User:Jsirai
Erialatutvustuse aine arvestustöö:
Autor: Jevgeni Širai
Esitamise kuupäev: 31.10.2012
Õpingukorralduse küsimused:
Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Küsimus 4 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Küsimus B
Tuleb registreeruda korduseksamile. Ühe õppeaine piires saab eksamit teha kuni kolm korda. Korduseksami tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreeruda korduseksamile õppeosakonnas. Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. RE kohal õppivatele üliõpilastele on korduseksami sooritamine tasuta, REV kohal õppivatele üliõpilastele tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
Küsimus 4
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia): a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Essee:
Erialatutvustuse essee
Aine põhieesmärgiks oli tutvustada tudengitele IT-valdkonna karjäärivõimalusi läbi antud valdkonnas reaalselt tegutsevate inimeste nägemuse. Lisaks aitasid kõnelema tulnud isikud tudengitel mõista, kuidas IT-maailm ja tööturg tegelikult välja näevad ja mis võimalusi need pakuvad. Eriti põnev oli see, et igal kõnelejal oli oma stiil, kuidas ta asjast rääkis ning oli märgata ka seda, et mõnel esinejal oli esinemiskogemust rohkem ning mõnel vähem. Just see asjaolu tekitas tunde, et tegemist ei ole mitte loenguga, vaid et inimene tuli lihtsalt jagama oma kogemusi elust ja läbi selle aitama ka meil näha, mis võimalused meil on.
Tänu esinejatele avastasin ma selle, et IT-maailm on palju rikkalikum ja pakub palju rohkem võimalusi kui väljastpoolt tundub. Kui näiteks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on kaks põhieriala: IT-süsteemide administreerimine ja IT-süsteemide arendus, siis tegelikkuses on ameteid IT-vallas palju rohkem ja fakt, et keegi lõpetab just IT-süsteemide administreerimise eriala ei tähenda seda, et inimene peab süsteemiaadministraatorina tööle asuma. Samas rõhutati ka seda, et suuremate võimaluste tekkimiseks tuleb asjaga omal algatusel tegeleda, kuna IT-valdkonnas on töökogemus esmatähtis ning seega, kui seda ei ole kusagilt võtta, siis tuleb endal millegi vastu huvi tunda ja oma oskusi selles vallas parandada. Samas võib siit aga järeldada, et töökogemust saab endale tekitada reaalselt kellegi heaks töötamata, mis on loomulikult suureks eeliseks paljude teiste ametite ees.
Paljudest ettekannetest käis läbi ka mõte, et selleks, et mingil alal edukas olla, tuleb selle ala vastu huvi tunda. Ettekandjad olid ka heaks näiteks inimestest, kes naudivad seda, mida nad tegid. Seda võis järeldada sellest, kuidas nad asjast rääkisid. Huvi asja vastu on otseselt seotud ka töökogemusega. Kui millegagi väga pikalt tegeleda, siis saab seda hiljem ka tehtud tööna ette näidata, kuna olles asja väga põhjalikult uurinud saabki inimene vajalikud kogemused. Martin Paljak pidas oma ettekandes väga tähtsaks seda, et IT-inimesel peab olema pidev enesearendamise ja juurdeõppimise soov, kuna tegemist on alaga, mis muutub pidevalt ning selleks, et uuendustega kaasas käia tuleb pidevalt midagi uut õppida.
Palju rõhutati ka seda, et lisaks töökusele ja õppimishimule on väga suureks plussiks ka loovus, kuna igapäevatöös tekib tavaliselt palju probleeme, mida on võimalik mitmet moodi lahendada, kuid selleks tuleb läheneda loovalt ja iseenesest ongi programmeerimine millegi loomine. Lisaks rõhutati seda, et varemõpitu ja töökogemus ei pruugi mõne ülesande puhul aidata ning ainus asi, mis välja pääastab ongi kombinatsioon kiirest õppimisvõimest ja loovusest.
Janika Liiv rääkis oma ettekandes naiste rollist IT-maailmas ning mingis mõttes lükkas ümber minu isikliku vaatenurga, kuna ma ise pidasin IT-valdkonda põhiliselt meeste alaks. Tuli välja, et IT-ga tegelevate naiste osakaal aina kasvab ning järjest rohkem usaldavad mitmeid tööandjaid just naisi.
Andres Septeri ettekandest tundus väga tähtis mõte, et nõudlus kvaliteetse tööjõu järgi ona palju suurem kui sellesama tööjõu pakkumine. Selline situatsioon tähendab muidugi seda, et inimeste pärast, kes oma alal tõeliselt head on käib tihe rebimine ning seepärast võivadki nad arestada suurte mugavuste ja hea palgaga. Kuid samas tuleb tõdeda, et tippspetsialistide sekka pääsemiseks peab olema kas väga talendikas või väga palju töötama.
Mis mind ennast väga inspireeris, oli mõte sellest, et järjest rohkem tuleb IT-valdkonnas suhelda inimestega, mitte ainult arvutiga. Suvel giidina töötades sain ma aru, et minu enda jaoks on see töö juures üks tähtsamaid tingimusi, kuna aitab nii pidevalt õppida kui ka sisemisi pingeid maandada. Samuti saab kliendiga suheldes paremini aru, mida täpselt ta soovib või milles probleem on, kui asi antakse lihtsalt kätte ja kästakse ära teha, selgitamata, kuidas või mida täpselt teha tuleb.
Martin Paljak oli väga õige inimene, keda kõnelema kutsuda, selles mõttes, et ta oli justkui nende inimeste esindaja, kes suurema osa oma elust ei olnud kellegi palgal, vaid tegutsesid nö. freelancerina. Lisaks oli tema karjääris väga suur osa just iseõppimisel läbi asja vastu huvi tundmise ning ajapikku tekkis huvist ka töökogemus, mis võimaldas asuda juba lepinguliselt tööle. See ettekanne tekitas mõtteid selle kohta, et IT-vallas on võimalik ka päris üksinda läbi lüüa, kui asja kallale huviga asuda. Samuti rääkis ta sellest, et väga tähtsal kohal on spetsialiseerumine, kuna IT-maailm on väga lai ning kõike ei suuda üks inimene niikuinii osata, seega tuleb keskenduda just millegi konkreetse õppimisele, kuid muidugi, mida rohkem üks inimene jõuab, seda parem.
Elulistest näidetest meeldisid kõige enam Kristjan Karmo näited selle kohta, kuidas võivad väikesed IT-inimeste vead miljardeid eurosid maksma minna. Samuti andis see mõista, kui palju oleneb tänapäevamaailmas IT-inimeste tööst ning seega, kui põhjalik ja ettevaatlik tuleb oma töö tegemisel olla. Sellega rõhutati testimise tähtsust, et võimalikult varakult kõik vead elimineerida, sest mida varem vead üles leitakse, seda lihtsam on neid parandada ja seda väiksemad on kahjud.
Arvan, et aine oli kasulik eelkõige just selle tõttu, et aitas meil luua parema ettekujutuse sellest, kuidas IT-maailm välja näeb. Lisaks aitas see mõista, mida täpselt tuleks teha, et tõsta oma võimalusi tegijaks saamiseks. Inimesed, kes räägivad neid huvitavast asjast kirglikult ja püüavad võimalikult palju teistega jagada mõjuvad alati väga inspireerivalt ning selles mõttes täitiski aine oma eesmärki väga hästi.
