User:Lkitsape

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liisi Kitsapea
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

IT süsteemide arendus, mida ma Infotehnoloogia Kolledžisse õppima olen asunud, on väga lai mõiste ja usun, et paljud värsked tudengid selle sisu päris täpselt ei hooma. Seega on hea mõte alustada õpinguid erinevate huvitavate, oma ala spetsialistide inspireerivate loengutega, kes puutuvad oma tööelus kokku igaüks veidi erineva vaatenurgaga antud valdkonnast.

Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” loengute sarja alustas Inga Vau, kes rääkis praktilisest õppetöö korraldusest Infotehnoloogia Kolledžis. Lisaks sai infot erinevate õppevormide, akadeemilise kalendri, ÕIS-i, deklareerimise ja “punase joone” päeva kohta. Loengus esines lühidalt ka Indrek Rokk, kes rääkis kooli arvutiklassidest ja klubilisest tegevusest. Selgitas käesoleva aine korraldust, mis on tingimused aine läbimiseks. Kokkuvõttes oli loeng informatiivne ja vajalik kõigile, kes ülikoolis õppimist alustavad.

Margus Ernitsa loengust "Motivatsioon ja õppimine" jäid meelde selgitused miks ja kuivõrd olulised on üldained IT haridusele, hoolimata sellest, et see esmapilgul võibolla hästi väljagi ei paista. Kuidas õppejõudude motivatsioon hästi ja huvitavalt oma ainet läbi viia on sõltuvuses õppurite motivatsioonist ja kuidas mõnigate tudengite viis kergelt ülikoolist läbi saada võib rikkuda kogu kooli mainet ja vähendada kõigi lõpetanute diplomi väärtust. Sain häid mõtteid, kuidas loengutest tänu ideekaartidele maksimum võtta ning kuidas läbi keerulistesse probleemidesse süvenemise on võimalik motivatsiooni tõsta. Loengupidaja rõhutas, et valitud erialadel on eriti oluline kodus palju tööd teha ja katsetada, sest ainult palju katsetades teeme vigu, mis õpetavad ja arendavad. Sarnaselt Indrek Rokk-ga kiitis M. Ernits koolis tegutsevat robootikaklubi kui väga head kohta õppimiseks ja oma teadmiste süvendamiseks läbi praktilise ja huvitava tegevuse.

Järgmiseks külaliseks oli Linnar Viik ja teemaks “Innovatsiooni olemus ja selle juhtimine.” Loengupidaja rääkis innovatsiooni kuvandist, et enamasti peavad inimesed innovatsiooniks erinevaid tooteid, mis on välja arendatud välismaal, suurettevõtete poolt ning enamus meist on innovatsiooni tarbijad. Seletas lahti innovatsiooni mõiste ning et innovaatiline võib lisaks tootele olla ka protsess, mille eesmärgiks on muuta tootmist tõhusamaks, väiksemate vahenditega realiseeritavaks. Saime teada, et uue idee väärtus on langenud, kasvanud on ideede elluviimise väärtus. Toote eluiga on lühenendud, seega ka toote arendamise aeg on lühenenud. Turule tullakse siis, kui turg on selleks valmis, mitte siis, kui toode valmis saab. Loengu läbivaks ideeks oli mõte, et tuleb palju katsetada ja eksida, ainult siis õpime. Edulood on küll inspireerivad ja motiveerivad, aga need ei õpeta meid. Sama mõte kordus ka M. Ernitsa loengus. Meeldis ja jäi meelde mõte, et valitud eriala õppides oleme meie need, kes hakkavad innovatsiooni tegema, mitte enam ainult tarbima.

