User:Mkalliko

Õppekorraldus ja erialatutvustus - kodune töö

Autor: Mari-Liis Kallikorm, AK 11

Essee

Innovatsioon on termin, mis viimastel aastatel on tihedalt kasutusse võetud. See ei tähenda muidugi seda, et innovaatilisi asju varem tehtud ei oleks. Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Analüüsides Linnar Viigi loengut [[1]] „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, sain aru, et kui me vaatame enda ümber ringi, siis iga asi on olnud kunagi kellegi mõte. Asjad, milleta me enam tänapäeval elada ei oskaks, olid kunagi kellegi hullumeelsed ideed. Igas uues, innovaatilises asjas on palju pettumust, katsetamist ja õppimist. Näitena võin tuua asja, mis on kasutavad väga paljud - mobiiltelefon. 30 aastat ei osanud keegi veel ette kujutadagi, et inimesed hakkavad kasutama ilma nuppudeta telefone, millega saab internetis käia ja pilte teha. Mulle meeldisid väga õppejõu elulised näited. Edukad on need tiimid, kes suudavad ebaõnnestuda kiiresti nn „fail fast“. See on toonud juurde arusaamise, et läbi eksimise ongi võimalik õppida. Õnnestumisest ei saa õppida. Iga inimene on õppinud sõitma jalgrattaga. Sellel hetkel oli kindlasti palju kukkumisi ehk ebaõnnestumisi. Oluline on ka ümbritsev keskkond. Vanemad julgustavad oma lapsi veel proovima, uuesti üritama. Kui see jutt tõlgendada ümber tänapäeva töisesse maailma, siis ei tohiks ära unustada, et oma vigadest õpitakse. Kui töötaja teeb mõne asja juures vea, siis halvimal juhul ei lasta tal sama tegevust enam korrata ning õppimise moment jääb ära. Teiste edulugudest on keeruline õppida, nad pigem inspireerivad ja motiveerivad. Teine termin, millest Linnar Viik rääkis oli „fail small“. Jalgrattasõitu harjutatakse ju alguses rahulikus kohas, mitte tiheda liiklusega peatänaval. Innovatsiooni juhtimine algab ümbritsevast keskkonnast. Iga juht peaks küsima endalt kaks küsimust: Kas mul on olemas strateegia mis tegeleb innovatsiooniga? Kas minu organisatsioon on innovaatiline? Kui ettevõtte strateegiline valik on teha asju, mida on ka varem tehtud ja teha neid just sellepärast, et need tulevad hästi välja, siis selles punktis lõpeb areng. See ei ole innovatsioon. Kui valida uute asjade katsetamine ja proovimine, siis seda tuleb strateegiliselt juhtida. Tänapäeval on paljude ettevõtete visioon „olla innovatiivne“. Samas tundub, et innovatsiooni juhtimisele ei mõelda. Tuleb paika panna teatud raamid, aru saada, kus organisatsioon on ja mida üritatakse saavutada. Loomingulise vabadusega saab mängida nende raamide piires. Töötajaid tuleb innustada ja motiveerida. Asutustes, kus ülevalt alla liiguvad ainult töökäsud ja alt ülesse antakse aru nende käskude täitmisest, on lihtne inimesi demotiveerida. Kõik töötajad tahavad tunda, et nad on kaasatud ja nende mõtteid võetakse arvesse. Juhul, kui töötajad tunnevad ennast pigem käsutäitjatena, innovatsioon peatub. Sellises olukorras inimesed ei taha ega ei julge oma ideid välja öelda. Teatud juhtudel muidugi teistmoodi ei saagi, õppejõud tõi näiteks sõjaväe. Seal peab kehtima kord. Loomingulised ja innovatiivsed ideed pigem pärsiksid tegevust. Mõningates olukordades on see toimib, kuid ka selline käitumine peab olema strateegiline. Tänapäeva meeskonnas peaks olema märksõnadeks koostegemine ja ühine arutamine. Innovatiivsed ettevõtted peavad mõtlema ka innovatsiooni juhtimise strateegia peale. Ole õnnetu ebaõnnestuja või motiveeri ennast õnnestuma, see on alati meie enda valik.

Meie ühiskonnas on sõna "innovatsioon" küllaltki tihti kasutuses. Näiteks aasta 2009 kandis innovatsiooniaasta nime. Arvan, et selle tegelikule sisule ja olemusele inimesed väga sageli ei mõtle. Linnar Viigi loeng aitas minul innovatsioonist üldiselt rohkem aru saada. Tänapäeval on paljude ettevõtete visioon „olla innovatiivne“. Samas tundub, et innovatsiooni juhtimisele ei mõelda. Sellise termini oma visiooni sissekirjutamisel tuleks juhtkonnal paika panna täpsemalt, mida see antud ettevõtte jaoks tähendab ning millises suunas liikuda. Arvan, et palju asutuste jaoks võrdub töötajate motiveerimine ainult palgatõusuga. Tegelikult soovivad töötajad, et nende ideid kuulatakse ja neid kaasatakse otsustamisprotsessi. Usun, et Eesti on tegelikult innovatiivne riik. Paljud asjad, millega meie oleme igapäevaselt harjunud, tunduvad suuremate riikide kodanikele innovatiivsed. Näiteks e-hääletus on eestlase jaoks juba tavaline asi, samas paljudes Eestist suuremates riikides seda ei kasutata. ID kaardi lugeja ja tarkvara abil saab suurem osa asjaajamisest korda ajada kodust väljumata. Arvan, et paljud inimesed ei kujutaks oma elu enam ilma internetipanganduseta ettegi. Innovatsioon on positiivne nähtus. Julgusest unistada suurelt võib sündida midagi uut, huvitavat ja innovatiivset.

Küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu; kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerimine toimub ÕISis. [1]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[2] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [3]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Maksimaalne puhkuse aega on kaks aastat. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [4]

Ülesanne

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. Esimesest semestrist jääb puudu 8 EAP-d ja teise semestri lõpuks 4 EAP-d. Kokku 12 EAP-d. Kokku tuleb arve 12*50 = 600 eurot.

Kasutatud allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1