User:Akersalu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aapo Kersalu
Esitamise kuupäev: 31. Oktoober 2012

Essee

Õpingukorraldus kujunes minu silmis vägagi oluliseks ning huvitavaks aineks. Sealt sai informatsiooni, mida teistes ainetes ei anta. Samuti erines antud aine suuresti teistest, mis on just hea ning teebki antud aine eriti kaasahaaravaks. Siiani pole ma üheski loengus mängulisel teel tarkust omandanud ja nii palju erinevaid esinejaid kuulanud. Igas loengus sai teada midagi uut ning ükski nendest polnud igav.

Esimese loengu teemaks oli Skype helpdesk. Sellest tulid rääkima oma töökogemuste põhjal kaks Peetrit. Peetritel on kahepeale mitukümend aastat töökogemust ja seda just küllaltki suurtes firmades. Mõlemad Peetrid on Inotehnoloogia Kolledži vilistlased ja nende esinemise metoodika oli väga huvitav. Nimelt esitlesid nad oma slaide ja juttu läbi pideva nalja, mis tegi selle loengu just eriti huvitavaks ja meeldejäävaks. Sain palju uut teada Skype ja helpdeski kohta ning pole ennem kunagi kaalunud sinna tööle minemist aga nüüd tundub see esimeseks töökohaks üsnagi huvitav kogemus olevat. Peetrid rääkisid, et helpdeskis töödates tuleb palju huvitavaid võimalusi ja oskusi. See pidi olema hea koht Infotehnoloogia-alaste kogemuste silumiseks. Seal on võimalus inimesi aidata ning tutvuda uute kontaktidega. Helpdesk on sissejuhatus süsteemi administreerimise töökohale ja sealt edasiarenemiseks lubati mitmeid võimalusi ning 90% edasiliikumistest on firmasisesed. Peetrid kirjeldasid huvitavalt oma töökohta väites, et seal on iga päev jõulud. Nimelt saab seal pidevalt uusimaid gadgeteid järele proovida. Seal töötamiseks läheb aga vaja head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, tahet õppida ning viimaks tahet mängida uute riistvaraliste vahenditega. Esinejad ütlesid, et palgasüsteem on hea. Seda kirjeldati nii, et seal saab paremat palka, kui vähemalt üks enda vanematest. Helpdesk töötab nii, et klient saadab meili. Helpdesk võtab töö vastu ja teeb sellest ticketi ning seejärel saadab helpdesk töö agendile, kes leiab murele lahenduse ning viimaks saadetakse meil tagasi. Peetrid kiitsid ticketi süsteemi ja see pidavat olema kõige efektiivsem võimalus töö jagamiseks ning tegemiseks. Esinejad on ise Skype-iga väga rahul ning nimetasid firmat väga töötajasõbralikuks. Peetrid viskasid palju nalja ning oskasid oma esitlust väga nooruslikult ning huvitavalt ette kanda.

Teiseks loenguks oli meil üks naisterahvas nimega Janika, kes on Infotehnoloogia Kolledži vilistlane. Tema on programmeerija toggl-is. Janika tegeleb ka tehnoloogia tunnustamisega naiste seas. Janika rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Mind pani imestama see, et Janika tuli IT Kolledžisse, teadmata, mis infotehnoloogia üldse on. Ta rääkis, et IT Kolledž on kool, kus ei ole vaja arvutite kohta eelteadmisi. See on minu arvates ainult positiivne ning selline süsteem võiks olla rohkemates koolides. Antud esitleja oli sellepärast huvitav, et ta süstis auditooriumisse palju positiivsus ja julgust ning seda eriti veel naisterahvaste seas. Janika jagas palju nõuandeid. Nimelt soovitas ta piiranguid vältida, olla intuitiivne, küsida palju küsimusi ning googeldada, soovitas lugeda teiste inimeste kirjutatud koode. Ta lisas erilist rõhku versioonihaldusele ja selle tähtsusele. Janika töötas peale kooli paar aastat analüütikuna ning see ei meeldinud talle. Ta sai tööle programmeerijaks kuigi ta ei osanud eriti midagi. Tööle saamise võtmeks oli tema õpisuutlikus ja positiivsus. Toggl võttis ta tööle ja koolitas ta välja. Janika ütles, et tuleb kahelda kõiges, proovida palju uut ja mitte alluda propagandale. Ta oli minu arust üks väga vajalik esineja just oma positiivsusega ning tänu sellele said paljud oma küsimustele vastuseid.

