User:Klomper

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerstin Lomper

Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Kursuse esimeseks eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevasest tööst ([[1]]).

Esimese loengu, mis toimus 28. augustil, temaatikaks oli õppekorraldus ja sisekord. Loengus oli nii uut ja huvitavat kui ka juba tuttavat informatsiooni. Kindlasti sain kinnitust sellele, et rakenduslik kõrgharidus oli õige valik, kuna praktilised oskused tulevad tööturul enam kasuks. Küll aga jäi meelde näpunäide, et kui tahan edasi minna õppima, tuleks pöörata suuremat tähelepanu ka teoreetilistele ainetele, mille puhul esialgu võib tunduda, et neid minu erialal otseselt vaja ei lähe, kuid nende mitteõppimine hiljem valusalt kätte maksab. Loengus tutvustati IT kolledzhi õppekava, klubilist tegevust, klasse ja laboreid. Lisaks oli kasulik soovitus läbi lugeda õppekorralduse eeskiri – sealt sain teada infot, mille kohta poleks küsida osanudki. Samuti oli hea kuulata seletusi õppekavade täitmise ja arvete, tasuta ning tasulise õppimise kohta, kuna endal jäi varasemalt selle kohta lugedes nii mõnigi asi segaseks.

Teine loeng, mis toimus 5. septembril, rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Seal käsitleti õppetööd, õppuri eetikakoodeksit, viitamist, motivatsiooni, nõuandeid õppimiseks ning robootikat. Õppejõud Margus Ernits sõnas, et loengud ja teoreetilised teadmised jääva tudengi arvates järjest vähem oluliseks ning teoreetilised ained on täpselt nii huvitavad kui huvitavaks õppejõud aine teeb. Olen selle ütlusega vägagi päri. Tuleb aga mõista, et ka teoreetiline elukauge aine on vajalik, muidu see ei oleks ju õppekavas. Loengus räägitu pani mõtlema selle üle, miks ma tulin edasi õppima, kellele ma õpin ning mille jaoks ma õpin. Ma tulin kooli selleks, et õppida, ise aru saada ja pingutada, mitte lihtsalt läbi saada. Kõrgkool ei ole ju kohustuslik, see oli minu enda valik ning miks peaksin endale vee peale tõmbama üritades ainetest lihtsalt kuidagi läbi saada. Veel räägiti akadeemilisest petturlusest, eksami/kontrolltöö ajal üksteise aitamisest, materjalide üleslaadimisest ning teiste materjalide kasutamisest. Pöörati tähelepanu viitamise kasutamisele ning soovitati selle harjutamist igas kirjatükis. Loengus vihjati, et essees võiks kirjutada ka, mis on õpiväljund, seega – õpiväljundid: õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel ([[2]]). Minu jaoks täitis loeng igati oma eesmärgi – motivatsioon tõusis ning loodetavasti ka püsib.

12. septembril toimus kolmas loeng, kus Linnar Viik rääkis innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida ma veel ei oska teha. See ei pea olema maailmamastaabis uus idee, vaid see peab olema uus idee minu jaoks. Viik ütles, et innovatsioon muudab ettevõtteid rikkamaks. Loengut oli huvitav kuulata, kuna teksti ilmestati paljude eluliste näidetega.

Neljandas loengus, 19. septembril, rääkis Tarmo Randel küberrünnakutest. Küberkuritegevus on näiteks andmevargus, ründed, rämpspostitamine, väljapressimine, identiteedivargused. Nii palju kui on uusi tehnoloogiaid, nii palju on ka uusi küberründeid. Enamlevinud näitena küberrünnakust tõi ta välja Hiinas ja Venemaal levinud teenustõkestusründe, kus on normaalne teha konkurendil, kellel hästi läheb, netis elu halvaks ehk nende veebilehte rünnata. Eriti üllatama pani fakt, et küberrünnakute kaudu saadav tulu on ületanud narkootikumide müügi kaudu saadud tulu. Kuna endal on juba mõnda aega olnud tulevikumõtted suunatud küberkaitse poole, tekitas see loeng minus veelgi suurema huvi.

