Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Laura León
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Kõigil on eelarvamused, mingi eelnev arusaam, mis võib muutuda, mida võib eitada, kuid mis on siiski olemas. Ma ei ütle et oleksin IT Kolledžisse tulnud eelneva kindla teadmisega, milline üks tüüpiline informaatik välja näeb või, mida nad teevad, aga erialatutvustav loeng võiamaldas mul veelgi enam mõista kui seinast-seina eriala ja eriala esindajatega on tegu. Lisaks oli see väga hea mõte panna esmakrsuslased olukorda, kus neil ei jää muud üle, kui õppekorralduse eeskirjaga tutvuda.

Kõige esimene loeng, õppekorraldust ja sisekorda tutvustav, leidis aset juba 28. augustil, kohe peale aktust. Kuna mulle endale oli Eestis kõrgkoolis tudeerimine natuke võõras teema, oli loengust palju kasu. Lahti seletati baasmõisted (EAPde kord, kõrkoolide erinevused etc), kust abi otsida ja leida, ning mis peaksid olema meie esimesed õppetööga seotud sammud lähipäevade jooksul. Lõpetuseks loeti sõnad peale ja õhku jäi rippuma kunagise tudengi - tegelikult täiesti loogiline - mõte “Õppimine IT Kolledžis, on õppija enda asi”.

Teist loengut andis õppejõud Margus Ernits, teemal “Õppimine ja Motivatsioon”. Taaskord kerkis teemaks õppimise ja sobingu küsimus – iseendki üllatas kui vähesed pidasid petturlust või spikerdamist probleemiks. Anti nõu, kuidas õpitav endale läbi praktilise tegevuse huvitavamaks teha ja üritati seeläbi inimesi juba robootikaklubisse värvata – Tõden, see on huvitav klubi ja kindlasti kasulik. Lõpetuseks anti nõu, et õppekorralduse arvestustööd võiks tasakesi juba kirjutama hakata, puht selleks, et asjadega mitte ummikusse joosta.

Innovatsiooni olemus ja selle juhtimine oli kolmanda loengu teema, mida andis IT-visionääriks tituleeritud Linnar Viik. See loeng oli üks esimesi, kus esmakursuslased olid sunnitud õppejõuga rohkem suhtlema ja kuna teema oli huvitav, siis lisandus kaasarääkijaid kiirelt. Innovatsiooni puhul räägiti selle tähendusest, sisust ja kuidas see meie igapäevase eluga põimub. Huvitav oli mõelda, et suure osa oma elust oleme olnud vaid innovatsiooni tarbijad, kuid valitud õpitav eriala pakub meile võimalust enda rolli muuta . Ei tohiks rahulduda oma senise rolliga vaid peaksime nägema, et meie olemegi tulevased innovaatorid ja seda nii IT vallas kui ka teistes eluvaldkondades. Aine raames oli tegu ehk lausa kõige huvitavama ja motiveerivama kõnega. Kuigi tollel varasel hommikutunnil oli raske üleval püsida, ergutas innovatsiooni loeng kaasamõtlema.

Neljanda loengu omapära oli juba see, et seda andis IT Kolledži vilistlane – Tarmo Randel, kes töötab CERTis infoturbe eksperdina. Lektor suutis olla nii muhedalt kriitiline kui ka informatiivne ja teda oli hea kuulata. Kuna küberkuritegevus on aina rohkem päevakorda kerkinud, andis too loeng võimaluse näha neid samu perioodikas nähtud, küberkurjategevusega seotud juhtumeid, asjatundja pilgu läbi. Samuti saime lühikese ülevaate maailma mastaabis toimunud juhtumitest – kuidas Ausraalias viidi läbi laiaulatuslik krediitkaardipettus, mida juhtiti üldse Rumeeniast, kus on tekkinud lausa küberkurjategevus-linnaosad. Kuigi toonitati, et ei tasuks illegaalselt ITga raha teenida, siis häkkimine või turvaaukude katsetamine tehti vist kõigile väga huvitavaks väljakutseks, vähemalt tundus see nii kui teisi kohalolijaid vaadata.