Kolmandat loengut pidasin mina väga tähtsaks ning kuulasin kogu loengu väga suure huviga. Loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Sepper. Tema töötab sellises firmas nagu Playtech. Antud ettevõte on suurim internetikasiinode valmistaja väljaspool Euroopat. Firma on väljaspool Ameerikat maailma suurim internetikasiinode valmistaja. Enne seda on ta töötanud nii erasektoris, kui ka riigisektoris, näiteks maksuametis ja kaitsejõudude peastaabis, väikeses tarkvara firmas nagu Navirec, mis teeb GSM teenuseid. Ta rääkis palju IT tööturust ning sellest, mis juhtub kui lõpetame kooli ja läheme edasi tööle. Andres rääkis, et alguses tööle minnes on raske ning ta jagas palju soovitusi kuhu mitte minna. See tundus mulle huvitav, sest just nendest kohtadest teadsin ma inimesi ja tema monoloog pani mind pikalt mõtlema. Esineja seletas läbi jooniste, kuhu oleks kõige targem tööle minna. Tema soovitas tegeleda Linuxiga peale diplomit, Linuxi nõudlus pidavat olema oluliselt suurem teistest samalaadsetest. Andres joonistas palju pilte ning tegi oma mõtted läbi selle auditooriumile hästi selgeks. Ta soovitas kõigile ärialast IT-d, sest just sealt pidavat kõige suurem raha läbi käima ja närvid pidid alles jääma. Andrese soovitusel oleks alguses kõige parem koht töötamiseks kuskil väikses firmas süsteemi administraatorina, kus saab kõik asjad mingil kujul ära näha. Pikapeale tuleb spetsialiseerumine. Eestis pole mõtet millegis kindlas väga sügavalt spetsialiseeruda., välismaal on rohkem seda vaja. Minule tundus see info vägagi huvitav ja vajalik. Võiksin õelda, et see oli minu jaoks kõige harivam loeng õpingukorralduse aines. Just sellest loengust sain mina oma paljudele küsimustele vastused, alustades sellest, et kuhu oleks mõtet esimesena tööle minna ning edasi mida täpsemalt teha. Andrese esitluse positiivne pool oli tema selge seletus läbi jooniste.

Viiendas loengus rääkis Martin Paljaks karmast. Tema kirjeldab karmat, kui interneti valuutat. Internetis läbisaamiseks pidi karma olema väga oluline asi. Martin on 30 aastane mees, kes on tegelenud poole oma elust vabakutseliselt arvutitega. Ta seletas palju, kuidas netis ei tea keegi, kes sa oled või milline sa välja näed ja ta tõi selle plussid ja miinused. Ta rääkis helpdeskist ja ütles, et see ei ole nii halb kui tundub. Minule peale esimest loengut ei tundunudki see halb. Tema kirjeldused olid vägagi huvitavad. Näiteks kurjad stressis süsteemiadministraatorid ja särtsu täis projektijuhid. Tema seletab, et kõik ei ole nii must ja valge nagu lipsumehed ja IT-vennad, seltskond on hoopiski palju kirjum. Martin seletas, et palju tähtsat IT arengus tuli just väljaspool kontorit, näiteks Linux ja WWW. Sellega püüdis ta selgeks teha, et kõik ei sünni töö juures ja vabakutseliselt võivad olla saavutused tihtipeale suuremad. Ta rääkis enda kohta, et on vabakutseline programmeerija. Tema saavutus oli ID kaardi võimaluste toomine Linuxi keskkonda. Martin rääkis palju huvitavat karmast. Tema ei läinud kunagi kuskile tööle, mis tundus tema jaoks inimestele liiga tegemisena. See on tema arvates stressirohke ja ebameeldiv töö ning mina nõustun sellega 100%. Tema esitlust kuulates tundsin mõnda sarnasust endaga. Minagi olen selline inimene, kes ei taha mingit jama toota, millest tegelikult inimestele üldse kasu ei ole. Seda on juba ammu teada, et suur palk ei ole tegelikult inimese peamine motivaator, vaid just see, mida endale meeldib teha ning kus inimene tunneb, et ta oskab midagi ja suudab midagi korda saata. Minu arust Martin oli väga huvitav inimene ning tema esitlus oli väga omalaadne.