Viies loeng (26. september) rääkis elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Värske ITK lõpetanu jagas meiega oma arvamust elust, õppimisest, siinsest koolist, eduka õppimise ja hakkamasaamise saladust, rääkis mis toimub Eesti IT turul ning andis edasi oma vaate Eesti IT ettevõtlusest, millist eluteed valida ja millist elutüüpi see tee nõuab. Tundus, et loeng oli suunatud peamiselt arendajatele. Loengupidaja Andres Käver rääkis, et tuleb õppida kõiki projekte korralikult lõpuni tegema. Kui hakata mingit tööd tegema, siis tuleb teha seda nii korralikult, et ka aastaid hiljem sellele peale vaadates tööst aru saaks, seega näiteks programmeerimisel võimalikult palju kommenteerida. Tuleb välja selgitada, mis on minu tulevikuvaated ning mille jaoks mingi õppeaine vajalik on. Kindlasti tuleb õppida korralikult ja mitte jätta lünki ega kuhjata õppimist viimasele päevale. Seega vaja on järjepidevust ning enesedistsipliini. Tuleb üle olla tudengisündroomist.

Kuuendas loengus, mis toimus 3. oktoobril, olid külalisesinejateks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skypest. Räägiti milleks on seiret vaja, mis on nende missioon ning väljakutsed. Missiooniks on see, et teenus ei tohi pikalt maas olla ja tohib häirida võimalikult vähe kasutajaid. Üritatakse probleeme ennetada, süsteemide pidev seire. Suureks väljakutseks nende töös on valehäirete vähendamine. Kahjuks jäi loeng üsna lühikeseks ning enda jaoks kasulikku infot sain vähe.

10. oktoobril toimunud seitsmendas loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu kuidas saada superstaariks. Seda siis IT sektoris. Mõlemad töötavad Nortalis, mis on rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte, mis pakub kvaliteetseid lahendusi nii avaliku kui erasektori ettevõtetele. Vastuseks, kuidas siis saada superstaariks, on õppimine, kogemused (töö, praktikad, tiimitööd, tarkvaraarenduspraktikumid, suveülikooli praktikad, open source projektid jne), huvi eriala vastu, soov end täiendada, suhtlemisoskus. Tutvustati Nortali Suveülikooli, kuhu iga aastaga kandideerib järjest rohkem ja rohkem inimesi. Suveülikooli sisuks on 1 nädal koolitust spetsialistide poolt, 2 kuud tõsist tööd reaalsetes projektides tuutori käe all ning peale Suveülikooli tööle jäämise võimalus. Julgustati meid proovima ja kogemusi püüdma. Loeng oli põhjalik ja huvitav, samuti tekkis soov tulevikus Suveülikooli kandideerida.

17. oktoobril toimunud kaheksas loeng teemal Life is an Attitude, oli minu jaoks kõige meeliköitvam. Loengut andnud Skypes töötava Merle Liisu Lindma mõtted ühtisid pea kogu ulatuses minu mõttemaailmaga. Räägiti elust ning suhtumisest. Ta ütles, et elu on täpselt selline, nagu me seda näha tahame. Sain temalt ka kasulikku mõtlemisainet: Merle küsib igal suvel endalt, kas talle meeldib see mida ta teeb, kus ta elab ning inimesed, kes teda ümbritsevad. Olles leidnud vastused nendele küsimustele, on võimalik, et tuleb oma elu uuesti ümber hinnata. Pähe jäid kumisema veel mitmed mõtteterad: inimene on see, mida ta mõtleb ning mõttest saavad teod. Oma mõttega saab muuta ka vihmase sügisese päeva ilusaks. Kõik on kinni meis endis. IT sektoris toimuvad iga päev muutused, seega tuleb osata kohaneda ka muutustega ning tuleb olla enesekindel ja suu õigel ajal lahti teha. Tema ühel loenguslaidil oli tekst, mis on olnud ka pikka aega minu motoks: Whether you think you can, or you think you can’t, either way you are right. – Henry Ford

Kõiki loenguid läbis ühine teema – õppimine. Inimene õpib kogu elu, sellest ei pääse ei üle ega ümber. Loengud andsid mulle palju uut materjali, mida enda jaoks läbi töödelda ning mida lähemalt uurida. Minu jaoks on aine täitnud oma eesmärki ning olen saanud juurde motivatsiooni ja kindlust omandada IT alaseid teadmisi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; [3]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Korduseksamid ja -arvestused on RF õppekohal õppijatele tasuta. [5]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [6]

Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Esimesel õppeaastal on akadeemilisele puhkusele võimalik minna ainult: tervislikel põhjustel - kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kuni üheks aastaks; Lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks lisab üliõpilane avaldusele lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [7]

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [8]

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [9]

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [10]

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.3.6

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.3.6

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.2.8.1

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.2.8

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.2.7

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk 6.1.3

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk 6.1.2

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk 6.1.5

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk 6.1.6

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=21

Y=23

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. ([[3]])

Seega tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 10 EAP ulatuses ning esitatav arve on 500€