User:Amets

From ICO wiki
Revision as of 21:01, 30 September 2013 by Amets (talk | contribs) (Created page with "Autor: Andres Mets Esitamise kuupäev: 30. September 2013 TALLINNA INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ IT süsteemide arendus 2013 Kaugõppe Andres Mets Rühm DK13 Essee Aines „Õpingukor…")
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Autor: Andres Mets Esitamise kuupäev: 30. September 2013 TALLINNA INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ IT süsteemide arendus 2013 Kaugõppe Andres Mets Rühm DK13 Essee Aines „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus I020“ Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013

It- maailmas on toimumas varjatud transitsioon, kus programmeerimine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemasolevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta programmeerimine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võetei vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igamahe rakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950-ndates ja varajastes 1960- ndates võeti kasutusle objektorjenteeritud progrmmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontkstis. Miks just objektorjenteeritud programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et objektorjenteeritud lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud objektorjenteeritud programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. Objektorjenteeritud programmeerimisega kerkisid esile pisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis baaseeruvad komponentide taaskasutatavuse printsiibil. Preaguseks hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad objektorjenteeritud idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemd keeked on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng objektorjenteeritud tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitilne mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu Lego klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enese- vajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava tähtusega erinvate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ootams ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureetivaid komponente, mida saab erinvates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavaline tarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning järeltöötlemise mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat andmte läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmeteläbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähedab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning puhverada. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhveradama et edukalt funktsioneerida, vahe võibolla on riistvaralähedase rakenduse allalaadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki allalaadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda preagused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete allalaadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Preaguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvara lähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sissetöötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlus. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT-ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas luues kasutajatele suuremat väärtust kaasaskantavatest seadmetest.

Viited 1. http://www.itworld.com/software/369727/microsoft-updates-windows-phone-app-studio-after-developer-projects-soar 2. http://www.gartner.com/technology/about.jsp 3. http://www.appbrain.com/stats/number-of-android-apps