Viies loeng “Elufilosoofia ja IT Eestis” oli klass omaette – esimese ja ainsa slaidi kirjutas vastne EIKi vilistlane Andres Käver valmis kohapeal, aga loeng oli väga asjalik, eriti vastse õppuri vaatepunktist EIKis. Käver arutas kuulajatega nii matemaatilise analüüsi kogemust EIKis kui ka, kuidas koolis õpitav vastandub päriselus tehtava tööga. Päris arukaid nõuandeid sai, miks koodi kirjutades tasuks kommentaare kirjutada - projektid on pikad, mitme aastased ja mõni aasta hiljem vana projekti juurde naastest hõlpsustavad kommentaarid vanast tööst aru saada. Ta tõi järjest näiteid, kuidas õppekavas olevad aineid, tulevikus kas ettevõtja või töötajana meid mõjutama hakkavad. Loengus saadud nõuanded olid sarnase taustaga inimeselt, seega oli see täiesti mentor-tund.

Kõige lühemaks loenguks kujunes Skype NOC Monitoringu loeng, mida andsid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, sest kokku kestis see poole vähem kui ükski eelnev. Mitte et väga kriitiline olla, aga see oli üks nendest “How not to give a lecture” näidetest, vähemalt esmakursuslaste puhul. Tegelikult tulekski öelda, et sellisel teemal loeng ei sobi esmakursuslastele ja oli ilmne, et nad ei oodanud nii kogenematut kuulajaskonda. Loeng võinuks olla huvitav, aga lektorite jutt tuli raskelt, meme’id powerpointis olid ülepingutatud ja kohati jäid mõisted arusaamatuks (nt Nagios), sest me pole oma õppetöös nendega veel kokkupuutunud ja huvi selle vastu on vähene. Kahjuks põigeldi mööda ka suurimast apskast, mis neil Skype’I monitooringus on olnud. Loengust lahkudes kuulsin mitmelt poolt, et nt Nagiosest ei juletud rohkem pärida, sest võibolla oli tegu teistele tuntud terminiga ja enda teadmatust ei taha keegi näidata. Lektorid ootasid loomulikult rohkem küsimusi lõpus, aga kuna teema jäi võõraks, polnud seal midagi küsida.

“Kuidas saada superstaariks?” oli nii hirmutav kui ka õudu tekitav pealkiri, millega alustasid Nortali eestkõnelejad oma loengut. Kui olulised punktid välja tuua siis: Tutvustati Nortalit kui firmat, ,millega tegeletakse, millised väljavaated on õppuritel Nortalis osalemiseks, karjääriväljavaated, IT projektid ja milliste tuntumatega Nortal tegelenud on (nt rahvastikuloendamine) . Väga hea ülevaade anti tarkvaraarendusest – Mis see on? Kuidas see välja näeb? Mida vältida ja mida teha? Suhtlus on väga oluline ja grupiliikmed peavad olema üksteisele kättesaadavad. Kuidas juba tudeerimise ajal projektides osaleda. Tutvustati Nortali suvepraktikumi, kuhu valitakse parimad ja osavamad, antud koduülesande lahendajad. Kuna lektor ise oli noor ja firmasiseselt karjääri tegemas, tõi ta mitmeid näiteid, kuidas edasised võimalused Nortalis töötades välja näeks, kuidas tema nii kaugele on jõudnud ja kuidas sellises firmas töötamine elu mõjutab. Kindlasti soovitaks Nortali ka järgnevatel aastatel erialatutvustuse raames loengut andma. Nortali ja Nortali suvekooli programmiga tutvumiseks soovitati facebookis nende lehte like’ida, mida me ka kohe tegime. Positiivselt üllatav oli nende facebooki lehe sisu, mis oli väga familiaarne ja võiks öelda, et isegi lõbus, sest seal oli video nende suvepäevadest – nad tegid grupitit harlem shake’i.

