User:Jkraam

From ICO wiki
Revision as of 08:49, 24 October 2013 by Jkraam (talk | contribs) (Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Julia Kraam<br> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Aine „Erialatutvustus“ näol on tegemist väga huvitava ja vajal…")
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Julia Kraam
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Aine „Erialatutvustus“ näol on tegemist väga huvitava ja vajaliku ainega. Esiteks selle pärast, et loengutel on motiveeriv mõju. Kui näed edukaid, aktiivseid ning igati lahedaid IT maailma tegelasi, kes nii huvitavalt räägivad sellest millega nad tegelevad, siis tekib ka endal tahtmine kuuluda sinna maailma. Kui uus tudeng alustab oma kooliteed, siis ta veel päris selgelt ei kujuta ette mida tähendab õppimine IT Kolledžis ning millised on nõudmised tema õpioskustele. Enamus tuleb õppima IT-d kui neil on huvi programmeerimise vastu ning on olemas ka mõningane kogemus selles vallas. Rakendusliku kõrghariduse omandamine eeldab aga üldainete ning ka teoreetilist laadi ainete edukat läbimist. Siinkohal võib motivatsioon langeda ning tekkida ka kooli poolelijätmise mõtteid, eriti juhul kui töökoht on juba olemas. Väga tähtis on kuulda mitmete tarkade inimeste käest, et kogu see higi ja vaev lõpuks tasub ära ning igal juhul tuleks kool lõpetada.


Loengusari koosnes kaheksast loengust, millest esimeses käsitleti õppekorraldust ja sisekorda. Igati vajalik ja asjalik sissejuhatav loeng uutele üliõpilastele. Enda jaoks ma ei leidnud seal midagi uut kuna eksternina õpin IT Kolledžis juba teist semestrit. Ka kõrgharidusreformiga seotud küsimustega ma olin enne seda kokku puutunud.


Teises loengus Margus Ernits rääkis motivatsioonist ja õppimisest. Ta andis väga häid soovitusi kuidas motiveerida ennast ning teha teoreetilised ained enda jaoks huvitavamaks, rõhutades et tähtsad on nii õppuri kui ka õppejõu motivatsioon. Üheks soovituseks oli panna kirja mõisted ning seostada nad omavahel kasutades nn Mind-mapping skeemi. Tema loengu andmise stiil erines teistest selle poolest, et ta julgustas iseseisvat uurimist ning pakkus teemadeks DevOps ning võrkude turvalisust, ise nendest teemadest ei rääkinud. Väga huvitav oli kaasa mõelda plagiaadi ning spikerdamise teemadel. Mina aga võtsin sellelt loengult kaasa mõttetera: „Programmeerimist ei saa õpetada, seda on vaja õppida“.


12. septembril toimunud loengus käsitleti inovatsiooni teemat. Esinejaks oli Linnar Viik. Vormiliselt see oli loeng, kuigi esineja püüdis kaasata ka õppureid näidete leidmisesse. Huvitavatest mõtetetest võiks välja tuua asjaolu, et uue toote turule viimine on omaette kunst ja toode tuleb turule viia mitte siis kui toode on valmis, vaid siis kui turg on valmis. Esineja tõi välja ka väite, et makstakse idee elluviimise ja rakendamise eest, mitte ideede eest. Selle väitega ma siiski päris nõus ei ole, mõnikord müüakse maha ka ideid. Väga huvitav idee oli, et üks tähtsamaid asju on mõttemudeli inovatsioon. Viimase teemana oli käsitletud intelektuaalomandi kaitsmisega liialeminek. Ei ole kunagi mõelnud sellest kui uute toodete turule mineku pidurdavaks teguriks.


Järgmisena toimunud loeng teemal „Küberkuritegevus“oli üks huvitavamaid loenguid sellel kursusel. Esineja oli IT Kolledži vilistlane Tarvo Kandel, kes töötab organisatsioonis CERT-EE, mis tegeleb küberpahandustega. Juttu oli erinevatest küberkuritegudest, kuidas nad välja näevad ning kuidas need ellu viiakse. Väga huvitav ja hariv informatsioon. Enda kaitsmiseks esineja soovitas kasutada turvatarkvara ning teha backup-i. Samuti anti juhiseid kust saada kas tasuta või väikese raha eest kursusi, koolitusi ning konverentse enda täiendamiseks, nendeks organisatsioonideks on Küberliit, Usenix, Riigi Infosüsteemide Amet ning ka Google.


Viiendaks loenguks oli Andres Käveri esinemine teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Seda esinemist oli väga huvitav kuulata mitmel põhjusel. Esiteks selle pärast, et Andres oli eelmise aasta IT Kolledzi edukas lõpetaja ning samas ka õppejõud, ta jagas palju häid nõuandeid õppimise (ning ka õppejõudude) kohta. Teiseks väga positiivne oli lõpuks kuulda ka mingid palganumbrid. Siiamaani kõik esinejad nii Skype-ist, Helmesest, Playtechist kui ka EMT-st sihikindlalt vaikisid palgateemad maha ning ei nimetanud ühtegi numbrit, ka mitte ligikaudset. Põhjendades seda, et muidu me hakkame endale otsima palka, mitte tööd. Ma saan nende põhimõttest aru, kuid siiski me peame kasvõi ligikaudu orienteeruma sellel maastikul ning selleks on vaja teada ka kasvõi ligikaudsed palganumbrid, et töövestlustel ennast mitte ala- ega üle hinnata. Andres palus tudengeid ennast mitte müüa saiaraha eest. Minu jaoks väga rõõmustav oli tema seisukoht: kes „5“ matemaatikas ei saa, sellel arendamises asja ei ole. Kuna endal on matemaatiku diplom taskus, siis see tekitas positiivse tunde, järelikult mul on veel lootust arendajaks saada. Tegelikult ta jagas nii palju kasulikke nõuandeid, et neid võibki kirjutama jääda.


