User:Treede

From ICO wiki
Revision as of 20:03, 6 November 2012 by Treede (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Teele Reede
Esitamise kuupäev: 06. november 2012

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvust on eriala, mille loengutes saime teada erinevatest vaatenurkadest IT-maailmas toimuva kohta. Igal nädalal oli uus ja huvitav esineja, kes tutvustas oma tööd ja ettevõtet, milles tegutseb. Loengutes käsitleti IT-d väga erineva nurga alt, mistõttu saime kuulda erinevaid arvamusi. Kuna kõik esinejad on väiksemal või suuremal moel seotud IT-kolledžiga siis oskasid nad anda ka vastavalt soovitusi meile elus edukalt läbilöömiseks. Esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord“ oli sissejuhatav loeng, mille eesmärgiks oli tutvustada põgusalt kõike, millega tuleb järgneval poolaastal kokku puutuda. Õppeosakonna juhataja Inga Vau tutvustas meile õpingukorraldust, selgitas vajalikke termineid ja süsteeme. Õppejõud Indrek Rokk ja multimeedia spetsialist Marko Puusaar tutvustasid erinevaid võimalusi koolis. Räägiti huvialaringidest robootiga- ja meediaklubist. Tutvustati ka ITK ruume ja võimalusi. Järgnevates loengutes kutsuti igal nädalal esinema IT alal töötav inimene, et ta tutvustaks oma vaatenurka IT maalmas ja räägiks oma kogemustest.

Helpdeskist rääkima olid kutsutud Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes mõlemad on lõpetanud IT Kolledži. Mõlemad on Skype helpdeski töötajad, mistõttu tutvustasid nad samaegselt nii kasutajatoe tööd kui üldiselt tööd Skype-s. Helpdeski töö toimib Skype-s ticketite alusel, mis tähendab, et tööd on märgitud prioriteedi ja ajalise tähtaja järgi erinevate värvidega. Firmasisesed probleemid on enamasti seotud riistvaraga ning lihtsamate probleemidega lahendamisega saavad hakkama IT osakonna töötajad. Klientide probleemid aga kipuvad enamasti olema operatsioonisüsteemide eripäradest tulenevad. Samuti tutvustati põgusalt igapäevast tööd Skype kontoris: räägiti firma sisestest üritustest ja erinevatest töötamise võimalustest. Arvan, et helpdeski töö võib olla hea hüppelaud IT maailma, kuna iga probleemiga saab ise areneda. Samuti arvan, et kliendi probleeme läbi e-kirjade lahendades on töö tunduvalt rahulikum kui telefoni teel.

Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast rääkis meile Janika Liiv firmast Toggl, samuti endine ITK tudeng. Nagu enamus naisi oli ka temal alguses üsna raske ennast tõestada ettevõtetele kui IT inimest. Tutvustati TechSistersi, mis on kommuun ennekõike naistele, et innustada neid tehnika valdkondadega tegelema hoolimata tihti kogetavast negatiivsest tagasisidest. Samuti rääkis programmeerimisest Ruby-s, mille näol on tegemist järjest tõusva veebilehtede programmeerimis keelega. Tänu sellele konkreetsele loengule olen saanud tuttavaks paljude IT inimestega, kellelt uusi teadmisi saada. Olles varasemalt kuulnud RailsGirls koolituste kohta sain tänu loengus osalemisele ennast konkursi väliselt registreerida koolitusele, kus sai omakorda veel rohkem innustust ja teadmisis Ruby-i kohta Ettekande eesmärk oli julgustada naisi ja see ka saavutati.

