User:Smaasika
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Sander Maasikamäe
Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013
Essee
Aine raames räägiti loengutes paljudest erinevatest IT valdkonna aspektidest ning ideedest või mõtteviisidest, mis sellega kaasnevad. Loengutest meeldisid kõige rohkem need, kus keskenduti rohkem laialdasematele teemadele, mitte ei kontsentreerutud ühele kindlale teemale. Seetõttu keskendun ka omalt poolt pigem loengutele, mis andsin ideid, mida analüüsida. Siinkohal mainin ära, et kõige põnevamaks loenguks osutus Andres Käveri loeng ning tõsiselt kahetsen, et mul polnud just sel päeval võimalik kohal olla.
Esimene loeng oli pigem sissejuhatus ülikooliellu. Anti ülevaade kõrghariduse seaduslikust küljest: kõrgharidusastmed, ülikooliseadus, õppekavad, koormused, tasuta kõrgharidus, õppemaks, stipendiumid jms. Kindlasti väga informatiivne loeng neile, kes on värskelt keskkoolist tulnud, kuna muutus keskkoolist kõrgkooli on vägagi drastiline. Isiklikult midagi väga uut teada ei saanud, kuna varasematest kogemustest on juba ülikoolis õppimise aspektid selged. Uued teadmised pigem tulenesid kõrgharidusreformist ehk see, et VÕTA raames ainete ületoomine otseselt ei täida tasuta kõrghariduseks vajalikku normi. Samuti tuli uue teadmisena valikainete EAP piirist, mis omalt poolt sundis mõtlema, milliseid valikaineid oleks kõige kasulikum võtta, sest muidu kuluvad punktid vähemolulistele ainetele ära ning suureneb tähtsamate ainete hind.
Kui esimene loeng oli pigem sissejuhatav ning informatsiooni jagav, siis järgmine loeng oli juba palju põnevam. Teises loengus sai põhjaliku ülevaate motivatsioonist, spikerdamisest, plagiaadist ning nendega kaasnevatest tagajärgedest. Margus Ernits alustab loengut selgitades, miks õpilastel tihtipeale puudub motivatsioon õppida. Ta selgitab, et paljud ained on tihtipeale väga teoreetilised ning õpilased ei näe seoseid teooria ja praktika vahel, mistõttu paljud neid peavad seda kõike kuivaks tuupimiseks. Samuti mainib ta, et kui üliõpilased leiavad, et antud aine pikemas perspektiivis kasu ei too, siis proovitakse aine minimaalse vaevaga läbi saada.
See kõik on täiesti õige ning leidub ka minu repertuaaris kordi, kus võiksin iseenda näitena tuua. Ained, millel otseselt mingit kasulikku väärtust väga näha pole peale silmaringi laiendamise jäävad tihtipeale tahaplaanile ning kui tegu on veel raske ainega pole väga soovi seda ette ka võtta. Ained, mis tunduvad kuivad ning on nii mõistmatud, et ei oska midagi õppejõu käest küsidagi, on õppimise seisukohalt kõige raskemad. Seda seetõttu, et sellisel juhul tuleb koguda ääretult palju aega ja tahtejõudu, et punnitada end läbi selle algse arusaamatuse, kuniks saab kas või niipalju aru, et oskaks õppejõu käest midagi küsida. Kui selliseid aineid on üks, siis on veel hästi, aga kui selliseid ained tuleb kaks või kolm, siis üliõpilased ühel hetkel lihtsalt löövad käega ja leiavad, et antud hetkel on tähtis lihtsalt nendes ainetes läbi saada.
Akadeemilise petturluse ning spikerdamise juurde sain palju uut ja huvitavat infot. Esimese uue teadmisena pean mainima, et ma polnud mõelnud võimalusele, et kui keegi ülikoolist läbi aidata, siis see mitte ainult ei suurenda konkurentsi, vaid vähendab ka minu diplomi väärtust. Läbiarutatavad probleemid petturluse ja spikerdamise teemal aitasid juba teadaolevaid teadmisi uuesti üle korrata ja korrastada.
Õppimine läbi õpetamise, ehk Docendo discimus, on miski, mida ma olen korduvalt püüdnud rakendada, sest see on üsna premeeriv. See on küll väga keerukas ja kohati hirmuäratav meetod, mida kasutada, kuna võimalus kellelegi midagi valesti õpetada on alati olemas. Sellegi poolest tasub sellist asja kas või vähemalt korra proovida, sest see motiveerib sind antud teemat õppima ning sellest süvitsi aru saama. Ma julgen väita, et minu reaalala oskused poleks kunagi nii heale tasemele jõudnud, kui ma poleks hakanud teisi järele aitama, sest teistel võib olla samast asjast täiesti teistsugune arusaam ning nad küsivad asju, mis peegeldavad probleemi täiesti teise nurga alt. Sellised küsimused laiendavad alati teadmisi antud probleemi käsitluses. See on ka teema, mis ilmnes Andres Käreva loengus, kui ta rääkis õppejõuks olemisest.
Ühtlasi mainiks ära ka, et loengus antud ülesanded roboti kiiruse ning PIN numbri kohta olid hea vahepala loengule ning nõudsid nii öelda „väljapool kasti“ mõtlemist, mis minu arvates on alati väga lõbus mõtteülesanne.
Kolmas loeng naases pigem informatiivse loengu valdkonda. Seal selgitati innovatsiooni olemust ning kuidas see läbi ajaloo on muutunud loovuse tunnustamisest vajaduse ja nõudluseni. Tänapäeval pole innovatsioon enam ühe inimese poolt teostatav idee, vajalik on siduda teisi oma ideega, kuna teised võivad ideed kuidagi veel parandada. Ühtlasi see ka lihtsustab teostamist, kuna mitmel inimesel on rohkem ressursse kui ühel ja on võimalik, et ühel inimesel pole isegi vastavaid ressursse ise võtta, et oma idee ellu viia.
Neljas loeng oli samuti rohkem informatiivse sisuga, andes ülevaate küberkuritegevusest. Loengus toodi välja palju näiteid ning erinevaid aspekte sellest valdkonnast, kuid märkimisväärse idee leidsin ma pigem ridade vahelt lugedes. Kui loengupidaja esitles oma sotsiaalse eksperimendi tulemusi, ehk kuidas tema MSNi paroolide tagastamiseks kuluks meeletus koguses aega, ressursse ning bürokraatiat, tekkis küsimus, kas küberkuritegevuse takistamiseks ei leidu konkreetseid ja efektiivseid seadusi? Võttes arvesse, et internet on midagi laiemat kui on riigipiirid, siis sellega peaks kaasnema seadused, mis ühtlasi hõlmavad ka kõiki riike, kus on võimalik internetti ühenduda.
Viies loeng oli üsna põnev. Andres Käver rääkis oma arusaamadest ning seisukohtadest IT valdkonnas. Kuna mul polnud võimalik selles loengus osaleda, siis tekitas juba omajagu uudishimu teiste tudengite pahameel õppejõu väite üle, et saades matemaatikas alla 90 punkti pole inimesel arendajaks asja. Üsna äärmuslik vaade, aga selles mõttes õige, et kui IT Kolledži matemaatiline analüüs ikka väga raskeks osutub, siis tasuks pigem mingi teine eriala valida.
Käver pakub mitmeid huvitavaid mõtteid, millest paljugi kõrva taha panin. Neist tähtsamad olid teha oma kursusekaaslaste võrgustik, varakult tööde vormistamine, lõputööde lugemine ning töö eest õige hinna küsimine.
Kuuendas loengus räägiti Skype teenuste seirest, miks see vajalik on, kuidas see toimib, kes seiretiimis on, mida täpsemalt tehakse ning mida jälgitakse. Loengust oli aru saada, kui tähtis on klientidele kvaliteetse teenuse pakkumine.
Seitsmendas loengus oli peamotiiviks küsimus, millele peaks ITd õppiv tudeng keskenduma? Lühidalt kokku võttes tulid vastuseks kogemused. Seetõttu räägitigi peamiselt nende suveülikooli programmist, mida seal õpetatakse ning kuidas kandideerida ja mille põhjal osalejaid valitakse.
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus oli teemaks ellusuhtumine ning kuidas see isiku elu muudab. Ausalt öeldes loengust väga midagi kindlalt selgitada ja mainida ei oska. Loeng ise oli põnev ja paljudele sealtoodud mõtetele olin juba ka iseseisvalt jõudnud. Hea oli saada kinnitust sarnastele ideedele ning mõtetele. Omalt poolt oleksin ainult soovitanud teistel sellesse loengusse rohkem süveneda, kuna sealt kas või millegi õppimine teeb elu automaatselt lihtsamaks. Aga nagu loengupidaja ise ütles, on väga palju sellest selline pehme värk, et paljudel raske mõista.
Kokkuvõtvalt tuli nii mõneski loengus ilmsiks keskne idee, et koolis niisama olemisest lihtsalt ei piisa, enda jaoks tuleb õppida, kasutada võimalusi, korjata kogemusi ning tutvusi ja kõike seda tuleb rakendada, et sel erialal edukas olla. Ainsa puudusena märgiks seda, et oleks lootnud näha mõnda loengut ka interaktiivse meedia loojate poolt, kas mänguloojad või animaatorid, kuna see tundub huvitav osa IT valdkonnast, millest tihtipeale loengus ei kuule.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (ÕKE p. 5.4.4).
Järelarvestuse saab õppejõuga kokku leppida (ÕKE p. 5.4.4).
Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi keskkonna (ÕKE p. 5.2.8.1).
Järelarvetusele registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕKE p. 5.2.8).
Riigi finantseeritaval õppekohal õppiv isik ei pea tasuma kordussoorituse eest (KKK küsimus 9).
Tasulisel õppekohal õppivale isikule on kordussooritused tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISi keskkonnas. (ÕKE p. 5.2.7) Praegune kordussoorituse tasu on 20 eurot (KKK küsimus 9).
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada taotlus, koos vajalike lisadega, hiljemalt kümnendaks tööpäevaks enne punase joone päeva(VÕTA kord, II p. 1).
Taotlus peab sisaldama oma pädevust tõendavaid materjale(VÕTA kord, II p. 3) ning vastavatele kriteeriumitele põhineva eelneva õpingu analüüsi(VÕTA kord, II p. 4).
Võta arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus(ÕKE p. 1.3.15).
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X=22, Y=26
Esimese semestri lõpus tuleb arve 5 EAP eest. Arve suurus tuleb 5*50=250 EUR ning tasumise kuupäev jääb teise semestri raamesse. Teise semestri, oletates, et õpilane puudujääke ei paranda, tuleb arve kumulatiivselt 5+1=6 EAP eest. Teise semestri arve tuleb 6*50=300 EUR. Lõppkokkuvõttes maksab tudeng puudujääkide eest 550 EUR. (viide).