Kõige viimane loeng erines varasematest kardinaalselt, see oli väga inimeselähedane ja kohati melanhoolne. Merle Liisu Lindma kõneles teemal “Life is an Attitude” ja ta tahtis et loengus olnud ainult ei mõtleks kaasa, vaid suhtleks omavahel ja ka temaga kui sobiv hetk saabus, et valitseks respekt üksteise suhtes ja pöördumisel kasutataks “sina” vormi. Ta esitas küsimusi, mida me endilt tulevikuvalikute osas juba küsima oleks pidanud ja pani taaskord järgi mõtlema, kas iga väike valik mõjutab, meid tuleviku mõttes nii nagu tahaksime. Kuidas mõjutaks ühes aines kodutöö tol hetkel mitte tegemine , meid tulevikus? Kas praegu tehtud valik teeks meid üldplaanis õnnelikuks? Kas oleksime valikuga Rahul 10 minuti, tunni või aasta pärast? Loeng oli kokkuvõtvalt aeg, et enda mõtteid peegeldada ja elu üle juurelda.

Meile seletati üha, kuidas informaatika õppimine tagab hea palga ja tuleviku, ent põhiline mõte oli kõigis loengutes sama – peaksime püüdlema enama poole. < Informaatika on nii ühiskonda edasiviiv valdkond, kui ka eelnimetatu mutrid ja poldid. Meie valikuks on see, kas kasutame oma saadavat haridust, et “mutreid ja polte” parandada või oleme need, kes kalduvad rajalt, et luua endile ning meid ümbritsevale keskkonnale uusi võimalusi.

Nii eriala tutvustavad loengud kui ka muud, millega EIKis kokku olen saanud puutuda on mind positiivselt üllatanud. Retrospektiivis pole IT vaid valdkond ja IT-inimesed koodi kirjutajad – IT on ühine mõtteviis, mis hargneb paljudeks detailsemateks aladeks. See on mõteviis, et homme on uus päev ja minu teha on see kuivõrd see eelnevast erineb. See on teadmine, et sul on vahendid ja võimalus olla 21.sajandi Leonardo da Vinci ning, et rahulduda sellega, mis on lihtne ja juba olemas, on igav. Et sinu hinge saab toitma see, et sa oled innovaatiline, kohanev ja tulevikuvaatav - sa hakkad tegema “võimatut” ja oled loov. Võibolla on see väga proosaline kirjeldus lorngutest saadud kogemusest, aga see on midagi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvustuse läbikukkumisel kehtib õppuril õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Järelarvustus tuleks kokkuleppida oma õppejõuga, kuna kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Kordusarvustusele registreerimine toimub ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olev õppur peab registreerimiseks esitama avalduse õppeosakonda. [3]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha?

Õppur võib erandjuhul taotleda akadeemilist puhkust ka esimesel õppeaastal:

1)Tervislikel põhjustel – kuni 2 aastat. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi,kus on märgitud arsti soovitus akadeemlilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.[5]
2) Kaitsejõududesse teenima asudes – kuni 1 aasta. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. [6]
3) Lapsehoolduseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisatakse lapse sünnitunnistus. [7]

Muudel põhjustel võib õppur taotleda akadeemilist puhkust kuni 1 aastaks, kuid seda alates teisest õppeaastast. [8]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Puhkuse lõpetamiseks peab õppur akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks olema esitanud vastava avalduse, vastasel juhul järgneb õppuri eksmatrikuleerimine. [9]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.[10]

Õppuril, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus õppeainete deklareerimiseks, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP’d ja teise semestri lõpuks Y EAP’d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 27 EAPd , Y = 24 EAPd

Nõutav täidetud õppemaht õppeaastal = 54 EAPd

1 EAP = 50€

Esitatav arve = 54 - (27 + 24) = 3 *50 = 150€

Vastus: Õppurile esitatakse arve 3 EAP ehk 150€ ulatuses.