3. oktoobril käisid esinemas Skype-i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Nende jutt oli lühike ja konkreetne. Väga spetsiifiline ja erialane. Esinejad väitsid, et nende töö ei ole üldse igav ning rääkisid et seire on vajalik kuna see leevendab administraatorite tööd, raporteerimiseks ja info jagamiseks reaalsest olukorrast erinevate gruppide vahel, peamised kasutajad on sisemised kasutajad. Seire (monitooringu) tiim oli loodud 2006.a, töötab kahes vahetuses 24/7 ning Tallinnas on 5+5 inimest (5 täispalgalist ning 5 sisseostetavat). Esinejad tutvustasid eelmise aasta monitooringu süsteeme ning rääkisid, et kõige hullem asi juhtus aasal 2007, kui 2 nädala jooksul ei olnud Skype-i.


Seitsmendal loengul esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist ning rääkisid „Kuidas saada superstaariks?“ , teisisõnu tutvustasid oma ettevõtet. Peamiselt rääkis Ats, Helen täiendas ning täpsustas. Nortalit peetakse hüppelauaks noortele IT sektoris just tänu selle suveülikoolile. Selle ettevõte koduriigid on Oman, Eesti, Soome ja Läti. Kliendid on 22 riigist. Ettevõte tegeleb selliste valdkondadega nagu e-riigi lahendustega, telekomi sektoriga, tervishoiu süsteemidega, pangandusega. Esineja annab meile soovitusi kuidas saada väga heaks IT sektoris: õppida; teha tiimitööd; minna suvepraktikale; osaleda Open Source projetkides; teha rohkem kui nõutakse; peab olema pidev soov ennast täiendada ning soovitab enne kool ära lõpetada ja alles siis tööle minna. Samas nendib, et startup pole halb idee kogemuste kohapealt.


Viimane loeng „Life is an Attitude“ oli kõige meeldejäävam. Merle Liisu Lindma, kes on Skype-i personalijuht, näitas piltiderohket esitlust ning rääkis visioonist, otsustamisest, ilusatest mõtetest, IT-st kui muutuvast alast, teistega arvestamisest, edukusest, elukestvast õppest, meeskonnatööst ehk siis kõigest mis on elus tähtis. Jäi kõlama ka soovitus naistele olla julgemad, kuna tõesti palgalõhe meeste ja naiste vahel tundub imelik, arvestades naiste kõrgemat haridustaset. Loeng oli väga sisurohke ning sisaldas ka „äratavaid“ paaristöid, kuid peamine sõnum oli jälgida, et sa oleksid õnnelik ja teeksid tööd mis sulle meeldib.

Rääkides kokkulangevustest võib välja tuua asjaolu, et vaatamata loengu teemale ja esinejale, igas loengus oli hulgaliselt mõtteteri, mida välja noppida ning mille üle mõtiskleda. Kõik esinejad soovitasid iseseisvalt juurde õppida, uurida, katsetada ning nimetati google-it üheks väga heaks õpetajaks. Loenguid pidavad inimesed olid elus edukad ning põhiliselt tänu oma töökusele ning sellele, et nad teevad tööd mis neile meeldib. Võib olla see ongi edu ja õnne valem.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1]. Vajalik on registreerimine ÕIS-is, akadeemilisel puhkusel viibijad õppeosakonnas. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is [3]. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal: kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [4]. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka [5].


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud kõik 3 järgmistest tingimustest [6]: • … kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem; • … kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro. • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmise sissetulekust pereliikme kohta. Kui sissetulek on alla 70 euro pereliikme kohta, siis õppetoetus on 220 eurot; 70,01-140 eurot pereliikme kohta annab õiguse õppetoetusele suuruses 135 eurot ning sissetulek 140,01-280 eurot annab õiguse 75 euro suurusele õppetoetusele [6].

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu) [6].

Õppetoetuse saamiseks minimaalne ainepunktide arv semestris on 30. Aastas peab olema kokku vähemalt 60EAP, et taotleda järgmisel semestril õppetoetust. Näiteks kui esimesel semestril on kogutud 35 EAP ja teisel ainult 25 EAP, siis on ikka õigus taotleda õppetoetust kolmandal semestril [6].


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris [7]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 27-19= 8 EAP eest, mis on 8*50=400 eurot. Teise semestri lõpus tuleb arve 27*2-(19+28)=54-47=7 EAP eest. Tuleb tasuda 7 * 50 = 350 eurot. Kuna õppeaasta jooksul on kumulatiivselt kogutud rohkem kui 45 EAP, siis osakoormusse ei lange [8].

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? küsimus 9
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2 küsimus 1. Punkt
[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2 küsimus 2. Punkt