Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liisa Suurkaev

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Esimestel koolipäevadel oli kõik väga uus ja pisut hirmuäratav. Täpselt ei teadnud veel, mis toimuma hakkab ning kas tehtud valik on ikka õige. Minu ja kaastudengite õnneks on õppekavas olemas erialatutvustuse ja õpingukorralduse kursus, mille eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, avardada maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerida õpinguid ning anda selgemat ettekujutust tulevasest tööst [1].

Aine käigus tutvustasid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi meile esmalt õppekorralduse tähtsamaid aspekte ning mainisid veebilehekülgi, kus õppekorraldusega seotud infot hankida. Õppekorraldusega seotud info oli tegelikult mulle juba üsna selge tänu eelnevatele õpingutele teises ülikoolis, kuid sellegipoolest haarasin sellest loengust palju uut seoses kõrgharidusreformiga. Pisut räägiti ka koolist endast – ruumidest, klubilisest tegevusest. Samuti tutvustati erinevaid stipendiume, millele kandideerida saab küll alles kevadsemestrist. Oli vahva, et mainiti pidevalt, et oleme teinud õige valiku. See andis kindlustunnet.

Edu saavutamiseks peab palju õppima ja vaeva nägema. Õppida on palju lihtsam, kui on olemas motivatsioon. Kui esimeses loengus räägiti põhiliselt õppekorraldusest, siis aine teises loengus keskendus Margus Ernits juba konkreetselt õppimisele ja motivatsioonile. Loengust jäi kõlama, et õppida tuleks selleks, et midagi selgeks saada, mitte et lihtsalt aine läbitud saaks. Täpselt sellise eesmärgiga tulin mina siia õppima – tulin, et targaks saada, vajalikke oskusi omandama. Õppimise juures mängib väga suurt rolli motivatsioon. Motivatsiooni tuleb üleval hoida. Kui ei saa ise hakkama, peab sõbralt abi küsima. Abi tuleb anda ja küsida enne arvestusi! Motivatsiooni leidmisel tuleb abiks õppimise praktiline pool – tuleks osa võtta erinevatest projektidest ning liituda näiteks robootikaklubiga. Motivatsiooni tuleb üleval hoida – nii enda kui ka õppejõu oma.

Infotehnoloogia areneb ja uueneb pidevalt. Sellest tulenevalt on infotehnoloogia ja innovatsioon väga tihedalt seotud. Innovatsiooniteemalise loengu pidas Linnar Viik, kes tõi välja, et innovatsiooni olemus on ajas muutunud. Innovatsioon pole enam suletud süsteem. Inimesed koos loovad midagi uut, üksinda ei suudeta enam väga midagi korda saata. Nagu õppimise ja motivatsiooni leidmise puhul, on ka innovatsiooni puhul oluline koostöö. Inimesed peavad olema avatud tagasisidele. Ainult nii muutuvad ideed aina paremaks. Ideest üksi on aga vähe. Kasvanud on idee elluviimise väärtus, paljalt idee eest ei maksta. Innovatsiooni rakendamise puhul peab olema ka valmis vigadeks. Vigu tulebki teha – ruttu ja hästi palju. Hea innovatsiooni strateegiaks on läbi pideva ebaõnnestumise tuua turule uusi tooteid. Loeng andis julguse vigade tegemiseks – vigu tehes ju õpitaksegi!

Iga uue leiutisega, innovatsiooni rakendamisega leidub inimesi, kes näevad selles võimalusi kuritegevuseks. IT alal on väga palju kuritegevust. Küberkuritegevusest rääkis neljandas loengus küberturvalisusega igapäevaselt tegelev Tarmo Randel. Loeng oli väga huvitav ning kuna mul polnud selles vallas väga palju teadmisi, siis sain küberkaitse alal pisut targemaks. Küberkuritegevusteks on viirused, identideedivargused, krediitkaartide infoga kauplemine, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž, ründed, klikipettused jne. Küberkuritegevuses liiguvad suuremad rahad kui narkoäris, mis muudabki kübermaailma pahalase jaoks väga ahvatlevaks. Küberkaitse on väga huvitav ning oluline tegevusala. Kaitse ehitamiseks tuleb teada, kuidas rünne toimib. Selleks vajalikke teadmisi tuleb omandada kas koolis või kogemustega. Tuleb osata end rünnete eest kaitsta.

Veidi filosoofilisem oli viies loeng, kus kolledži vilistlane Andres Käver rääkis oma õpingutest siin koolis, oma põnevast igapäevatööst ja elust. Tema pani meile südamele, et matemaatika on väga tähtis. Kui matemaatilises analüüsis üle 90% tulemust ei saa, siis head arendajat ei teki. Nüüd ma õpin matemaatikat iga päev! Samuti soovitas Andres Käver meil vältida tudengisündroomi – asjad tuleks aegsasti valmis teha, mitte oodata viimase õhtuni. Loeng oli pisut nagu Margus Ernitsa teine loeng motivatsioonist. Ka selles loengus üritati meid motiveerida õppima ja paremaid tulemusi saavutama. Motivatsiooni on vaja. Samuti sain teada, et edukaks olemiseks ei tohi telekat vaadata ja õlut juua. Nende tingimuste põhjal ootab mind küll helge tulevik ees. Üldiselt oli loeng täitsa tore.

