User:Akuznets

From ICO wiki
Revision as of 09:53, 31 October 2012 by Akuznets (talk | contribs) (Created page with 'Category:Erialatutvustus 2012 Essee Ülikooli valik ja ka tulevikus elukutse valik on väga tähtsad otsusted inimese elus. Pärast keskkooli paljudel on juba olemas plaani…')
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search


Essee

Ülikooli valik ja ka tulevikus elukutse valik on väga tähtsad otsusted inimese elus. Pärast keskkooli paljudel on juba olemas plaanid ja mõted sellest et millesse oma elu pühendama. Kui valik on juba tehtud ja ülikool on juba valitud siis mõnikord ilmuvad inimestel sellised küsimused: Kas on see õige valik? Mida ma hakkan tulevikkus tegema?... Õnneks IT Kolledžis on olemas selline aine nagu “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” mis aitab vastata nende küsimustele.

“Õpingukorraldus ja erialatutvustus” aitab tudengitel aru saada ja mõista ülikooli sesemise korraldusest, ja nõuetest ja ka jutustab tudengitele IT valdkonnast ja ka sellest mida oodata tulevikus, mis probleemid on olemas ja kuidas neid lahendada.

Tahaks ka mainida, et kõik loengutele kutsutud spetsialistid ei jutustunud vaid positiivsetest küljelt oma tööl aga ka jutustasid sellest mis probleemid nendel on/olid ja kuidas neid lahendada. Kõik näited olid õpetlikud.

Kokku oli kaheksa loengut ja tahaks lühidalt kommenteeriga iga loeng ja teha ka kokkuvõtet.

Kõige esimene loeng jutustas meile IT Kolledži korraldusest, nõuetest ja ka tuleviku võimalustest. Loeng oli väga informatiivne ja võib olla kasulik sisseastujatele. Oli ka kutsutud üliõpilasorganisatsiooni esimees kees proovis öelda et üliõpiöaste elu ei ole aunult õppimisel ja eksamiteks valmistamine. Üldiselt esimene loendu ideeks oli lihtsate sõnadega edastada Õpingukorralduse eeskirja probleeme.

Teine loeng nimetusega “Helpdesk” oli minu arust kõige huvitavaim loeng. Loengule oli kutsutud kaks meest kelle tööandjaks on Skype. Nad jutustasid oma elust ja sellest kuidas nende töö välja näeb ja mulle tundus et oma huvitava juttuga nad panid tudengite silmi põlema. Helpdesk –i töötaja töö on huvitav ja samal ajal pingeline kuna sinu tööst sõltub ka sinu kolleegide töö ja korrektne süsteemi toimimine. Väga huvitav fakt Skype firmast oli see, et töötajatel on ka lubatud oma koduloomi töökohal hoida. See näitab et Skype mõtleb oma töötajate peale ja hoolitseb selle eest et nendel oleks tööl sama mugav kui kodus.

Kolmas loeng ei olnud kahjuks kõige huvitavaim... Jaanika jutustas meile sellest et Eestin on olemas mõned start-up projektid mis aitavad noortele programmeerijatele. Oli palju (minu arust liiga palju) juttu techsisters huviklubist – naiste programmeerijate klubi. Kuna ise olen mees see jutt ei pakkunud huvi üldse... Jaanika jutustas ka natuke programmerimiae nüanssidest, Rubi keelest ja projektide organiseerimisest.

Neljas loeng jutustas meile Eesti IT tööturust ka töö spetsiifikast. Väga meeldis et Andres andis väga palju näiteid ja oli näha, et temal on väga suur silmaring ja töökogemus. Powerpoint slaide temal ei oldnud aga isegi joonistatud illustratsioonid olid väga head ja töendasid tema juttu. Mulle väga meeldis tema kriitiline arvamus.

Viies loeng oli väga globaalne ja jutustas IT spetsialistide valdkonnast, probleemidest ja vüimalustes. Oli kasutatud palju näiteid ja stereotüüpe aga loengu stiil ei olnud tõsine ja loengumaterjal oli lihtsalt nagu nali – liiga palju “naljakaid” slaide.

Kuues loeng oli pärast huvitav kuna olid kutsutud spetsialistid firmast Ignite. Spetsialistid jutustasid millega tegeleb firma ja mis on erinevat teiste firmade võrreldes. Ignite ei ole firma mille peamine eesmärk on koodi kirjutamine aga nad teevad firmade uuringu ja analüüsi selleks et suurendada firmate tootlikkust IT meetodite abil.

Seitsmes peamine teema oli programmide testimine. Kristjan jutustas tudengitele programmeerimisest ja ka sellest et programmide testimine on sama tähtis kui ka programmide kirjutamine. Olid ka välja toodudka suurepärased näded selleks et aru saada et vead programmis võivad maksta palju rohkem kui programmi arendus. Kristjan ka jutustas oma töökogemusest ja tarkvara testija plussidest ja miinustest.

Viimase loengu teemaks oli IT meetodite rakendamisest meditsiinis. Siim töötab ise Põhja Eesti Regionaalhaiglas ja jutustas oma tööst. PowerPoint slaide ei olnud ja loengul ei olnud selget struktuuri.

Kõik loengud mis toimusid kursuse raames olid sarnase teemaga ja eesmärkiga - teha selgeks IT Kolledži tudengitele mida võib oodata tulevikus. Kõik loengud, välja arvatud esimene, rääkisid nii positiivsetest kui ka negatiivsetest elukutse küljedest. Oli väga huvitav ja õpetlik kuulda probleemidest ja nende lahendamisest. Mõned ideed olid õppejõududel absoluutselt erinevad aga on olemas üks asi mis ühendab neid kõiki – nad kõik armastavad oma tööd. Tänu teadmistele saadud oma valdkonna ekspertidelt võib saada täielik ülevaade IT valdkonnas ja teha viimast otsust.

Kood: 10128985

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

On vaja esialgu rääkida õppejõuga ja registreeruda järelarvestusele ja REV õppekoha puhul maksta nõutav kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. RE õppekohal on kordussooritused tasuta. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Registreerimine kordussooritamiseks toimub ÕISis. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on võimalik minna kolmel juhul: 1. Tervislikel põhjustel - on vaja juurde lisada meditsiiniasutuse tõend, kus peab olema märgitud akadeemilise puhkuse soovitus ja selle soovitatav pikkus (akadeemiline puhkus kuni 2 aastat) 2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse (akadeemiline puhkus kuni 1 aasta) 3. lapse hooldamiseks - Lapse hooldamisele minekuks tuleb lisada lapse sünnitunnistus (akadeemiline puhkus lapse kolme aastaseks saamiseni)

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid see ainult tudeng kes on lapse hooldamise puhkusel, sel puhul on vaja teha kirjalik taotlus õppeosakonda ning seda mitte hiljem kui semestri punase joone päev. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid kõikidel puhkusel viibivatel tudengitel.