Kuuendas loengus tuli rääkima väike firma nimega Ignite. Ignite aitab saada klientidel ärilist väärtust läbi IT. Ignite pakub terviklahendust, äri väärtuste kaardistamist, kuidas nemad saaksid pakkuda paremat väärtust. Firmas on omaala profesionaalid. Nad arendavad, testivad, suhtlevad, disainivad ja loovad arhitektuuri. Ignite rõhub mitmekülgsusele. Nad on avatud ja pooldavad avatud mõtteviisi. Avatud suhtlus on nendele tähtis, samuti ka vabadus, üksteisega arvestamine, kompromisside leidmine ning vastutus tundlikkus. Ignite-is tuleb teha palju ühiseid otsuseid ning oma tegude eest tuleb vastutada. Nende töö on suunatud tulemuse saavutamisele, ettevõtte kultuur lähtub väärtustest ja on kujundatud nende endi poolt, et neil oleks koos tore. Suureks eeskujuks on agiilse tarkvara arenduse manifest. Nende jaoks on oluline pigem inimesed ja nendevaheline suhtlus mitte protsessid, pigem töötav tarkvara, mitte kõike hõlmav dokumentatsioon, pigem koostöö kliendiga mitte lepingu reeglid, pigem muutlik tegevus, mitte kindla plaani järgi tegutsemine. Läbi Ignite-i vaatenurga oodatakse IT spetsialistidelt arenguvõimelisust, oskust töödata meeskonnas, suhtlemisoskust, motiveeritust. Ignite tundub olevat lahe väike firma, kus puudub suur stress ja pingeline töökeskkond. Mulle meeldis, kuidas Ignite tõi näide Angry Birdsist. Pealt vaadates tundub lihtne mäng aga tegelikult on see vägagi profesionaalselt tehtud. Miks õpime matemaatikat ja füüsikat? Et pead arendada. Angry Birdsi osakeste valemid on kirjutatud füüsika valemitega. Arendajad lõid väga eduka mängu, mis on võitnud maailma.

