Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sirelin Schneider
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on täpselt selline aine nagu ta nimetatud on. Küll õpingukorralduse puhul oli tegemist ainult kahe esimese loenguga, siis erialatutvustuse maht oli terve kursuse vältel. Iga loeng andis teavet tudengite valitud eriala kohta, kuna enamus esinejaid olid IT-valdkonnast, muudel juhtudel õpetati ennast mõistma, motiveerima jne. Loengud olid üldiselt väga huvitavad ja kohaletulek, võimalik, et see oli paljudel ainus aine näljapäeva hommikul, oli igati asjalik.

Esimene loeng ainest õpingukorraldus ja erialatutvustus toimus 28. augustil. Kool polnud veel päris alanudki, käimas oli eelnädal. Räägiti paljust olulisest ja juhatati sisse õpitavasse ainekavasse. Selline loeng on perfektne iga esmase kooliastuja jaoks just sellepärast, et paljud koolitulijad pole päris kindlad, mida nad on tulnud õppima, mis pakub õpitav ainekava reaalses elus ja muidugi on inimesed piisavalt laisad, kodutöö on tegemata ja kuidagi on vaja inimesi informeerida.

Teise loengu märksõnaks oli õppimine ja motivatsioon, sest loengupidaja Margus Ernits rääkis eelkõige, kuidas ennast motiveerida õppima ja miks motiveeritult õppimine on parim viis õppimiseks. Nagu ka loengupidaja andis mõista, siis kõrgkool pole naljategemise koht. Kui inimene tuleb õppima, siis ikka maksimaalse tulemuse saavutamises, see tähendab, et pakutavast tuleb võtta kõik, mis annab. Tähtsaim on see, et kõik õpivad erinevalt, iseseisvalt iseendale ja kui huvi on, siis the sky is the limit. Lisaks loengule pakuti ka osadele mõne ülesande lahendamist, jagati soovitusi loengus mõtete kaardistamiseks, innustati oma oskusi arendama IT keskkondades ja tutvustati erinevaid aktiivseid klubisid koolis, kus neid oskuseid realiseerida.

Kolmandat loengut kajastas suurelt ja rasvaselt innovatsioon. Loengu alguses lasi loengupidaja Linnar Viik kõigil pakkuda innovaatilisi tulevikuideid ja peale seda laskus sügavalt innovatsiooni mõistesse. Eelkõige toodi välja, et innovatsioon puudutab eelkõige ideid. Ideed ei pea olema alati uuenduslikud, vaid lihtsalt uued, värsked, n-ö midagi uut loodi või juhtus. Kui idee luuakse võib ka öelda, et midagi muutub, see võib olla lihtne nagu näiteks uue tegevuse käsilevõtmine. Lisaks räägiti ideede turust – eelkõige on väärtus idee rakendamisel, mitte ideel endal. Ideede edukuse tagab fail fast – kiirelt turule ja vigadest õppimine. Innovatsioon võib olla tavalisest äärmuseni muutus või idee ja tänapäeval on muutustega kaasa minek suurim trend IT-maailmas, seega oli loeng ülimalt kasulik.

Neljas loeng – teema küberkuritegevus ja -kaitse loengupidajaks oli Tarmo Randel. See oli üsna huvitav loeng, kuna räägiti millestki pahelisest ja mis toimub nähtamatus võrgus – internetis. Kuritegevus oli, on ja jääb. Kurikaela viguriks võib olla nii raha väljapressimine, spionaaž, ründed, carding, pahavara jms, st kõik mitte-füüsiline. Nende vigurite eest kaitsjad peavad täpselt teadma, kuidas vastavad ründed toimivad tehnilisel tasemel ja kes-mis-kus vigurit tekitab. Küberkuritegevusel on ka must turg, kus äritsetakse varastatud informatsiooniga vms ja kasutatakse seda kuritegevuslikul eesmärgil, eelkõige raha saamiseks. Tänapäeval ei ole politsei kõige pädevam küberkuritegevusega seotud probleeme lahendama, tegemist on ju info-kuritegevusega, seega suurema IT-teadliku kogukonnaga oleks võimalik luua pädevaid kaitseasutusi terve riigi abiks.

Viies kord neljapäeva hommikul tegi elufilosoofiast ja IT-st Eestis juttu EIK-i vilistlane Andres Käver. Eelkõige mainiti, et arenduse aluseks on eelkõige perfektne arusaam matemaatikast ja kogu arenduse õppekavast. Arendaja töö on väga mahukas ja projektid väga pikad ehk kohati isegi lõpmatud, seega on süvendatult õppimine väga oluline arusaamaks oma tulevast arendajatööd ja osata rakendada oma teadmisi igas olukorras. Selle tarvis jagas loengupidaja hulgaliselt soovitusi õppekava efektiivsemaks omandamiseks.

