User:Alsoot

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alice Sööt
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Sissejuhatus erialasse ja õpingukorralduse kursus koosnes erinevatest huvitavatest loengutest. Õppekorraldusest käisid rääkimas Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Nädal hiljem motiveeris tudengeid Margus Ernits, kes rääkiski õppimisest ja motivatsioonist. Innovatsiooni olemus ja juhtimine oli aga Linnar Viiki loengu teema. Tarmo Randel külastas loengut, et rääkida, kuidas IT-profid küberpättide vastu võitlevad. ITK Vilistlane Andres Käver rääkis hoogsalt elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tutvustasid Skype NOC Monitoringut. Kuidas saada superstaariks? - sellele küsimusele vastasid Ats Albre ja Helen Piirsalu enda loengus. Viimase loengu sisustas aga Merle Liisu Lindma, kelle loengu pealkiri oli "Life is an Attitude" (otse tlk. "Elu on suhtumine"). Järgnevalt kirjutangi kõigist neist loengutest, mis mulle meelde jäi ning mida eluks kaasa sain.

Esimeses loengus sain teada, et on okei, kui tudeng kohe kõigest aru ei saa ja kõik tundub raske. Aitab see, kui õpilane on selgeks teinud omale aine vajalikkuse ja ka õppejõud teeb aine huvitavaks, on tudengil ka suurem soov aine selgeks saada. Loengus räägiti ka teemast, mis peagi mindki tabas. Nimelt kui mina õpin tööks hambad ristis ja töö ajal minu kaasõpilane kasutab kergemaid viise, kuidas läbi saada ning saab seeläbi parema tulemuse, langeb minu motivatsioon pingutada. Samas jäi arusaamatuks see, mida peaks tegema siis, kui mind selline hetk tabab. Loengus paluti vastata, mis on õpiväljund - õpiväljund on rahvakeeli hindamine ehk eksam, teadmiste kontroll.

Teises loengus sai selgeks innovatsiooni mõiste. Innovatsioon ei tähenda uute asjade leiutamist vaid see on varem tehtud asja kasutamine, uuendamine, muutmine. Enne loengut arvasin, et innovatsioon tehnikamaailmas tähendab välismaite suurte tehnoloogia firmade pärusmaad. Selline arvamus sai aga ümber lükatud. Samuti arvas loengupidaja, et iga inimene peaks olema innovaatiline, avardama enda ja teiste silmaringi ning ideid levitama. Loengus räägiti ka sellest, et ettevõtted peaksid innustama eksima. Võrdluseks toodi jalgrattaga sõitmise õppimine. Algul õpiti turvalises keskkonnas, kus kukkumine on ohutu ja turvaline. Samuti peaks toimima organisatsioonides. Tuleb püsti panna firma, sellega "läbi kukkuda" ja vigadest õppida, seejuures mitte alla anda ning uuesti proovida. Edulood ei aita, aitab see, kui vead ja eksimused ise läbi teha ja neist õppida.

Kolmas loeng rääkis küberkuritegevusest üldiselt. Iga uue infotehnoloogia seadmega avanevad uued võimalused kurjategijatele, kes otsivad võimalust, kuidas ebamoraalselt ja tihti ka ebaseaduslikult raha teenida. Loengust sain teada "cardingust", mis on seotud pangakaardilt andmete sh. PIN koodi kätte saamisega. Selleks kasutatakse pangaterminalidele väga sarnaseid seadmeid, millele esialgu peale vaadates vahet ei teekski, mis on aga ühenduses kurjategijaga, kes sealt infot kätte saab. Loengus tutvustati teisigi petuskeeme ja kuidas inimeste teadmatuse ning naiivsusega teenitakse raha. Sain teada ka kahest Eestis toimunud küberkuriteost - isikukoodidega andmeid omandanud mehest ja teisest küberrünnakuid korraldanud mehest. Suuri näiteid Eesti kohta ei ole. Selle põhjust võin järeldada asjaolust, et Eestis ei liigu palju suuri rahasummasid ning väärtuslikku infot.