Kuuendas loengus käisid külas Skype-s monitooringuga tegelevad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Härrased rääkisid pisut täpsemalt, millega nad tegelevad. Sain teada, et nemad on need, kes leevendavad administraatorite tööd. Nemad oskavad tekkivaid veateateid õigetele inimestele edasi suunata (eskaleerimine) ehk nad on vajalikud info jagamiseks erinevate gruppide vahel. Kuna sellisel alal tekib valehäireid üsna palju, siis nende põhilisteks väljakutseteks ongi valehäirete vähendamine. Väga palju probleeme lõppkasutajani ei pidavat jõudma. See on tänu sellele, et neil on nö robotid, kes käituvad nagu lõppkasutaja ja nende abil saab katsetada, kas on probleeme või ei ole. Probleemid tulevad üldjuhul nii välja. Loeng andis nende tööst väga pinnapealse pildi. Kasutati palju võõraid väljendeid ja keerulisi termineid ning seetõttu oli üsna raske seda loengut jälgida. Sellegipoolest avardas ka see loeng pisut mu pilti infotehnoloogia alal.

Seitsmenda loengu viisid läbi külalised Nortalist – Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nortal on ettevõtte, mis tegeleb tarkvara arendusega. Nad teevad süsteeme, mis mõjutavad Eesti igapäevaelu. Projektijuht Ats Albre rääkis üldiselt projektide läbiviimisest ning sellest, kuidas saada väga edukaks - superstaariks. Tarkvaraarenduse puhul on kõige olulisem, et oleks suhtlus paljude osapoolte vahel – info peab liikuma. Sama räägiti ka innovatsiooni loengus. Tarkvaraarenduses on oluline olla meeskonnamängija. Hea tarkvaralahenduse puhul tuleks teha alati veidi rohkem, kui oodatakse. Nagu ka eelnevates loengutes, mainiti ka siin, et kogemused on väga väärtuslikud. Koolist saab vaid baasteadmised, oluline on osa võtta erinevatest projektidest. Tähtis on ka, et oleks kirg oma eriala vastu. Lisaks huvile peab olema soov end pidevalt täiendada. Kõik oleneb motivatsioonist! Meile tutvustati ka Nortali suveülikooli, mis tundus väga huvitav, kuid millele soovitati kandideerida alles teise aasta kevadel. Meeldis, et tutvustati sellist head võimalust end täiendada. Superstaariks saamiseks peab aga hoolega õppima. Meie eriala puhul on hea, et võime olla superstaarid igas riigis.

Enne viimast loengut olin juba tükk aega koolis käinud ning tundus, et koolitöid hakkab vaikselt jube palju kuhjuma ning õppida on väga palju. Ilmad läksid koledamaks ja natuke tundus, et see motivatsioon, mida eelnevates loengutes mitmeid kordi mainiti, hakkab vaikselt ära kaduma. Minu õnneks tuli loengut pidama Skype-i personalijuht Merle Liisu Lindma, kes oma posiitvse ellusuhtumise ja särava olekuga suutis minus tekitada soovi jälle õppida ja oma asjadega järjele saada. Merle Liisu palus meil mõelda, kes me praegu oleme ja kus me end tulevikus näha tahame. Mõtteainet jagus terveks päevaks. Samuti soovitas ta meil teha asju, mis meile meeldib teha. Ainult siis on meil sära silmis. Kui miski ei meeldi, peab tegema muutusi nii kaua, kuni kõik jälle meeldima hakkab. Tuleb lihtsalt aru saada, mis on halvasti. Loengust jäi meelde veel see, et tuleb olla enesekindlam ja mõelda headest asjadest. Ja motivatsioon tuligi tagasi!

Vaatamata sellele, et loengud olid väga vara ning uni oli alati veel silmas, olid loengud väga huvitavad ning omamoodi arendavad. Arvan, et iga loeng õigustas selle varajase ärkamise. Aine täitis kindlasti oma eesmärki. Sain ülevaate õppekorraldusest, praegusest IT olukorrast Eestis ning kogusin küllaga motivatsiooni oma edaspidisteks õpinguteks. Väga palju motiveeris see, kui öeldi, et oleme teinud õige valiku. Tore on õppida toredas koolis toredat eriala.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [2]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Järelarvestuse tegemiseks tuleb järelarvestusele registreeruda. [3]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Järelarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. [4]

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kordusarvestused on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta. [5]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasulisel õppekohal on korduseksamid õppijatele tasulised - 20 EUR. [5]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [6]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea kolledži lõpetamiseks sooritama, kui on sooritatud nõutaval hulgal valikaineid (kooli lõpuks on sooritatud vähemalt 180 EAP eest aineid). [7]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [8] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 23

Y = 20

Õppekava tuleb täita täies mahus. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestri kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [10]

Kõigepealt tuleb arvutada, kui palju EAP-sid jääb puudu 27st EAP-st: 27-23=4 ja 27-20= 7 , siit 4 + 7 = 11 EAP-d. Ühe EAP eest peab maksma 50 EUR ehk kokku siis 11x50=550 EUR.