User:Mpinka

Essee

Aines õppekorraldus ja erialatutvustus raames toimus 8 loengut, kus puudutati erinevaid tahke IT maailmast, esinejateks olid peamiselt Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes peale lõpetamist endale leidnud tööturul edukat rakendust IT alal. Seltskond oli kirju ja rikkalikult oli ka esindatud erinevad ametialad, helpdeskist kuni IT juhtimiseni. Esimeses loengus „Õppekorraldus ja sisekord“ käsitleti peamiselt õppekorralduslikke teemasid, kus selgitati esmakursuslastele peamiselt korduva kukkuvaid küsimusi ning põhitõdesid, mida meil järgnevas õppeprotsessis ITK tudengina võiks vaja minna. Käsitletud teemad olid informatiivsed ning ülevaatlikud ja kindlasti tegi nii tudengi, kui ka õppeosakonna elu kergemaks. Teises loengus olid külalisesinejad firmast Skype, kes esindasid firma helpdeski ehk kasutajatuge. Loeng oli meelelahutuslik ning huvipakkuv, käsitleti peamiselt kasutajatoe töökorraldust ning ka selle tehnilist poolt. Sain hea ülevaate helpdeski igapäevaelust ning vahepeal lükati ümber ka mõned iganenud stereotüüpsed arusaamad eelpool nimetatud ametiala esindajatest. Kolmandas loengu esitajaks oli Janika Liiv ja ametilt programmeerija. Loengus peamiselt peatuti soolistel teemadel IT maailmas, kuhu esitleja oli vahele lisanud iseenda karjäärilise ja akadeemilise arengu, sellele lisaks tutvustati Ruby programmeerimiskeele hingelu ja sellega kaasnevat internetikogukonda. Isiklikult oleksin soovinud teada saada rohkem Ruby tehnilisest köögipoolest ja vähem naisliikumistest, kuid usun, et neidki teemasid peab käsitlema, olenemata huvi puudumisest. Järgnevas esitluses pealkirjaga „IT tööturg „ tutvustati meile IT inimese kokkupuudet tööturuga. Kohe loengu alguses eristati teineteisest ärialane ja rakenduslik IT ja anti ülevaade sellest kuidas toimub suhtlemine ja töökorraldus äri ja IT vahel, ning selgitati mõlema poole vajalikkuses ja seotuses, veel lisaks kui tähtis on mõlemapoolne koostöö. Ka räägiti riigi IT sektori stagnatsioonist ja ajude väljavoolust, tänu mitte motiveerivale palgale ja juhtimispoolsetele vigadele. Käsitleti ka töökorralduslikke aspekte nagu vabatööaeg versus 8-5 kontoris kohalolek ja tööviljakus. Lektor rõhutas ka spetsialiseerumise või vastupidi mittespetsialiseerimise tähtsust (generalist vs spetsialist) ning kuidas Eesti maastikul võib muutuda ühes kohas õpitu teises kasutuks. Viiendas loengus rääkis Martin Paljak võimalustest IT turul teha tööd nn vabakutselisena ehk olla iseenda tööandja (lektor ise on olnud töösuhtes ainult kaks korda). Ka ilmnes siit tõsiasi, et IT valdkonnas tingimata kõrghariduse olemasolu ei garanteeri soovitud töökohta või ka vastupidi, seejuures võib palju saavutada iseõppimise ja isiklike kontaktide arendamisega, eriti rahvusvahelisel turul. Kuuendas loengus olid kohal arendustööga tegeleva firma Ignite töötajad ja . Ignite vennad alustasid lennukalt ja alguses tutvustas nende „lips“ ehk äriosa firmat, nende kliente ja mõttemaiilma. Järgnevalt tehti läbi erinevaid meelelahutuslikke mänge, läbi mille üritati tudengitele tarkvara arendusprotsessi vallast midagi kinnistada. Palju tähtsust oli asetatud asjade mängulisusele ja et oleks lõbus. Arenduse vallast reklaamisid nad agiilset tarkvaraarenduse manifesti ja rõhutasid uuestikasutatava koodi vajalikkust. Seitsmendas loengus keskenduti tarkvara testimisele ja kvaliteedile ,lektoriks oli Kristjan Karmo. Minu jaoks isiklikult oli tegemist kõige huvitava