Neljanda loengu andis kooli vilistlane, kes rääkis enda kogemusest IT kolledžis ja elust enesest. Kuna vilistlane lõpetas ise arendajana, rääkis ta palju ka sellest seisukohast. Aga adminnina oli minulgi üht-teist meelde jätta. Palju oli juttu õppejõududest, millele õppides tähelepanu pöörata, milliseid harjumusi juba varakult üle võtta ja kuidas oma aega planeerida, et tudengisündroomi vältida. Palju innustati suhtlemist ja sotsialiseerumist, suhete loomist. Suureks loengu mõtteks oli see, et tulevikus tööturul ei tohiks odavat tööd teha. Mida kõrgem on sinu töö hind, seda paremad on kliendid, kes on valmis seda hinda maksma. Kuigi paljud pidasid esinejat häirivaks oma kõnemaneeri ja sõnavaliku suhtes, pidasin mina just seda loengut kõige huvitavamaks.

Viiendas loengus külastasid kaks härrasmeest Skypest. Kuulata sai nende tööst ja seirest ehk monitooringust, mis on seadme või rakendusse muutuste jälgimine ja vaatlus. Kahjuks jäi loeng paljuski arusaamatuks. Palju raskeid termineid, millest veel eriti hästi aru ei saa ning millest pole kuulnud. Seetõttu oli loengut igav kuulata ning loengust kirjutada veel vähem.

Kuues loeng rääkis Nortalist, ettevõttest, mis sai alguse Eestist ja tegeleb tarkvaraarendusega. Ettevõtte kontorid asuvad Euroopas, Lähis-Idas ning Aafrikas. Esinejad tutvustasid Nortali suveülikooli, mis äratas huvi ning sai teada järjekordsest tuleviku- ja karjäärivõimalusest.

Seitsmes loeng oli kõige kaasahaaravam esineja ja esitluse suhtes. Loengupidaja võitis publiku tähelepanu, palus neil omavahel suhelda ning üksteist tundma õppida. Samuti jagas palju nõuandeid ja soovitusi eluks, mille peale mõelda, kuhu pürgida. Loengut illustreerisid pildid tsitaatidega, mis muutsid loengu jälgimise samuti huvitavamaks. Samuti kõneleja säravad silmad ning isiksus, mistõttu kahetsen, et loengus kohal olla ei saanud. Pärast vaadatud salvestatud loengut sain mitu päeva mõelda elu üle ja motivatsiooni elus edasi pürgida.

Üldkokkuvõttes olid loengud huvitavad. Mõnda oli kergem kuulata, kui teist, kuid igast loengust sai midagi uut teada ja nii mõndagi (tudengi)eluks kaasa võtta. Arvan, et kursus oli sisukas ning informatiivne, kuigi mõni loeng jäi külastamata. Selleks puhuks päästsid mind loengusalvestused.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Järelarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuse tähtaja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonna koostatud ajakavaga. [1] Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis kaks päeva enne järelarvestustöö tegemist. [2] RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. OF tudengi kordusarvestuse tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga ning arvet näeb ÕISis. [3] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [4]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb:

• soovi korral valitud kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisõpilasena teiste kõrgkooli kinnitatud õppekavadest, registreerida ained õppeosakonnas. [5]
• kohustuslikult koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. [6]
• akadeemilist liikumist vabade õppekohtade olemasolul sooritada. [7]
• rektori käskkirjaga kinnitada üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine [8]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris [9] ehk 54 EAP õppeaastas. Tudeng täitis õppekava 27+22 = 49 EAP aastas. Õppekava täies mahus täitmiseks jäi puudu 54-49 = 5 EAP. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. [9] Esitatakse arve 5*50€ = 250€.

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ - 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ - 5.2.8.1

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ - 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ - 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri - 3.1.1.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri - 3.2.1

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri - 7.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri - 7.2.3

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ -