User:Rsitska

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ralf Sitska

Rühm:13

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Erialatutvustus loengud olid kindlasti hea sissejuhatus Ülikoolis toimuva osas. Muidugi andis ka loengute seeria väga hea ülevaate, mis toimub üldiselt IT maailmas, millised on tööde iseloomud, kuidas varieeruvad tööajad ja millised on üldiselt keskmised palgad.

Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolielust ning kuidas käib õppekorraldus konkreetselt IT kolledžis. Kuna olin lõpetanud äsja gümnaasiumi, siis ülikooliga seonduv oli minu jaoks üpris tume teema. Loengus kuulsin esmakordselt punase joone päevast ning millised tegevused peavad olema selleks ajaks tehtud. Samuti käidi läbi EAPde süsteem, millest ma küll olin varem kuulnud, kuid otsene kokkupuude puudus täielikult. Tudengitele tehti selgeks, et semestris tuleb minimaalselt saada 27 EAP, siis ei teki tudengil õppevõlga. Kui saada vähem kui 27 EAPd, siis on iga ainepunkti hind 50€. Samuti räägiti meile erinevatest võimalustest, mis meile IT kolledž pakub. Palju erinevaid klubisid, millest tasuks osa võtta ning meil on võimalus kasutada ka TTÜ raamatukogu. Samuti räägiti meile veel stipendiumitest, mida on võimalik õpilastel taotleda, aga esmakursuslastel alles teisest semestrist. Üldiselt andis esimene loeng väga hea ülevaate, millisesse keskkonda olen sattunud ning mis hakkab edaspidi toimuma.

Teises loengus rääkis IT kolledži õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengupidaja rääkis meile õppeainete tähtsusest ja kuidas neid läbida.Tunnis räägiti veel võimalikest plagiaadi ohtudest ja mis nendega kaasnevad ning arvan, et see pani nii mõnegi spikerdaja tõsiselt mõtlema sellele, kas õppida sellejaoks, et aine läbida või sellejaoks, et omandada teadmisi, mida on võimalik tulevikus kasutada enda elukvaliteedi parandamiseks. Põhiline rõhk oli aga motivatsioonil, Ernits toonitas meile palju kui tähtis on õppimise juures motivatsiooni leidmine. Õppimine on protsess ning kui ükskord jääd rongist maha, siis tuleb oodata uut rongi. Ma mõtlen selle all seda, et kui ei suudeta ennast motiveerida õppima õigel ajal, siis tuleb seda kunagi nagunii teha kui tahetakse koolist teadmisi saada. Sellega seoses rääkis Ernits meile ka, et tudengid, kes tahavad kergelt koolist läbi saada, viivad teiste õpilaste väärtuse tööturul alla, kes tõesti tahavad teadmisi omandada ja targaks saada. Minu arvates oli teise loengu mõte see, et tuleb leida motivatsiooni, et õppida õigeaegselt ning seda teha pideva protsessina, sest siis tulevad ka tulemused.

Kolmandat loengut pidas Linnar Viik, kes rääkis üldiselt innovatsiooni olemusest. Innovatsioon on uute ideede kasutusele võtmine. Linnar innustas meid uusi ideid välja mõtlema ning neid ka täide viima. Ning ta pani meile veel südamele, et kui esimene kord põrutakse haledalt läbi, et siis ei annaks alla, vaid prooviks edasi teha ja paremini. Kui tehakse vigu, siis ei tähenda see seda, et tuleks alla anda ja see idee enda peast eemale visata, vaid vigadest õpitakse ning oma ideed tuleb alati ellu viia, olgu see siis kas midagi väga väikest, või väga suurt, mis võib muuta maailma.

Neljandas loengus külastas meid Tarmo Randel, kes rääkis IT valdkonna pahupoolest. Küberkuritegevused on väga aktuaalne teema praegusel hetkel ning keegi ei ole selle eest kaitstud. Selles valdkonnas liiguvad väga suured rahad, mis panebki inimesi kuritegusid toime panema. Üldiselt räägiti erinevatest kuritegevuse liikidest, näiteks identiteedivargustest, raha väljapressimised jne. Need kaks liiki, mis nimetasin, on minu arust enim levinud praegusel hetkel. Loeng oli huvitav, kuid natuke raske oli vahepeal järjepeal püsida, kuna mõnikord läks asi pisut keeruliseks ning siis tähelepanu hajus.

