nii on. Veel räägiti kuidas on see kõik seotud programmeerimise ja arendusega. Paremaks seletuseks tehti ka erinevaid katseid kuhu kaasati ka tudengeid. Nad rääkisid ka meeskonnatöö tähtsusest ja selle toimimisest ning kuidas meeskonnaga töödates on lihtsam suuri asju saavutada. Kogu loeng oli hästi ettevalmistatud ning oli tänu sellele ka huvitav ning meeldejääv.

Eelviimases loengus käis testimisest rääkimas Kristjan Karmo. Kristjan Karmo andis väga hea ülevaate testimisest ja selle vajalikusest. Testija töö on üsna raske, sest tuleb leida kõikvõimalike vigu mida programmeerija teinud on. Ta rääkis ka sellest kui vastutusrikas võib olla testija töö. Näiteks kui mingi tarkvara on antud kasutajatele kasutamiseks ja testija pole sealt eelnevalt viga leidnud võib see kaasa tuua väga suuri rahalisi kahjusid. Üldiselt sain ma teada väga palju uut ja kasuliku infot testimise ja tarkvarakvaliteedi kohta. Tundub, et testija töö ei olegi selline igav tüütu vea otsimine vaid see on hoopis palju mitmekülgsem ja nõuab kindlasti väga häid teadmisi.

Viimases loengus käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT tööst rääkimas Siim Vene. Viimane teema oli minujaoks kõige lähedasem ja huvitavam kuna töötan ka ise ühe Eesti haigla IT osakonnas ja tean üsnagi hästi kuidas seal asjad käivad. Väga paljud teemad mida ta tutvustas olid mulle tuttavad. Ta rääkis, et kui nad on midagi arendanud ja see on hästi välja tulnud siis seda antakse ka teistele haiglatele kasutada. Ka haigla, kus mina töötan on nendest lahendustest osa saanud. IT administraatorina tean hästi, et sellises ettevõttes töötades tuleb sul teada kogu haigla süsteemi toimimisest üsna põhjalikult ja pead laiendama oma nö. skoopi ka meditsiini vallas. Näiteks peab sealne IT administraator olema täpselt kursis kuidas käib röntgenpiltide tegemine, kuhu need pildid lähevad, mis formaadis need on jne või teadma kuidas patsiendid endale palatist nupule vajutades abi saavad kutsuda. Meditsiin ja IT on kaks haru mis tänapäeval arenevad meeletu kiirusega ja olla koguaeg nende kahe keskel on väga huvitav ja hariv.

Kokkuvõteks võib öelda, et kõikides loengutes oli midagi, mida sai kõrvataha panna. Erinevad lektorid püüdsid meile läbi enda anda edasi oma arvamust ja jagada meiega oma kogemusi IT maailmas. Kindlasti said paljud tudengid selle ainega rohkem selgemaks selle, kas IT on just see eriala mida ma tahan õppida. Loodan, et sarnaseid ained on ka järgnevatel aastatel tulemas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuselt läbi kukkunud tudeng peab registreerima end kordussooritusele. Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemine tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuse tegemiseks tuleb end registreerida õppeosakonnas. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppur peab olema kordussoorituse korral tasunud 14.20 EUR-i hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks pean tegema järgmised tegevused ... Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev tudeng esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase avalduse. Avalduses peavad sisalduma ka varasemaid töö- või koolikogemusi kajastavad dokumendid (tunnistus). VÕTA kohast abi on võimalik saada õppekava juhi, õppejõu või VÕTA komisjoni käest. VÕTA kasutamiseks tuleb tasuda ka menetlus- ja ainepunkti tasud.