IT tööturust oli kutsutud esinema Andres Septer, kes hetkel töötab Playtech’is. Tema kogu esitlus oli koostatud väga mustvalgelt. Algusest peale häirisid stereotüüpide paika panemine ja mõne ameti täielik maha tegemine ning halvustamine. Septer rääks, et on võimalik teada ühest teemast süviti või paljudest teemadest mitte niivõrd süviti. Need, kes teavad kõigest midagi liigitatakse horisontaalsesse gruppi ning inmesed, kes teavad mõnest kindlast teemast süviti ja on omaala spetsialistid liigitatakse vertikaalsesse töögruppi kuna nende töö valmib mitme spetsialisti koostööl kuigi lõpptulemus võib olla sama mahuline horisontaalselt töötava inimesega. Kogu loengu jooksul rõhutati korduvalt kui oluline on Linuxi tundmine. Kuna ise olen samuti vabavara pooldaja siis jäin kokkuvõttes esitluses kordunud põhi ideega nõusse, et „Pingviin on meie sõber“. Kuid kahjuks ei kasutatud konkreetseid näiteid, mis oleks kindlasti kogu esitluse tunduvalt huvitavamaks teinud.

Karmast kõnelema kutsutud Martin Paljak, kes rääkis endast kui kaks kolmandikku elust IT-ga tegelenust, sellest lõviosa tegutsenud just freelancerina. Esitluse pealkirjaks oli “Karma“, kuna kõneleja mõte, mida ta meile edastas oli just see, et tasuks mõelda, et kas töö, mida teeme on hea ja kasulik, vaid meile või ka ülejäänud ühiskonnale. Tõi näite kasiinode põhjal, kus töötamine aitab kaasa teiste hasardi tekkimisele, mis pole karma poolelt kõige parem meetod elatise teenimiseks. Oma erasektoris tehtud tööde näiteks tõi ta ID kaardi draiverite tegemisega Linuxi keskkonda. Esinejast jäi üsna pinnapealne mulje kuna ta ei selgitatud eriti FIE-na töötamist IT valdkonnas ja tehtud töödest näiteid oli ka vaid kiibi lugeja.

„Tere tulemast Ignite'i maailma“ oli pealkirjaks loengule, millest jäi kõige segasem emotsioon. Firmat esindas neli inimest. Esinemisest jäi reklaami mulje, nagu kogu etteaste oleks nende endi reklaamiks. Kohati kohmaka ja ülepakutud esinemine oleks vast parema mulje jätnud ühe esineja korral. Räägiti programmeerimisest kui lõppematust protsessist, et pole mõtet kirjutada koodi, mida keegi teine ei mõistaks ja mida on muuta keerukas, sest sedasi ei ole tegemist kuigi jätkusuutliku projektiga. Rõhutati ka kogu meeskonnatöö olulisust ja suhtlemisoskuse olulisust. Rühmatöö funktsionaalsuse näitamiseks korraldati tudengitega mängud, kust oli näha kui oluline on koostöö.

Testimisest ja tarkvarakvaliteetist oli rääkima kutsutud Kristjan Karmo, kes tutvustas testija tööd. Kui siiani arvas enamus esmakursuslastest, et testija töö on igav ja üksluine siis see loeng suutis panna nii mõnegi teisiti arvama. Läbi erinevate eluliste näidete ja sisuka ettekande suudeti jätta väga hea mulje kogu testija tööst. Näideteks toodi mitmeid vigu, üks värvikamaid oli vast Toyota hübriidid, mis jõudsid lõppkasutajani ABS-is olnud veaga ja seetõttu tuli need kõik tagasi kutsuda. Kui siiani võis jääda mulje, et testija töö on ebavajalik kui programmeerija teeb tööd korralikult, siis ettekandest sain teada, et kui programmeerija teab vaid endale vajaminevat osa koodist siis testija on kursis kogu koodiga. Ilmselt on testija töö väga oluline kuid inimeste teadmatuse tõttu on tekkinud ekslikud arvamused.

Kõik loengud olid väga erinevad ja õpetlikud. Väga hea oli kuulata sama kooli vilistlasi ja nendest õppust võtta, sest just neil inimestel on olnud samad võimalused, mis hetkel meil. Arvan, et kõige parema ettekujutuse valitud erialast saabki just samal alal töötavaid inimesi kuulates.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Kokku saab leppida oma õppejõuga, et eksamit teha, kuna korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [3]

Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. [4]

Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. [5]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [6]

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. [7]

REV õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € .[8]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [9]

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [10]

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [11]

Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [12]

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [13]

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [14]

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.9.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.1.

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.2.

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.3.

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.4.

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.5.

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4.6.