User:Aojavee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Argo Ojavee
Esitamise kuupäev: 01. november 2012

Essee

„Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli üks mitmest sissejuhatuslikust ainest, mis toimus sügissemestril esmakursuslastele. Aine eesmärk oli anda ülevaade õppekorraldusest, nõutavast sisekorrast ning laiendada esmakursuslase silmaringi esinejatega infotehnoloogia erinevatest valdkondadest. Olles ise eelnevalt töötanud erinevatel infotehnoloogilistel aladel, oli sügav eelarvamus kursuse praktilisest väärtusest ning vajalikkusest minu edaspidiseks arenguks. Sellegipoolest osalesin loengutes ning tagantjärgi hinnates, kas eelarvamused pidasid paika või olid need ekslikud?

Esimese loengu viisid läbi ITK õppeosakonna juhataja Inga Vau, haridustehnoloog-multimeedia spetsialist Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Kuigi loeng, mis käsitles peamiselt Eesti seadusandlikku külge ning ITK üldisemat struktuuri võis paljudele igavaks kujuneda, andis see siiski väga palju informatsiooni edasi just neile, kes astusid kõrgkooli esimest korda. Esiletõstmist väärib puhtalt informatsiooni detailsus ning selle arusaadav edasiandmine.

Teise loengu, mille teemaks oli „Helpdesk“ viisid läbi Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Loengus tutvustati kasutajatoe ametialaseid ülesandeid ning probleeme, millega päevast päeva kokku puututi. Räägiti ka üldisemalt töökorraldusest ehk kust töövoog alguse saab ning kus lõppeb. Selle iseloomustamiseks oli välja toodud ka mõned koomilised videoklipid, seal hulgas ka väike promo video, millega tekitati huvi Skype’i, kui potentsiaalse tööandja vastu. Kuigi esmapilgul näis olevat inimestega, kes naudivad oma tööd, oli nende jutust kuulda ka teatud vastuolulisust. Nimelt mainiti mitmel korral „multitaskingut“ ning uute töötajate vajalikkust, millest võib järeldada, et seoses spetsialistide vähesusega on töökoormus suur ning tihti ka pingeline. Sellegipoolest oli loeng huvitav ning kaasahaarav.

Kolmanda loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“, mille viis läbi Janika Liiv. Loengu kestel üritas esineja luua pilti programmeerijast, kui loomeinimesest, kes tegeleb „loovkirjutamisega“. Seda laadi lähenemine oli uudne ning positiivne, kuna enamasti suhtutakse programmeerimisse, kui reaalteadusega tegelevasse alasse. Samuti avaldasid positiivset muljet ka väga praktilised nõuanded, kus mainiti eneseharimist läbi teiste kirjutatud koodi lugemise, olemasolevate teekide kasutamist ning koodihaldust Git’i abil. Algajatele programmeerijatele on need väärt nõuanded, mida kõrva taha panna. Kuigi loeng oli praktiline ning üldiselt positiivne, oli seal ka paar häirivat tegurit. Nimelt pani esineja võib-olla liiga palju rõhku Ruby On Rails’il arendamisele, ajaloole ning selle naiste kogukonnale. Loeng oleks võinud olla objektiivsem ning erapooletum.

Neljanda loengu pealkirjaga „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer. Loeng rääkis üldisemalt Eesti IT-sektorist, tööturust ning nendega seotud väljakutsetest. Esimese väljakutsena toodi välja klassikaline probleem, kus tudeng ei saa tööle, kuna tööandja nõuab töökogemust, kuid töökogemust saab ainult töötades. Ehk teisiti öeldes tudeng jääb tühjade näppudega. Lahenduseks käis välja võimaluse tudengil töökogemust omandada erinevates ettevõtetes praktikal käies. Selline valdkonnaga seotud probleemide esitamine ning võimalike lahenduste leidmine oli huvitav kuulata, kuid sellega kahjuks see ka piirdus. Nimelt liiga palju tõmmati piiri iseõppinud spetsialistide ning kõrgharidust omavate spetsialistide vahel. Praktikas on näha, et kõrgkooli paber ei tähenda alati, et inimene reaalselt ka omandatud teadmisi kasutada oskab. Teiseks laimati kogu loengu kestel Microsoft’i tarkvara. Tulevastel arendajatel ja süsteemiadministraatoritel on õigus ise otsustada, milline tarkvara platvorm neile sobivaim on. Lühidalt loeng ei käsitlenud seda, millele loengu pealkiri viitab ning esineja objektiivsus oli puudulik.

