User:Madluik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Luik
Esitamise kuupäev: 12. september 2012

Essee

Mida kujutas endast sügissemestri aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"? Nagu näha, koosneb aine nimetus kahest erinevast osast. Kursuse esimene loeng keskenduski selle esimesele poolele, ehk läbi viidi infotund. Enne ametliku õppeaasta algust algust viidi meid, emaskursuslasi, kurssi õppekorralduse ja sisekorra tutvustamisega, mida viisid läbi õppeosakonna juhataja Inga Vau, õppejõud Indrek Rokk ja haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar. Samuti võttis sõna üliõpilasesindus, kes andis lühikese ülevaate oma tegemistest. Ülejäänud loengud keskendusid erialatutvustusele, mille käigus puutusime kokku mitmete huvitavate ja vahel mitte nii huvitavate inimestega. Kuna igas loengus võtsid sõna erinevad inimesed, siis taoline üksluisus loengutes, millega sageli võib kokku puutuda, oli välistatud – igasse loengusse sai väikese põnevusega mindud, sest igas loengus ootas ees keegi uus esineja, kavas midagi uut ja põnevat rääkida, tuginedes suuresti tema elukutsele ning kogemustele.

Esimene erialatutvuse loeng sai alguse Peeter Uustal ja Peeter Raielo teemast "Helpdesk". Mõlemad Peetrid töötasid asutuses Skype ning nagu loengu teemast võib järeldada, töötasid mehed helpdeskis. Kuna tegemist on tööga kasutajatoes, siis tehti selgeks kuidas ja kuidas mitte tuleks kliendiga suhelda, eeldustest ja probleemidest töötamisel helpdeskis, mida kõike ilmestas üsnagi humoorikas näide video näol. Oli selgelt näha, et meestele meeldis millega ja kus nad elatist teenivad. Eriti jäi silma Uustali entusiasm kogu loengu vältel, mis saavutus kõigi esinejate seast ühe parima kontakti publikuga selle kursuse jooksul.

Teine külalisesineja, Janika Liiv, rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Õppides ise süsteemide administratsiooni, omades tegelikult minimaalset huvi programmeerimise vastu, oli see üks vähim huvitavamaid teemasid. Kuid tore oli see, et sisse oli toodud taoline esineja, kes oli võimeline motiveerima neid vähemuses olevaid naissoost tudengeid ja tudengeid kõiki, kes olid valinud tee infotehnoloogia suunas omades selles valdkonnas minimaalseid või sootuks mitte mingisuguseid teadmisi. Presentatsioon ise keskendes eelkõige programmeerimiskeelele Ruby, millest sai alguse Janika karjäär ja tema püüdlustest edendada programmerimist naiste seas.

"Karma" – loeng Martin Paljaku poolt – freelancer ja iseõppija. Peamised teadmised on tulnud ise õppides ja läbi töökogemuste, omades mitte mingisugust kõrgharidust. Peamiselt rääkis mida tähendab olla freelancer ning selle ameti positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, kuidas selles alas läbi lüüa ning valmisolekust kiiretest muutustest infotehnoloogias. Presentatsioon omas rohkesti erinevaid näiteid, millest tulenevalt oli küllaltki huvitav jälgida, kuid Paljak esinejana tundus olevat kohati ebakindel publiku ees, mis omakorda tekitas endal ebamugavust.

Infotehnoloogia tööturust rääkis Andres Septer. Tegemist oli üsna huvitava ja praktilise teemaga. Saime teada Septeri isiklikust töökogemusest ja tööturust endast, et kuidas see töötab ja kuidas seal läbi lüüa, arvestades fakti, et Eestis on kitsas tööturg. Kuidas ei tohiks orjata kuskil arvuti riistvara müüvas poes. Piisab vaid iseõppimisest ja taoline töökoht on tegelikult garanteeritud, kuid pikas perspektiivis see ei ole seda väärt. Samuti viskas Septer paar näpunäidet tööturule astumisest, sest nagu teada, on algul tegemist niiöelda nõiaringiga: et tööd saada, nõutakse töökogemust, kuid samas kogemus ise eeldab tööd ennast. Oleks võinud vähem ülistada Linuxit ja vähem Windowsit maha teha, sest Windowsiga on tegelikkuses väga reaalselt võimalik teenida ja ka seal rakendada oma teadmisi. Muus osas oli meeldiv loeng, sest ta oskas hästi esineda ja teda oli meeldiv kuulata.

Firmast Ignite rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Ütleks kohe otse välja, et ei meeldinud. Ärritav oli see, et juhataja kui selline, pidi lugema oma firma kohta käiva info otse paberilt maha ning ei suutnud seda oma sõnadega edasi anda. Üldiselt käis üks räige promomine ning oma firma ülistamine ja mingil määral tundus, et üritati kui värvata inimesi Ignite'i. Mängude eesmärk jäi veidi segaseks, sest tulemus oli suhteliselt mõttetu. Kokkuvõtteks oli tegemist pigem negatiivse kogemusega.

Kristjan Karmo rääkis teemal "Testimine ja tarkvarakvaliteet". Väike tutvustus iseendast ja Karmo alustas loengut müütidest. Igati mõistetav, sest on tekkinud üldlevinud arusaam, et testimine on igav, seda võib teha igaüks ja et tegemist on algajate arendajate ning läbikukkunud pogrammeerijate tööga. Väga edukalt lõi Karmo eemale antud väited ja kindlasti muutis arusaama selles osas nii mõnegi tudengi seas, kaasa arvatud minu enda. Kuna ta oli ise testija, oskas oma omast käest väga veenvalt ja hästi välja tuua ameti erinevaid plussid ning miinused , eeldused ja näited elust enesest.

Siim Vene oli viimane esineja, ühtlasi parim esineja, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas infotehnoloogia talitluse juhina. Ta tõesti oskas publikuga suhelda, seda aktiivselt ja omapäraselt – teda tõepoolest oli huvitav kuulata. Puutusime kokku sealse haigla töökorraldusega, tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ja tema tegemistest haiglas. Hiljuti hakati kasutama tahvelarvuteid, mis hõlbustab arstide tööd, vähendades paberitööd ja ligipääsu informatsioonile kas või sööklast. Loengu ajal selgus, et Vene on korraliku panuse pannud haigla infotehnoloogia valdkonna edendamiseks.

Tegemist oli informatiivse ja motiveeriva kursusega – õige ainevalik alustamaks just kooliteed infotehnoloogiat õpetavas koolis. Kursuse eesmärk kui selline, milleks oligi anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, ITK akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Samuti mille põhirõhk oli kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti infotehnoloogia kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst, täitis igati oma eesmärki. Ja just kokkupuude erinevate inimestega, nende jagatud kogemustega, nende elust-enesest näidetega ja soovitustega ning nõuannetega oli see, mis tagas eluks vajaminevaid praktilisi teadmisi tulevikuks ja motiveeritavuse.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima end kordussooritusele. Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemine tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuse tegemiseks tuleb end registreerida õppeosakonnas. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kui õppida REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult, kui oled õigeaegselt kordussooritusele registreerinud. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist. Allikas itcollege.ee KKK rubriik

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks pean tegema pean mina, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja), esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Avalduses peavad sisalduma ka varasemaid töö- või koolikogemusi kajastavad dokumendid (tunnistus). VÕTA kohast abi on võimalik saada õppekava juhi, õppejõu või VÕTA komisjoni käest. VÕTA kasutamiseks tuleb tasuda ka menetlus- ja ainepunkti tasud. Allikas itcollege.ee KKK rubriik