loenguga . Terve loengu vältel oli aktuaalne tarkvara testimine ja sellega seonduvad valearusaamad, nagu see oleks vähetähtis või triviaalne ja selle töö tegemiseks vajaminevad teadmised ja oskused oleksid minimaalsed. Pikalt peatuti ka ajaloolisel sündmustel, kus on testimine rolli mänginud või nimelt rolli mänginud vähene või puudulik testimine ja milleni see viia võib, eraldi toodi välja ka arvutuslik kahju mida antud insident tekitas rahaliselt. Järjekordselt rõhutati isiklikku suhtlemisoskuse vajaminekut, suhtlemise roll testimisel, eriti halbade uudiste edasiandmine ja vealugude kirjeldamine, mis tunduvalt lihtsustab arendajate tööd. Lõpuks jäi kõlama selline väide, et tarkvara on kvaliteetne sel juhul kui testija vigu ei leia. Viimane ehk seitsmes esindaja Siim Vene, kes töötab põhjaregionaalhaiglas IT juhina , tema loengut iseloomustas slaidipõhiselt minimalistlik esitlus ning regulaarne auditooriumi kaasamine loengusse ja tudengite premeerimine õigete vastuste või heade mõtete eest. Rääkis kuidas IT lahenduste juurutamine haiglas on lihtsustanud personali tööd ja muutnud ka patsientide viibimise haiglas mugavamaks. IT lahendused koguaeg arenevad, kuid kasutusele tuleks võtta tehnoloogia alles siis kui ta on jõudnud juba mõnda aega küpseda. Tänu uutele lahendustele on haiglates suudetud palju raha kokku hoida. Lisaks rääkis ta turvalisusprobleemidest ja erinevate infosüsteemide mitte ühilduvusest ja sellest tulenevat lisa tööd, eriti rõhutas, et vaja vähendada ja integreerida selliseid infosüsteeme, kus vaja kasutada erinevaid kasutajatunnuseid ja kuidas nad olid sunnitud juurutama haiglasiseselt uue läbipääsu süsteemi, sest ID kaardi põhine oleks olnud liialt keerukas. Hetkel pidi haiglates testimisel ja juurutamisel olema tahvelarvututite süsteem, et on plaanis eralduda traditsionaalsest terminal-kasutaja lähenemisest ja muuta kõik vajalikud IT tugiteenused mobiilseks ja dünaamiliseks. Mainitud sai ka mõned veidramad seigad IT spetsialisti töös, kui tuli viirust eemaldada manuaalselt kümnetest arvutitest. Loengu lõpu poole jäi kõlama mõte, et paljud suurfirmad värbavad ennem väiksema kvalifikatsiooniga spetsialisti, kui inimese kellel puudub igasugune oskus enda ümberolevate inimestega suhelda, sest selline inimene muutub pika peale meeskonnas destruktiivseks ja firma kannatab kahju.

Kokkuvõtte

Kõikidest loengutest oli läbiv teema suhtlemisoskus ehk tulevase IT spetsialisti võime olla meeskonnamängija ja hakkama saada nii suurtes kui ka väiksemates meeskondades ning samal ka arvestama, et osad meeskonnaliikmed ei ole tingimata IT tagataustaga. Palju keskenduti loengutes ühiskonnas juurdunud müütide tagasilükkamisega, näiteks nagu IT spetsialisti puhul oleks tegu karva kasvanud a-sotsiaalse vähese suhtlemisoskusega erakliku tegelasega, kelle koht on kuskil tagaruumis, kuhu keegi kunagi satu. Infotehnoloogia omab modernses ühiskonnas suurt tähtsust ja on põimunud kõikide muude elu valdkondadega, seega on muutunud ka IT spetsialisti tähtsus ühiskonnas ja seega ka nõudmised tulevasele spetsialistile.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnas.

Küsimus 2

Mis on need tegevused,mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Punase joone päevaks peab olema õppur: deklareerinud individuaalse õppekava algavaks semestrikski,esitanud lõputöö deklaratsiooni, soovi korral esitanud akadeemilise puhkuse avalduse. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.