User:Mbetlem

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Betlem

Rühm: 15

Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli teistsugune, sest kutsuti IKT-st esindajaid, kes olid asjatundjad, spetsialistid jne. On raske kirjeldada, kas ained olid huvitavad või mitte, eriti esimeses ja teises loengus, sest teemad ja esindajad olid erinevad ja esineti erinevalt. Mõnikord teema ei huvitanud mind. Mu lemmikuimad teemad olid „Life is an Attitude ja juhtimine“ ja „IT-profid küberpättide vastu“. Sain natuke silmaringi IT valdkonnas laiendada tänu sellele ainele. Nüüd teen kokkuvõtte loengutest, kas need olid kasulikud ja huvitavad või mitte.

Esimeseks loenguks oli “Õppekorraldus ja sisekord”. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi esinesid ja tutvustasid meile IT kolledzi eeskirju ja juhendeid. Minu arust õppekorraldus ja sisekord on vajalik loeng esmatudengitele, sest keegi ei saa alguses IT kolledzi eeskirjadest ja juhenditest täpsemalt aru. Kui käisin esimesel loengul, sain paljudele küsimustele vastuseid, mis oli väga kasulik mulle. Esmalt aga soovitan ennem ise kodus lugeda IT Kolledzi eeskirja ja juhendi läbi. Kui oled ennem tundi lugenud need läbi, siis on tunnis kergem ja arusaadavam. Lisaks sain teada, et meil on võimalus käia TTÜ raamatukogus. Kui oled IT kolledzi tudeng, siis saad seal käia ja tasuta laenata raamatuid. On ainult vaja registreerida end raamatukogu infolauas.

Teine loeng oli “Õppimine ja motivatsioon ”. Margus Ernits kui IT süsteemide arenduse õppekava juht, käis meil seda loengut andmas. Käisin küll kohal aga pean ütlema, et kahjuks viipekeeleteenus ei leidnud tõlki, seega tõlki ei olnud kohal ning minul kui kurdil oli raske aru saada. Õnneks on tal ettekanne olemas, mida ma saan vaadata. Ettekande järgi sain aru, et ta rääkis motivatsioonidest, eetikakoodeksitest ja õppimisest. Lisaks tutvustas ta robotiklubi.

Kolmandaks loenguks oli “Innovatsioonist olemus ja juhtimine”. Mulle meeldis see teema. Linnar Viik on väga hea IT-visionäär. Sest olin selles loengus palju nõus nende mõttetega ja mulle oli see väga kasulik tuleviku jaoks. Sai teadmisi, kuidas ettevõtete konkurss saab. Minu arvates on tänapäeval oluline innovatsiooni olemus ja juhtimine. On oluline roll isikul kui ka meeskonnal. Näiteks jagan mõtteid töötajaga ja lasen tal kritiseerida mu mõtteid. Teiste arvamused on väga olulised ja kasulikud, sest paljud inimessed mõtlevad teisiti. Seega on hea kui arvestad ka teiste arvamusi.

Järgmiseks loenguks oli “IT-profid küberpättide vastu”. Loengu andjaks oli Tarmo Randel. Tarmo Randel töötab ise Riigi Infosüsteemi Ameti osakonnajuhatajana ja tal on palju kogemusi. Loengut oli väga põnev kuulda. Ta tõi palju näiteid, kuidas küberkurjategijad tegutsevad. Tarmo Randel mainis, et küberkuritegevus on suurem kui narkokuritegevus. Imestasin ta väite üle. Tavaliselt küberkurjategijatel on rohkem eesmärgiks suuri ettevõtteid rünnata kui eraisikuid. Kui muretsed, siis saad kontrollida järgi, kas on juba tungitud sisse arvutisse internetist. Õpetati, kuidas kaitsta enda arvutit.