26. septembri loengu pidas Andres Käver. Kui tavaliselt olen ikka sülearvutit lauapeal hoidnud loengutes, siis esimese 10 minutiga panin laptopi tagasi kotti ning kuulasin huviga loengut edasi. Õppejõud rääkis üldisest elufilosoofiast ning IT valdkonnast Eestis. Kuna Andres oli isegi lõpetanud IT kolledži, siis ta oskas ka lähemalt rääkida erinevatest õppeainetest ning õppejõududest. Käver suutis mind mõtlema panna õppeainete tähtsuses ning, et niisama pole ühtegi ainet pandud õppekavva. Kui esmalt arvasin, et majanduse õppimine IT valdkonnas on suhteliselt nüri tegevus, siis peale loengut ma mõistsin, et IT ja majandus on seotud väga lähedalt. Kõige rohkem õppisin sellest loengust seda, et tuleb vältida üliõpilassündroomi, kuna siis on palju lihtsam õpingutest läbi saada ning hoida häid suhteid õppejõududega.

Kuuendat loengut tulid pidama kaks noormeest Skypest. Ootused olid suured, kuna Skype on siiski üks Eesti suurimaid IT saavutusi, aga kui loeng läbi sai, pidin kahjuks pettuma. Tundus, et loengupidajad tulid rääkima omaala spetsialistidele ja ei arvestatud, et auditooriumis on esmakursuslased ning kasutati väga palju erinevaid võõrsõnu, mis tegi loengu jälgimise ja selle mõistmise väga keeruliseks. Loeng jäi kuidagi väga arusaamatuks, ning väga palju polnudki sellest loengust kõrvataha panna.

Eelviimases loengus tulid meile rääkima Ats Albre ja Helen Priisalu Nortonist. Räägiti kuidas saada superstaariks IT valdkonnas. Nad soovitasid katsetada väga palju erinevaid asju ning külastada võimalikult palju erinevaid klubisid, sest see annab väga hea kogemuse tulevaseks eluks. Loengupidajad soovitasid kindlasti külastada Nortoni suveülikooli, kuna seal on võimalik ennast arendada ning sealt tuleb suur osa Nortoni firma tööjõudu. Rõhutati ka seda, et tuleks luua võimalikult suur inimestegrupp enda ümber, kes on kõik IT valdkonnast, seda sama soovitas ka Andres Käver.

Viimases loengus tuli meile rääkima Merle Liisu Lindma, kes rääkis elust ja suhtumisest. Kõige rohkem meeldis mulle see, et ta tahtis luua õpilastega sideme ning suhtles väga palju auditooriumis viibijatega. Loengu põhisõnum oli, et ole see kes sa olla tahad. Kahjuks sinna loengusse ei jõudnud ning pidin vaatama selle videost järgi ja poolepeale jõudes tekkis mu ajju küsimus, et kas see poolteist tundi und oli väärtuslikum kui nii huvitav loeng? Loeng andis väga palju häid mõtteid küpselt naiselt, mille üle päris pikalt peale video vaatamist veel mõtisklesin.

Üldiselt olid kõik loengud ühte auku, kuidas leida motivatsiooni õppimiseks, kuidas edukalt kool läbida jne. Kui esialgu ei olnud mu suhtumine sellesse loenguteseeriasse väga hea, siis peale seda kaheksat loengut olen seisukohal, et see andis mulle väga palju uusi ning häid mõtteid ning see loengute seeria oli huvitavam kui arvata oskasin.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1] . Et järelarvestusele pääseda, tuleb tähtajad kokkuleppida õppejõuga, kes kooskõlastab selle õppeosakonnaga [1]. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2] Järelarvestused on nii riigi finantseeritaval kui ka tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. [3]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Et toetust saada peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. Tudeng, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 280 eurot. Tudeng, kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee. Minimaalne ainepunktide arv semestris on 30EAPd kuid kui esimesel semestril saadakse 32 ning teisel semestril saadakse 28 siis on kolmandal semestril ikkagi võimalik õppetoetust taotleda. [4]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsus on, et õppekava täitmis määr on 27 EAP semestris ning ühe EAP hind on 50€. Esimesel semestril on vaja hüvitada 8 EAPd, aga teisel kursusel on 1 EAP üle vajaminevast, mis lahutatakse esimese semestri puudujäägist. Kokkuvõttes tuleb maksta 7 EAP eest, mis teeb kokku 350€. [5]