User:Mroosval

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mait Roosvalt
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaalid kes oli enda erialal spetsialistid ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemades selles õppeaines. Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti eriala tutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud- pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada. „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik, kuid informatiivne. //kuula loengut ja lisa /kolmas loeng Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. //Lisa? Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle soovitas ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale. Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist. 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.

Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Meelde jäi Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin juba samal päeval. Lisaks rääkis ta ka töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa“.

IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Esseed kirjutades sain aru, kui abistab on loengute järelkuulamine. Kuulates väikset osa loengust tuli meelde terve loengu sisu ning leidsin ka asju, mida ma varem ei märganud või meelde ei jätnud.

Küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

1) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

3) Õppekava kinnitamineÕppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.

4) Akadeemiline liikumine toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Õppekava Täidetus
Esimene semester: 22 EAP
Teine semester: 25 EAP
Kokku 47 EAP
Kohustuslik EAPde arv aastas
2*27= 54 EAP

Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.