Tarmo Randel CERT EE-st rääkis IT pahupoolest, küberkuritegudest. Loengu tegid huvitavaks arvukad näited reaalselt viimastel aastatel toimunud küberkuritegude kohta ja nägime ka väidetavalt esimest arvutiviirust maailmas. Räägiti lahti, mida mõeldakse, kui räägitakse küberkuritegevusest ja selle liikidest. Põhjalikumalt selgitas T. Randel, kuidas toimuvad DOS ründed (teenusetõkestus ründed), mida tehakse väga palju Hiinas ja Venemaal ning mis on seal täiesti tavaline äripraktika, et konkurenti mõneks ajaks rivist välja lüüa. Küberkuritegevus on pidevas arengus, sest kui kasutajad saavad targemaks ja oskavad ennast paremini kaitsta, peavad ka kurjategijad järjest uusi võtteid välja mõtlema, kuidas võõrle varale ligi pääseda. Eriti intrigeeriv oli väide, et juba mõni aasta tagasi ületas küberkuritegevusest saadav tulu narkootikumise müügist saadava tulu.

Andres Käveri loeng oli oma eesmärgilt Margus Ernitsa loenguga sarnane, mõlema loengu peamiseks mõtteks oli selgitada valitud eriala sisu ja anda näpunäiteid edukalt õpingutega toimetulemiseks. Ka A. Käver rõhutas, et õppima tuleb hakata kohe, õppeaasta alguses ja vältida nn “tudengi sündroomi”, sest semestri lõpuks kohustused kuhjuvad ja siis on juba hilja alustada, et positiivseid tulemusi saavutada ning selgitas nn “raskete ainete” (matemaatiline analüüs, statistika, digitaalloogika) vajalikkust. Lisaks rääkis Andres Käver tarkvaraarendaja elu praktiliselt poolest, kuidas see hiljem elukutsena välja näeb ja mis teadmised, oskused ja kogemused veel peale erialaste oskuste kasuks tulevad. Et pärismaailmas sisaldab tarkvara arendamine ka palju muud peale koodi kirjutamise, näiteks projektijuhtimist ja kliendiga suhtlemist, mis omakorda nõuab äriloogika tundmist ning teadmisi majanduse funktsioneerimisest ja kus tulebki mängu erinevate majandusainete vajalikkus arendaja jaoks. Loengupidaja põhjendas, miks ei tohi ennast liiga odavalt müüa sõnadega: “Oma tööd tuleb väärtustada, ka rahalises mõttes. Selle tulemusel on kliente vähem, probleeme vähem ja raha rohkem.” See loeng oli üks minu lemmikutest ning sain eriala tegelikust olemusest palju rohkem teada.

Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenko rääkisid, kuidas on korraldatud infosüsteemide monitooring Skype's. Sellest loengust mina isiklikult targemaks ei saanud, kuna olen ka ise monitoorijana suures rahvusvahelises ettevõttes töötanud ja olen seeläbi teemaga kursis. Kahjuks ei olnud ka loengupidajate esinemisoskus eriti hea ja seega oli see minu arvates kõige nõrgem loeng selles sarjas.

Eesti ühte suurimat tarkvara ettevõtet Nortal tutvustasid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Loengus oli sarnaselt Andres Käveri räägituga palju juttu meie valitud erialal “päriselus” toimuvast. Näiteks sellest, et tarkvara arendusprotsessi saab laias laastus jagada kolmeks: esiteks ärianalüüs, mis selgitab välja kliendi vajadused, edasi jõuab töö arendajatele ja lõpuks testijatele ning alles tarkvara kasutusse võttes selguvad paljud uued vajadused. Tarkvaraarenduse eesärgiks on probleeme lahendada või elu lihtsamaks teha. Lükati ümber tüüpiline kuvand arvutiinimesest, kellel on suhtlemisprobleemid ja kes üksinda nurgas nohisedes koodi kirjutab. Tegelikult on tarkvaraarenduses väga palju suhtlemist kliendi ja arendajate vahel ning arendajate eneste vahel. Nagu mitmed teisedki esinejad eelnevalt, rõhutati ka selles loengus, et selleks, et saada oma erialal kõvaks tegijaks, on lisaks koolis õpitule vaja ka palju kogemusi, kirge ja huvi eriala vastu ning pidevat soovi õppida ja ennast täiendada, sest kõik areneb pidevalt ja kiiresti. Ats Albre tutvustas Norteli poolt korraldatavat suveülikooli, mis pakub ideaalset võimalust reaalses tarkvara arendusprotsessis osalemiseks ja kogemuste hankimiseks. Räägiti ka suveülikooli kandideerimise protsessist, et kõigepealt tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri, siis tuleb teha katseülesanne ning seejärel intervjuu, kus selgitatakse välja, kas inimene sobib Nortalisse tööle. Loeng oli väga inspireeriv ja tekitas ka endas soovi Nortali suveülikooli kandideerida, kui selleks õige aeg saabub.

