User:Paarne

From ICO wiki
Revision as of 20:10, 7 November 2012 by Paarne (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Et arvestust teha, peab kokku leppima õppejõuga. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õppida REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka.


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Aarne

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012


Selles essees räägin loengutest, mis on aine õpingukorraldus ja erialatutvustus raames toimunud. Võtan kokku loengutes räägitu ning kirjutan ka sellest, mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat ning ka erinevat. Räägin ka sellest, kas loengud aitasid kaasa aine eesmärgi saavutamisele. Alustan esimesest loengust ning liigun edasi kronoloogilises järjekorras viimase, kaheksanda loenguni.

Esimene loeng oli väga kasulik, kuna sain palju teada õpingukorralduse kohta, mida mul edaspidi ka kindlasti vaja läheb. Samuti sain ma teada rohkem kooli kohta. Näiteks sain teada klassidest, laboritest ning erinevatest klubidest. Loomulikult sain ka teada õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengute ja arvestuse kohta. Üks asi, mis mind väga huvitas oli e-õpe. Seda loengut ei saa väga teistega seostada, kuna see rääkis pigem koolist endast ja sellega seonduvast, mitte IT-ga seonduvast.

Teises loengus sain parema ettekujutuse helpdeski töökohast. Üks suur pluss on kindlasti videod, mida loengu ajal näidati. Need videod tegid loengu palju huvitavamaks ja naljakamaks. Natuke imelik oli see, et loeng ise oli väga lühike, kuid see-eest oli palju aega küsimuste küsimiseks. Seda loengut oli väga huvitav kuulata, kuna helpdesk on üks minu võimalikest töökohtadest ning väga meeldiv oli selle kohta rohkem informatsiooni saada.

Kolmandas loengus sain kõigepealt teada üldiselt programmeerimisest. Näiteks rääkis Janika Liiv, et programmeerimisel peab olema ka loov, et programmeerimine ei ole täielikult reaalikatele. Ta muutis ka minu vaatepunkti programmeerimisele oma loenguga. Sain ka teada erinevatest versioonihaldusprogrammidest ja akronüümidest. Väga hea oli ka see, et loengus räägiti programmeerimiskeelest Ruby, sest ma tahaksin ka erinevaid programmeerimiskeeli õppida ja Ruby oleks üks potentsiaalne keel, mida õppida. Stereotüüpide pool loengust oli kahjuks suhteliselt igav, kuna ma olen teadlik juba stereotüüpidest. Samuti oli ka natuke igav see osa, kus Liiv rääkis naiste kogukonnast Techsisters, kuna see kogukond pole minu jaoks. Kuigi mingil hetkel kaasavad nad oma kogukonda ka mehi.

Andres Septeri loengus sain üldiselt teada tööturust. Sain kohe teada, et pole mõtet minna riistvaraga äritsevasse firmasse, kuna konkurents on väga suur ja töö ei tasu ära. Septer rääkis ka äripoolest ning tehnika poolest ja sellest, et äripooles saab korralikult raha teenida. Samuti sain ma teada ka generaliseerumisest ja spetsialiseerumisest ning ka sellest, et riigisektorisse pole väga mõtet töötama minna. Kokkuvõttes mulle see loeng meeldis, kuna sain sealt palju vajalikku infot tööturust.

Martin Paljaki esitlus karma kohta oli päris huvitav. Üheks suureks plussiks võib kohe välja tuua seda, et Paljak kasutas erinevaid illustreerivaid ja samuti ka naljakaid pilte. See esitlus oli sarnane teistega selle poolest, et räägiti erinevatest töökohtadest ja võimalustest töötada (näiteks helpdesk ja freelanceriks olemine). Paar asja, mis eelmise loenguga kokku langes, olid need, et räägiti natuke ärilisest IT poolest ja tehnilisest IT poolest ning samuti ka spetsialiseerumisest ja generaliseerumisest.

Kuuenda loengu alguses sain natuke teada Ignite’ist, mis, kui aus olla, oli natuke igav. Üks pluss, mille võiks kohe välja tuua selles esitluses, oleks kindlasti mängud, mis meie jaoks ette valmistati. Need mängud panid minu vähemalt kaasa mõtlema ja need äratasid mind ka natuke üles. Esimene mäng oli kindlasti kasulik, kuna sealt tuli väga hästi välja, et tiimina töötades on kasulikum kui üksinda töötades. Teistest mängudest tuli ka välja, et agiilsed meetodid on väga kasulikud. Üks asi, mis teiste loengutega ka kokku langes oli see, et räägiti tööturust ja ka see, et kasulik oleks mitmeid programmeerimiskeeli teada. Teine suur pluss oleks ka see, et esitluses kasutatud slaidid olid hästi kokku pandud ja selgitavad.

Kristjan Karmo loeng testimisest oli samuti väga informatiivne. Loengu alguses ta lükkas mõned müüdid testimisest ümber, mis andis ka mulle parema arusaamise testimisest. Sain teada, et testimine ei ole kindlasti igav ja ühekülgne. Sain ka teada, et peab korralikku testimist tegema, muidu võib see väga kalliks maksma minna. See tähendab, et testimiselt pole mõtet kokku hoida. Mulle meeldis ka see, et ta tõi välja testija plussid ja miinused, mis andis hea ülevaate testija tööst.

Viimases loengus sain alguses hea ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT lahendusest. Väga huvitav oli kuulata, kuidas IT on haigla elu ja haiglas töötamist kergendanud. Ühist mõne teise loenguga oli see, et käis ka spetsialiseerumise ja tööturu teema läbi. Väikse miinuse, mille võiks välja tuua, oleks see, et slaide oli väga vähe ja väga palju pidi panustama kuulamisele. Palju lihtsam on meelde jätta erinevaid asju, kui on palju slaide erinevate piltide jms. Loengu lõpus sain ka natuke Gartneri hype’i kõverast teada.

Eelnevad loengud aitasid ka kindlasti kaasa aine eesmärgi saavutamisele, kuna minu silmaring avardus ning ma sain väga palju uut teada oma erialast, samuti ka õpingukorralduse kohta. Näiteks sain ma uut informatsiooni erinevatest töökohtadest, teiste inimeste kogemustest, programmeerimisest ja selle seonduvast, tööturust. Võib öelda, et see aine oli väga hariv.

Selle aine loengud on olnud siiamaani kõige huvitavamad. Olen saanud väga palju uut informatsiooni oma võimalikest töökohtadest, programmeerimisest ja selle keeltest, tööturust ja paljust muust IT-ga seonduvast. Sain teada, milline minu tulevik peaks välja nägema. Üldiselt oli loenguid hea ja huvitav kuulata. Samuti laienes ka minu silmaring päris suurel määral tänu nendele loengutele.