Oktoobrikuu alguse loeng oli Skype’ist ja selle teenuste seirest, rääkima tulid Skype NOC monitooringust Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengupidajad tutvustasid oma tööd ja mis monitooring üldse on. Eelkõige oli läbivaks kasutatav seiretarkvara Nagios, mis aitab teenuste kasutatavust seirata, trendide statistikat jälgida. Igal tootegrupil on eraldi Nagios ja vastavalt sellele lahendatakse tõrkeid, mis esinevad kasutajatel teenuste kasutamisel, taustsüsteemid on enamasti automatiseeritud. Administraatoritele andise see loeng küllap õrna ettekujutuse tulevikust.

Seitsmendas loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal-i tarkvaraarendusettevõttest teemal, kuidas saada superstaariks, st kuidas saada väärtuslikuks spetsialistiks ja mitte ainult Eesti piires, vaid kogu maailmas ja seda eelkõige tarkvaraarenduse võtmes. Tarkvaraarenduse maastikul läbilöömiseks on eelkõige vaja kogemusi, eriti tarkvaraprojektide elluviismisel, pidevat enesetäiendust, kuna IT-valdkonnas on pidevalt uuendusi, huvi, head suhtlusoskust ja võimet anda alati natuke rohkem kui küsitakse. Lisaks tutvustati Nortali Suveülikooli, kuhu on küll raske pääseda, kuid on võimalus saada töökoht Nortal-i ettevõttes. Ma usun, et loeng andis nii mõnelegi esmakursuslasele teeviida erasektoris alustamiseks. Nortal-ist võib nii mõnelegi saada hüppelaud maailma.

Kaheksandas loengus 17. oktoobril räägiti teemast "Life is An Attitude". Loengupidaja Merle Liisu Lindma oli äärmiselt meeldiv ja pani kogu auditooriumi kaasa kuulama, kuna teema puudutas inimeste elu, väärtusi jms. Loengus mitte ainult ei selgitatud teatud teemat, vaid pandi ka kaasa mõtlema, muidu nii vaiksed tudengid pandi omavahel suhtlema. Jagati soovitusi, kuidas olla eelkõige selline, nagu inimene ise tahab olla ja mida oma elult soovib. Harjutus 10-10-10 – kui mõelda mingile otsusele/juhtumisele, siis kuidas see mõjutab sinu elu 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast, oli eriti huvitav. Loengupidaja soovitas soojalt harjutada omanäolisi võtteid endas selgusele jõudmiseks, et olla õnnelik ja optimistilik nii töö, suhete ja üldse elu suhtes.

Nüüd tagasivaadates kõiki neid lõike neljapäevastest hommikutest, oli informatsioonitulv lämmatav ja samas värskendav, innustati kõvasti õppima ja räägiti IT-maailma telgitagustest. Loengud andsid hea ettekujutuse, mis võib tulevikus oodata, mis aitab uusi suundi kujundada ja ehk innustas nii mõnigi loeng ebakindlaid õpingutesse rohkem energiat investeerima. Igatahes on kindel, et asi on seda väärt kui on huvi ja entusiasmi asjaga tõsiselt tegeleda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui õppur kukkus arvestusel läbi, siis arvestus on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Arvestuse järele tegemiseks, tuleb kokku leppida ainet andva õppejõuga, kuna järelarvestus tuleb lisaks kooskõlastada õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Järelarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. [3]

Registreerumise ja järelarvestuse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal pole kordussooritusel tasu [5], kuid tasulisel (OF) õppekohal on tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve esitatakse ÕIS-is. [6]

Kordussooritus maksab 20 €. [7]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada ÕIS-is vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril saab esitada dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. [8][9]

Taotluse koostamisel seotud küsimuste puhul saab nõustamist õppekonsultandilt. [10]

Lisaks taotlusele ja muudele lisadele tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. [11]

Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. [12]

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. [8]

VÕTA kaudu saadud EAP-e ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, küll aga aasta õppekoormusesse, mida arvestatakse aasta lõpus. [13]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kui I semestril on teenitud 24 EAP-d , siis tuleb II semestri alguses arve 3 EAP eest ja II semestri eest tuleb järgmise õppeaasta I semestril 1 EAP eest tasuda. [14]

Aasta lõpuks tuleb tasuda arve 3 EAP eest, mis on 150 €. Aasta peale kokku tuli puudujääk 4 EAP-d, mis on 200 €. [15]