Viimase loengu külaliseks oli Merle Liisu Lindma Skype'st. See loeng erines oma teema poolest kõigist eelnevatest. Seekord ei räägitud “päriselust” mitte valitud eriala vaatenurgast, vaid elufilosoofiast üldiselt. M. Lindma andis nõu, mis teemad võiks enne töövestlusele minekut enda jaoks läbi mõelda, et positiivseid tulemusi saavutada. Mulle meeldis, et loengupidaja ei olnud väga noor, nagu mitmed eelnevad külalised, vaid jõudnud elus juba päris paljude erinevate asjadega tegeleda ning seeläbi palju elukogemusi kogunud. Nagu ta ise ütles: “küps inimene, kellel silmad säravad”. Mõned mõtted, mis eriliselt meelde jäid on, et oma elu peab väärtustama, töö peab meeldima ja iseendaga tuleb palju tööd teha selleks, et elu, mida me elame, oleks õnnelik. See oli minu teine lemmikloeng, sest loengupidaja andis oma mõtteid edasi väga huvitavalt ja kaasahaaravalt.

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et deklareerides ainet “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” ei osanud ma oodatagi, et sellest niivõrd huvitav aine kujuneb. Loengud olid mitmekülgsed ning külalised omal alal tegijad ja oli selgesti tunda kui suure kire ja entusiasmiga nad oma töösse suhtuvad. Tunnen, et minu jaoks täitis aine oma eesmärki – tutvustada eriala ja andis lisaks uusi teadmisi, mis aitavad kaasa minu enda tuleviku planeerimisel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6 alusel on korduseksamit võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile tuleb ennast nimetatud eeskirja punkt 5.2.8.1 alusel ÕIS-is registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6 kohaselt ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.  Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja punkt 5.2.7 kohaselt õppeteenuste tasumäära hinnakirja punkt 5 alusel tasuda 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Et kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel (VÕTA) tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvastamise korra p II 1 alusel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.

Vajalikeks lisadeks on VÕTA korra p II 3 alusel taotleja pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia; ÕIS-is taotlemise korral skaneeritud dokument):
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb VÕTA korra p II 4 kohaselt lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Taotlusele tuleb veel lisada VÕTA korra p IV 3 kohaselt taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu maksmist tõendavad dokumendid, sest p IV 1 kohaselt on taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine tasuline, kuid varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamise teel õppekava täitvate õppeainete eest õppeteenustasu ei võeta.

Teenuste tasumäärade hinnakirja kohaselt on 2013/14 õppeaastal kehtestatud menetlustasu 13 € avalduse kohta ja ainepunkti tasu 5 € 1 EAP kohta.

Vastavalt õppetegevuse eeskirja p 1.3.15 läheb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine arvesse küll tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid kuid mitte semestri õppekava täitmisel täies mahus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X=23; Y=25

Vastus

Vastavalt õppeteenuse tasumäärade hinnakirjale on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Seega tuleb peale esimest semestrit tasuda 4 EAP eest 200€ ja peale teist semestrit 2 EAP eest pluss veel 4 EAP eest eelnevast semestrist, sest arvestus käib kumulatiivselt.. Aasta lõpuks tuleb siis veel tasuda 6 EAP eest, summas 300€.

Õppekorralduse eeskirja punkt 1.4.11 alusel ei ole koolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist õppekava täies mahus mittetäitmise korral üliõpilastelt, kes vastavad punktis 1.4.10 nimetatud tingimustele: <br|> keskmise, raske või sügava puudega isik;
alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.