User:Lkuris

From ICO wiki
Revision as of 22:47, 10 November 2012 by Lkuris (talk | contribs) (kirjavead)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lauri Kuris
Esitamise kuupäev: 10. november 2012

Essee

• Esimene loeng, õpekorralduse ja sisekorra kohta

Esimeses loengus räägiti üldisemalt ITK õppekorraldusest ja sisekorra eeskirjadest. Tutvustati erinevaid õpinguvõimalusi ja räägiti lähemalt, kuidas abi saada erinevate probleemide ja küsimuste puhul. Tutvustati lähemalt e-õppe võimalusi veebikeskkonnas ja iseseisva töö suurt osakaalu kaugõppes. Uuena alates sellest õppeaastast on võimalik ITK tudengitel kasutada TTÜ raamatukogu materjale, ning lühidalt räägiti ka üliõpilasesinduse vabaaja üritustest ja ettevõtmistest.

• Teine loeng, töö helpdeskis ja sellega seonduv

Loengusse olid kutsutud rääkima Peeter Uustal ja Peeter Raielo sisemisest ja välimisest helpdeski tööst skype-is ja sellega seonduvast. Räägiti helpdeski tööst üldisemalt ja kuidas see on hea koht ametiredelil tõusmiseks igas ettevõttes. Helpdeski töö võimaldab ennast kurssi viia erinevate platvormidega, sealjuures puudub veel sysadmini suurem vastutus ja koormus. Lisaks peetakse positiivseks suhtlemisoskuse parandamise võimalust helpdeskis, mis paljude IT inimeste seas pole just kõige kõrgemal tasemel. Kuna tööülesannete osana pean ka lahendama osaliselt teise taseme tehnilisi eteenuste probleeme, siis tundsin loengus ka palju äratundmisrõõmu. Näiteks pean igapäevaselt kasutama loengus mainitud JIRA süsteemi.

• Kolmas loeng, Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast

Janika Liiv räägib oma kogemustest ITK esimesel kursusel ja kuidas ta oleks peaaegu eriala vahetanud, kuna ta ei teadnud IT alast väga palju. Tema päästerõngaks osutus robootikaring, kus tuli välja et ta pole ainuke kellel puuduvad eelnevad teadmise IT valdkonnas. Sealt sai ta juurde palju julgust ja erialaseid teadmisi. Peale kooli lõpetamist töötas ta mingi aeg analüütikuna, kuid otsustas proovida oma oskusi arendajana. Tööle sai ta firmasse „Toggle“, kus ta õppis kasutama Ruby programeerimiskeelt koos Ruby raamistikuga. See tundus talle kergem ja selgem, kui muud keeled mis ta seni õppinud oli ja ta töötab nimetatud firmas tänaseni. Vabast ajast tegeleb Janika workshop-i projektiga „Ruby on Rails“ mis õpetab algajaid naisi Ruby keeles programeerima. Lisaks on ta ka seotud Tech Sisters projektiga mis julgustab naisi IT alal töötama. Isiklikult arvan, et loengus räägitud stereotüüpide probleem on rohkem inimeste seas kes ei tööta IT valdkonnas ja ei tasuks lasta ennast nende arvamustest kõigutada.

• Neljas loeng, IT tööturg

Andres Septer Playtech-ist räägib erinevatest võimalustest ja erialastest valdkondadest IT tööturul. Tema sõnul jägunevad IT inimesed kahte ossa, milleks on generalistid ja spetsialistid. Generalistideks peetakse „all in one“ inimesi kes teavad igast asjast natukese ja saavad suurema osa IT alastest probleemidest piisava aja jooksul jägu. Spetsialistid aga pühenduvad ühe kindla haru peale, millest nad omandavad väga põhjalikud teadmised. Isiklikult soovitaks ma alguses kalduda generalisti poolele oma väljavaadete laiendamiseks, kuid peale mingi aja möödumist ei näe ma väga palju halba ka spetsialisti poole pealt. Mingit väga kindla platvormi või tarkvara spetsialisti ei ole väga kerge välja vahetada just tänu vastavate teadmistega inimeste puudumise tõttu. Sellega on võimalik heade teadmiste korral kindlustada heas firmas omale stabiilne ametikoht. Juttu tuli ka IT tööst riigiametis ja suuremates firmades kus on rohkem probleeme firma sisese bürokraatiaga. Pean nõustuma, et väikestes firmades on lihtsam ideid ellu viia ja seal on parem õhkkond. Olles ise nüüd suures rahvusvahelises firmas, tunnen tihti kuidas vajalik tööaeg kaob ära lipsude jäoks aruannete ja raportite kirjutamisel.