Viienda loengu „Karma“ esinejaks oli Martin Paljak. Kuigi pealkiri tekitab huvi loengu ning selle esineja vastu, oli tulemus pigem pettumus. Loeng käsitles freelancer’it kui ametit, sellega seotud väljakutseid ning probleeme, millega päevast päeva kokku puututakse. Kuid esineja enda ebakindlus ei suutnud seda kahjuks edasi anda ning loeng jättis külmaks.

Kuuendas loengus „Tere tulemast Ignite'i maailma“ esinesid Ignite ettevõtte töötajad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Loeng oli hästi ettevalmistatud ning selle kestel üritati kuulajatele luua pilt ettevõttes toimuvast. Positiivseks võib lugeda seda, kuidas toodi välja tähtsus meeskonnatööl ning selle sisesel informatsiooni liikumisel, kuna IT spetsialist olenemata tema erialast peab mingi hetk töötama projekti või töö raames mingis meeskonnas ning arvestama mitte ainult enda, vaid ka teistega. Samuti tõsteti esile vajadus spetsialistil ennast pidevalt arendada, kuna IT maastik on pidevas muutumises ning selleks, et olla konkurentsivõimeline, peab olema kursis nende muutustega. Negatiivseks loengu juures oli kahjuks terve loengu vältel toimunud ettevõtte promomine ning reklaamimine. Loeng ei ole kahjuks mess, kust otsida uusi kliente või töötajaid.

Seitsmendat loengut „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ viis läbi Kristjan Karmo, kes rääkis testijate tööst üldisemalt ning üritas purustada müüte testijatest. Laialdaselt on levinud arvamus, et testijad on läbikukkunud arendajad, mille tõttu ala ei ole just populaarne. Sellegipoolest müütide murdmine õnnestus positiivselt ning loengut oli hea kuulata.

Viimase loengu viis läbi Siim Vene, kes tutvustas IT tegevust Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Tema loengust käis läbi väga palju probleeme ning väljakutseid, millega IT maailm võitleb igapäevaselt. Üks nendest oli näiteks pärand, mis on jäänud vanadest spetsialistidest maha ning millega uued spetsialistid peavad rinda pistma. Tihti peale puudub isegi dokumentatsioon, mis teeb ülesande veelgi keerulisemaks. Samuti toodi välja probleem kus IT spetsialiste on, kuid neid keda saaks tööle võtta ning kes oma ala oskavad, lihtsalt ei ole. Kõikidest loengutest oli see üks paremaid ning huvitavamaid, mida kuulata ning jälgida, välja arvatud need lendavad šokolaadid.

Loengute alusel võiks öelda, et esmakursuslastele, kellel puudusid eelnevad teadmised IT valdkondade ning nende tegevuste kohta, oli kursus „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ informatiivne ning avardas nende silmaringi. Ka neile, kes eelnevalt töötanud IT alal või omanud varasemat kokkupuudet mõne IT alaga, oli see huvitav ning kindlasti leidus ka midagi, mida kõrva taha panna. Väike soovitus edasipidiseks oleks võib-olla esinejate objektiivsem ning erapooletum lähenemine teemale, kuna olnud esinejate seas oli selgelt näha inimeste enda eelistusi ning tihti ka nende pealesurumist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tudeng peab ennast registreerima kordussooritusele. Kordussooritusele võib registreeruda kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eelnevalt tuleb kokkulepe saavutada õppeosakonnaga. Registreerumine toimub õppeinfosüsteemi vahendusel. Tähtaeg on 2 päeva ennem kordussooritust. Riigieelarvelisel kohal tasuta. Riigieelarvelisel kohal 14.2€.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Deklaratsiooni kinnitamine, kordussooritused, diplomitöö, akadeemilise puhkuse avaldus lõpetamiseks või pikendamiseks