User:Rkuldvee

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raul Kuldvee

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Erialatutvustuse essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli üks põnev õppeaine. Omapäraseks tegi selle aine see, et sisaldas vaid loenguid, kuid sellegipoolest oli väga huvitav. Igas loengus esinesid erinevad inimesed , kes jagasid tudengitele oma teadmisi, kogemusi ja soovitusi.

Esimene arvesse minev loeng toimus juba enne õppeaasta algust, 28. augustil. Loengu läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tudengitele räägiti lähemalt kõrgharidusreformist ning tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Peale selle räägiti edasiõppimisvõimalustest, tehti koolis õpinguid alustavaid õppureid tuttavaks ÕIS-iga, räägiti õppekorralduse eeskirjast ning anti teada kelle poole tuleks küsimuste tekkimisel pöörduda.

Teist loengut, mis toimus nädal hiljem, viis läbi IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu alguses Margus tutvustas ennast, et mis õppeaineid ja kellele ta annab ning millest loengus juttu tuleb. Loengus rääkis Ernits lähemalt, mida tähendab õppuri eetikakoodeks, jagas nõuandeid õppimiseks ja enese motiveerimiseks. Loengu lõpus tutvustas Margus robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Loengus käsitleti taas esimese loengu temaatikat, kuid veidi teise nurga alt. Uudne oli kuulata põnevat kirjeldust robootikaklubi kohta.

Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline. Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust, mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.

Neljas loeng toimus 19. septembril. Loengut oli kutsutud pidama Tarmo Randel, kes töötab CERT-EE organisatsioonis. Tarmo rääkis auditooriumile IT varjuküljest, täpsemalt pahavarast ja sellega seonduvatest ohtudest. Tema juttu saatsid värvikad slaidid. Lisaks slaididele oli loeng muudetud põnevamaks ka kahe video abil. Ühelt slaidilt võis näha näidet algelisest arvutiviirusest. Lisaks sellele selgitas Tarmo Randel kuulajatele mitmete erinevate mõistete tähendust ning rääkis ka sellest, mida ette võetakse, et küberpätte pidurdada ning nende tegevust takistada. Esimest korda loengutes võis slaididelt leida hulgaliselt skeeme. Loengu jooksul kajastas CERT-EE töötaja ka statistikat, mis kajastas küberkuritegevust lähiaastatel. Loengu lõpetuseks tõi Tarmo välja ajakirjandusse ja meediasse jõudnud näiteid küberkuritegevuse kohta nii Eestist kui ka välismaalt. Loeng oli omapärane selle poolest, et näidati videosid ning palju skeeme.

Viies loeng peeti 26. septembril ning loengut pidas IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Käver rääkis Elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Käver alustas loengut, tutvustades iseennast. Loengu jooksul jagas ta nõuandeid tudengitele, et mis õppeained on tema arvates olulised. Andres Kõver rõhutas matemaatika osatähtsust ning tõi näiteid selle kohta, et kus on matemaatika õppimine kasu toonud. Loengu jooksul tõi Käver palju näiteid elust enesest. Andres jutustas kuulajatele ka seda, et kuidas ta ise omal ajal õppis. Slaide Käveri loengus peaaegu ei olnud. Loeng meenutas mingil määral kahte esimest loengut nii temaatika kui ka sisu poolest.

Kuues loeng toimus 3. oktoobril. Loengupidajaid oli kaks, Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Meeste töökohaks on Skype ning Skypega seonduvast nad ka rääkisid. Põhiliselt käsitleti enda tööga seonduvat ehk siis seiret. Räägiti lähemalt mida see seire endast kujutab ning jagati infot ka USA ning Eesti seiretiimidest. Peale selle selgitati auditooriumile, et mis töövahendeid kasutatakse, rõhutati kahte tähtsaimat Nagiost ning Cactit, näidati serveriskeeme. Omapäraseim oli loengu oodatust lühem pikkus. Tegemist oli vaid pooletunnise loenguga. Käsitletud materjal oli täiesti uus, mida pole eriti mõtet seondada teiste eelnevalt toimunud loengutega. Meelde jäid sõnad Cscti ja Nagios.

Seitsmes loeng peeti 10. oktoobril Nortali töötajate Ats Albre ja Helen Piirsalu poolt. Loengu alguses tutvustasid esinejad oma firmat ning rääkisid lähemalt millega see firma tegeleb. Kirjeldati tarkvaraarenduse protsessi. Rõhutati praktika olulisust ning soovitati tudengitel suveks leida mingi töökoht. Kuulajaid kutsuti ka osalema suveülikoolis ning toodi välja statistikat suveülikoolist osavõtjate kohta aastate lõikes. Muu hulgas räägiti täpsemalt, et mis on Nortali suveülikooli sisuks ja jagati infot eeliste kohta mida Nortal pakub. Väga aktiivselt küsiti ka auditooriumilt küsimusi. Loengu erilisus seisneski suveülikooli tutvustamises ning ei puudunud ka slaidid. Senisest rohkem esitati küsimusi tudengitele. Temaatika poolest võib välja tuua vaid väikest sarnasust Skype loengu ning innovatsiooniteemalise loenguga.

Kaheksas ja viimane loeng toimus 17. oktoobril. Loengut oli kutsutud pidama Liisu Lindma. Liisu rääkis psühholoogilisest aspektidest, nimelt ellusuhtumisest. Loengu jooksul andis ta kuulajatele ülesandeid küsida üksteiselt küsimusi. Lindma kajastas põhiliselt temaatikat mida mina olen näiteks palju kuulnud gümnaasiumis karjääriõpetuse tunnis. Põhiteemadeks olid väärtused ja ellusuhtumine, et see määravat ka selle kui hästi inimesel läheb. Liisu rõhutas ka enesekindluse tähtsust, usaldust ja meeskonnatöö olulisust. Loengu eripäraks oli suur kogus inglise kellseid slaide ning auditooriumile ülesannete andmine.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõik loengud olid omamoodi põnevad ning silmaringi avardavad. Igast loengust sai midagi uut teada. Minu jaoks isiklikult olid põnevaimad loengud küberpätturluse, innovatsiooni, Nortali ning ka Skype loeng. See aga ei tähenda, et teistest loengutest poleks midagi tähtsat ega huvitavat kaasa võtta tulevikuks. Loengupidajate kohta võin öelda seda, et nad kõik olid väga toredad ja muhedad inimesed. Sai kuulda põnevaid näiteid ning näha lahedaid slaide.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal ?

Vastus

Kui õppur kukkus arvestusel läbi, võib ta arvestust järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [2]

Kokku saab leppida õppejõuga, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [3] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil [4]

Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [5]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [6] Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [7]

Kui õpid omafinantseeritaval õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. riigifinantseeritaval kohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [8]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

1) tuleb kinnitada semestri individuaalne õppekava,[9]

2) peavad olema toimunud akadeemilised liikumised,[10]

3) peavad olema sooritatud järelarvestused või järelarvestus,[11]

4) akadeemilise puhkuse taotlemiseks, tuleb esitada õppeosakonda rektori nimele avaldus,[12]

Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile läheb lõpetamisel: tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet, tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [13]

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (1. rida)

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (2. ja 3. rida)

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (6. ja 7. rida)

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (3. - 5. rida)

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.2.11

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.2.11

[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? punkt 10. (1. ja 2. rida)

[13]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11

Õpingukorralduse ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd, siis tuleb õppekulud aasta lõpuks osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses. Teile esitatava arve suurus on 200 €. [14]

[14]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2.1