• Viies loeng, Karma

Martin Paljak räägib oma kogemustest IT sektoris. 2003 aastal alustas ta tööd Nortal-is, kuid peale mingit aega avastas ta, et selline töö ei sobi talle. Peale seda on ta töödanud 12 aastat freelancerina ja nüüd on siis teist korda elus jälle palgatöölisena CERT-EE nimelises firmas. Tema jäoks on oluline elus harmooniline tasakaal ja vabadus mis tuleb kaasa freelance tööga. Samas freelance tööl on ka omad miinused. Puudub kindel stabiilsus ja rahaline tulevik, mis kehvematel päevadel võib samamoodi stressi tekitada, kui suures firmas oma kuubikus töötamine. Võimaluse korral tasub freelance töö peale kindlasti mõelda, aga ei tohiks sellisel juhul piirduda ainult eesti turuga.

• Kuues loeng, Ignite maailm

Loengus räägivad erinevad Ignite töötajad oma igapäevasest tarkvara arenduse tööst. Nende eripäraks on aidata klientidel leida väärtust pakkuvat osa tellitud töö juures. Räägitakse IT spetsialistide tulevikust ja mis meid, kui tudengeid ees ootab. Väga oluliseks aspektiks peetakse meeskonna tööd ja oskust avatult suhelda, nii kliendiga, kui ka firma siseselt. Ignite-i puhul on oluline nende firma kompaktsus ja võimalus kiirelt asju otsustada ja ära teha. Tänu sellele suudavad nad realiseerida idee mitu korda kiiremini, kui paljud suured rahvusvahelised firmad. Juttu tuleb ka firma sisemisest motiveerimisest ja hästi/halvasti kirjutatud koodist. Hästi kirjutatud koodil peab olema alati edasiarendamise võimalus, muidu kood aegub ja kaotab oma väärtuse. Lõpetuseks räägitakse lühidalt erinevatest programeerimiskeeltest ja nende võimalustest, ning soovitatakse valida omale 1-2 keelt millel peale spetsialiseeruda.

• Seitsmes loeng, Testimine ja tarkvarakvaliteet

Kristjan Karmo ASA quality services OÜ-st räägib erinevatest testimisega seotud müütidest ja vigadest mis on maailmas testimise käigus kahe silma vahele jäänud, ning nende vigade maksumustest. Lisaks räägitakse testimise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, kvaliteedist ja tähtsusest suhelda kõigi osapooltega. Testimine on huvitav töö, kuid see võib hetkedel osutuda väga pingeliseks. Just hiljuti olin sunnitud tööl resursside puudumise tõttu üksi testima suhteliselt suurt projekti, kus live keskkonnas vigade välja tulemine võib osutuda väga kulukaks.

• Kaheksas loeng, Tehnoloogia meditsiini alal

Siim Vene töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina, ning ta räägib tehnoloogiast haiglas. Väga hea tagasiside sai wi-fi projekt, mille käigus kaeti haiglad wi-fi leviga. Sellest oli kasu nii töötajatele, kui ka patsientidele, kellel on võimalus haigevoodist lähedastega suhelda või tööd teha. Teiseks üllatuseks oli virtualiseerimise projekt mille käigus virtualiseeriti suur hulk servereid ja see tasus elektri arve põhjal ennast ära kõigest 9 kuuga. Hetkel on käigus ka pilootprojekt kus 2 arsti kasutavad töövahendina märkmike asemel tahvelarvuteid. Sellel projektil on kindlasti helge tulevik mis muudab kiiremaks arstide töövõime.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.

Arvestuse sooritamine tuleb kokkuleppida antud aine õppejõuga ja õppeosakonnaga.

Järelarvestusele saab registreeruda ÕIS-i kaudu. (Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.)

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Riigieelarvelisel (RE) õppekohalõppivatel üliõpilastel on kordus-arvestus tasuta.

Riigieelarvevälisel (REV) õppekohalõppivatel üliõpilastel on kordus-arvestus tasuline summas 14,2€.

Viited: eksamite ja arvestuste korraldus kordussooritus

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal saab akadeemilist puhkust taodelda kolmel võimalusel:

• Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. (vajalik tuua õppeosakonda meditsiiniasutuse tõend+ vabas vormis avaldus rektori nimele)

• Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. (vajalik tuua õppeosakonda kaitseväe tegevteenistuse kutse+ vabas vormis avaldus rektori nimele)

• Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. (vajalik tuua õppeosakonda lapse sünnitunnistus+ vabas vormis avaldus rektori nimele)

Puhkuse lõpetamist taodeldakse avaldusega rektori nimele.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Viide: akadeemiline puhkus