Viienda loengu “Elufilosoofia ja IT Eestis” esitaja oli Andres Käver,kes oli ka IT-kolledzis õppinud. Ta rääkis kuidas taa läbis kolledzi ning kuidaas oli seal õppida? Imestasin, kuidas ta suutis läbi 2 aastase kaugõppega edukaks saada. Ta oskas hästi kavale rohket rõhku panna ja suutis keskenduda õppimisele. Talle ei meeldinud näiteks niisama vaatada telerit. Soovitas varem valmis teha esseed ja kodutööd. Lisaks soovitas ta mitte töötada IT vallal odava palga eest. IT-vallal peaks saama ligikaudu 3000 eurot palka. Ainult ma ei ole nõus tema väitega, et kui matemaatiline analüüs on läinud halvasti, siis ei sobita IT süsteemide arendusse. Pean meeles nõuandeid kooli ja töö kohta, mida ta jagas.

Kuues loeng oli “Skype NOC Monitoring”. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tulid Skype ettevõtest siia esinema. Üllatusin, et loeng kestis 45 minutit ja oli siiani kõige lühem loeng, mida saanud olen. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov töötavad Skype-s ja tegid loengu meile. Tutvustasid Skype tegusid ja vahendeid. Kahjuks ei saanud eriti aru osadest asjadest teemas, sest meile räägiti keeruliselt. Aga loeng ise oli kasulik mulle,kuna sain teada mis toimub Skype-s.

Seitsmas loeng oli “Kuidas saada superstaariks?”. Ei osalenud selles loengus ja ei saanud vaadata ülekannet netist sest, et polnud tõlki.

Viimseks loenguks oli “Life is an Attitude”. See teema oli kõige lemmikuim. See teema polnud seotud IT-teemaga. Merle Liisu Lindma on eriline ja julge naine ja mõtleb positiivselt ning rohke elurõõmuga, mis kohe mulle meeldis ja minu arust kõikide loengute seast oli tema kõige parem esindaja. Oli tore tudengiga jagada omavahel arvamusi. Soovitas meile, et ära kannata, kui ala sulle ei meeldi. Nõustun väga temaga, sest ala peab endale meeldima, et olla väga õnnelik ja kerge olla.

Pean ausalt ütlema, et iga hommik kui kooli läksin, olin väsinud ja unine. Nii pea kui loengud hakkasid, olid need loengud energilised ja huvitavad, et unisus ja väsimus läksid üle. Olen väga rahul loengutega. See õppeaine andis väga hea ülevaate IT-valdkonnast tudengitele. Minu arust on see väga vajalik ja kasulik aine, sest jagati kogemusi, anti head ülevaadet, selgitati, tutvustati ja isegi soovitati palju asju. Õppeaine oli kokkuvõttes väga hea, huvitav ja mitmekülgne. Soovitan väga teistel minna kuulama seda õppeainet. Soovituseks võin lisada, et loengud võiksid olla mitme tunni raames, et ühe teema kohta võib teha kahte loengut, kuna kõik ei jõua rääkida ühe loengu raames kõike ära.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kui kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega pead kokkuleppima, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Millal on tähtajad? Palju maksab järelarvestus, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab see, siis kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus B

Arvestust on võimalik uuesti teha kuni järgmise semestri punase jooneni.[1] Peab õppejõuga kokkuleppima, et järelarvestust teha. ÕIS-s saab registreerida kordusarvestusele.[2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.(3) Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[4] RF õppekohal on tasuta ja OF õppekohal on 20€. [5]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus 1

Õppekava vahetamine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [6] Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [7] Jah, üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [8] Pead arvestama,et tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus ülesanne

Esimene semester – 24 EAPd

Teine semester – 20 EAPd

Semestris peab olema tasuta 27EAP-d või üle ,aga ei saa mõlemat. Esimese semestri eest on 3 EAP-d ja teine semestri eest on 7 EAP-d. siis tuleb aasta lõpuks hüvitada ja arvuta 54 – (24+20) = 10 EAPd on õppekulude osalise hüvitamine. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Mulle esitatav arve on 50 € * 10 = 500€.