Seitsmendat loengut tarkvara kvaliteedist pidas IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo. Ta on olnud Projektijuht, arendaja, administraator, testija. Ta on laia silmaringiga ja oskab hästi rääkida. Kristjan rääkis, kuidas müüdid väidavad, et testimine on igav, pinge puudub, testimine on lihtsalt klikkimine. Tegelikult testimisel on oluline süsteemne lähenemine, loovus ning kogemused. Müüte on veel palju. Näiteks testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub.Tegelt ei ole nii, sest testijaks ei saa minna keegi, kes progremisest ei jaga. Testija peab olema suurepildi inimene. Järgmine müüt ja mitte viimane müüt on, et testijad teevad vigu. Tegelikult nad ei tee vigu vaid leiavad neid. Kui testija leiab vigu, siis ta teeb tööd hästi. Kristjan räägib veel, kui palju võivad maksma minna väiksed tarkvara vead, need on meeletud summad. Sellest saab järeldada, et testijal on ka tohutu tähtsus. Väiksemgi viga võib tähendada väga tähtsas ning suures programmis katastroofi ja õiki vigu ei pruugita absoluutselt alati leida. Testimine on igapäevases elus, inimene teeb seda isegi alateadvuses. Minu meelest oskab Karmo hästi näiteid tuua ja asja huvitavaks teha. Testimise liike on mitmeid. Arendustestimises toimub pidev kontakt arendajatega ja testitakse ka koguaeg. Vastuvõtutestimises toimub testimine alles arendustsükli lõpus ja uusi väljalaskeid teha ei tohiks enam teha. Musta kasti testimises testija ei näe lähtekoodi, valge kasti testimises aga näeb. Sellest tuleb järeldus, et valge kasti testimine on efektiivsem aga testija peab oskama lugeda ka lähtekoodi. Testilugudel testimine käib eeskijrade järgi ja uuriv testimine aga abstraktselt ja eeldab tugevat kogemustebaasi. Testijaks olemise miinused on ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava, kohustus halbu uudiseid edastada. Testija ei tohi oma ajapiiri ületada. Töökoha plussideks on aga võimalus esimesena terviklik ülevaade süsteemist saada, võimalus kogu IT-maailmast ülevaade saada ning viimaks lõhkumise eest makstakse palka. Kristjan kirjeldab testijat kui vahendajat, sest testija suhtleb kõikidega. Testides kontrollitakse, kas kvaliteet on olemas. Kristanile tundus, et inimesed arvavad testimisest väga valesti. Loengu alguses näitas ta ka videoklippi, millelt selgus, et väga vähesed inimesed ITK-st soovivad hakata testijateks. Minul isiklikult pole tegelikult esmamulje järgi sellise töökoha vastu midagi. Tema esitlus oli jällegi huvipakkuv ja omalaadne. Kristjani ettekandmise viisist võis välja lugeda, et tal oli suur tahtmine selgeks teha inimestele, et testimine ei ole nii hull kui praegu arvatakse, vaid testimine on hoopiski huvitav ja meeldiv.

Viimast loengut pidas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötav Siim Vene. Ta rääkis, kuidas haiglas tehnoloogia meditsiiniga seotud on. Siim väitis, et tänu tehnikale on ravi kvaliteet oluliselt tõusnud. Patsiendid on rahul tehnoloogiaga haiglas. See soodustab töökorda ja ravimise protsessi, näiteks lähedastega kontakti hoides läbi tehnoloogia. Mulle meeldis Siimu nägemus iPadist ja kuidas see soodustab medõe tööd. Enam ei pea kaasas kandma pastakat ja suurt vihikuplokki, kuhu kõik kirja panna. Saab teha kõike lihtsamalt läbi tehnoloogia. Tänu sellel on eksimuse võimalus tunduvalt väiksem ning kogu töö käib kiirem. Sellega tulevad ka omad probleemid, et kuidas jälgida kõike seadmeid? Kas arstid ja medõed hakkaks oma appe haigla seadmetesse peale laskma? Kas seda tuleks takistada? Need küsimused vajavad veel vastust. Siimu esitlus oli vägagi tähelepanu püüdev. Minu eelarvamus loengu kohta polnud just suurim aga teada saades, kuidas kõik läbi tehnoloogia käib, muutus see arvamus drastiliselt.

Kõik loengud olid väga huvitavad. Minul on seda laadi ainega esmakordne kokkupuude ning jäänud on väga positiivne mulje. Just sellepärast, et kõik see informatsioon on olnud vägagi hariv ja vajalik. Olen saanud väga paljudele oma küsimustele vastused. Esinejaid oli palju ning igaüks oli omamoodi huvitav ja just sellepärast oli iga loeng omalaadne. Rutiini ja harjumuse puudumine lisas vürtsi juurde ja tegi õpingukorraldusest vägagi huvitava aine. Esmakordselt selle aine nime lugedes oli mul ettekujutus, et loengud tulevad ühesugused ja äkki hakkab mingi tuupimine. Olen rõõmus, et sain hoopiski palju meeldivama ja positiivsema kogemuse osaliseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. /http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus/

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punane joon – ajaline piir, milleni peavad olema lõpetatud õppekorraldusega seotud liikumised, so. akadeemiline liikumine. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusõppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusõppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks. Kui õpilane soovib minna akadeemilisele puhkusele, siis peab ta hiljemalt punase joone päevaks sellest teada andma. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. /http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri//