User:Mkokk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Magnus Kokk
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on selline aine, mis on kindlasti kõikidele esmakursuslastele väga vajalik. Käsitleb see kõike, mida üks tudeng teadma peaks: Õpingukorraldus ITK-s, ITK-s omandatavate erialaoskuste rakendamise võimalused täna ja lähitulevikus, ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. [1] Teine tähtis osa aine juures on loengud erinevate inimestega samadest valdkondadest, kuhu me ise kõik tudengitena pürgime.

Kõige esimeses loengus olid teemadeks õppekorraldus ja kooli sisekord. Sai põgusa ülevaate ITK kodukorrast ja eeskirjadest ning hindamissüsteemist. Olles tulnud TTÜ-st arvutisüsteemide pealt, olin juba tuttav enamuse infoga kuidas kõrghariduse saamine ja üldine koolielu on korraldatud. Kasulik info oli näiteks see, et ITK uksed pannakse lukku õhtul kell 8 ja peale seda saab ainult kaardiga sisse ning üleval raamatukogus pidavat saama kasutada väga kiiret kaabliga internetti. Stipendiumitee teema mind veel nii ärevile ei ajanud, sest teadsin juba varasemast, et tuleb oodata kevadsemestrini, enne kui üldse midagi taodelda saab.

Teises loengus, mida andis Margus Ernits, räägiti õppimisest, motivatsioonist, akadeemilisest petturlusest ning spikerdamisest. Tehti natuke juttu ka GNU/Linuxist kui õppevahendist, robootikaklubist ning IT-süsteemide turvalisusest. Robootikaklubiga tahtsin alguses isegi liituda kuid praegu mõtlen, et küll iga asi omal ajal ning praegu esimesel semestril peaks keskenduma ainult õppimisele.

Kolmas loeng oli väga huvitav ja kaasahaarav. Esines Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist. Innovatsioon on iga päev millegi uue avastamine - maailm on täis põnevaid ideid. Viik suutis oma loengus kõigest rääkida väga lihtsalt ja loogiliselt arusaadavalt, mis on üks väga hea külg esinemisoskuse juures. Imetlesin seda, kuidas ta suutis väga rahulikult ja vaba olemisega anda edasi oma mõtteid. Ei tekkinud vist peaagi mitte ühtegi momenti, kus mu tähelepanu oleks tema jutult ära kadunud ja mujale triivinud. Peale loengut mõistsin, et kui on piisavalt tahet ja innovatsiooni, võib kõike korda saata, mida hing ihkab.

Neljanda loengu teemaks oli küberkaitse. Kohal oli oma ala asjatundja Tarmo Randel Riigi Infosüsteemide Ametist, kes põhiliselt rääkis küberkuritegevusest ja selle olemusest. Saime teada, et potentsiaalselt võisid rünnaku all olla kõik, kes hommikul kooli olid tulnud. Kuigi nii õnneks ei juhtunud. Üldiselt olin küberkaitse teemaga enamvähem kursis ning minu jaoks vähe värskemat mõtteainet enam ei suudetud toota. Kuigi imestama pani fakt, et küberkuritegevusega teenitud tulu on juba suurem kui narkootikumide müügist tulnud tulu. Kuna Eestis asub Küberkaitsekeskus, siis hoidsin ikkagi silmad ja kõrvad lahti, sest olen mõelnud ühe variandina küberkaitse poole minna tulevikus.

Viies loeng. Esines Andres Käver, meie kooli vilistlane, kes rääkis elust ja õppimisest. Oli vahelduseks hea kuulata esitust inimese poolt, kes on just lõpetanud sama teekonna, mille algusjärgus me kõik praegu oleme. Ta pööras väga suurt rõhku matemaatikale, kuna selle oskusel on seosed vastava ajutegevuse ja mõtlemisega, mida IT valdkonnas vaja läheb. Tekst oli küll kõik puht õige aga esituse poole pealt võibolla natuke tundus, et kõik polnud nii ettevalmistatud kui oleks võinud olla. Kohati tundus nagu räägiks ta ainult iseendast. Ühiseid jooni võib tuua Margus Ernitsa motivatsiooniloenguga – üldiselt samad mõtteivad on sees, esitatud ainult erinevalt positsioonilt.

Kuuendas loengus olid kohal Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes on spetsialistid Skype-st. Teemaks oli neil monitoorimine ehk seire, mis ehk ei tundunud kõige huvitavam olevat. Esitus oli natuke konarlik ja lünklik, oli raske püsida teemaga kaasas, sest kõike seletati väga keeruliselt. Põhiliselt rääkisid mehed oma tööst ja meeskonnast. Monitooringusse vist ise tööle ei läheks, kuna tundub olevat natuke kuiv teema minu jaoks.

Seitsmendas loengus olid külas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Olen sellest firmast kuulnud eelnevalt päris palju ja käinud isegi seal ekskursioonil. Rääkisid nad superstaariks saamisest läbi õppimise, kogemuste ja suhtlemise kaudu, millest kumab läbi kõik eelnev räägitu õppimise ja motivatsiooni kohta. Vaatasin suure huviga kuidas tarkvaraarendus ettevõttes toimub läbi projektijuhi silmade. Tutvustati Nortali suveülikooli, mis kujutab endast nädal aega koolitust spetsialistide poolt, 2 kuu pikkust tööd reaalsetes projektides koos tuutoriga ning peale seda on võimalik jääda neile tööle. Kindlasti tahan sellega kunagi tegeleda ja isegi mõtlen Nortalisse tööle minna, kui olen oma Java-oskusi piisavalt arendanud. Kuulsin ausalt öeldes sellisest võimalusest esimest korda kuigi olin varem selle firmaga kokku puutunud aga ilmselt oli see infolõik eelmisest korrast kadunud kuskile tähelepanematuse taha.

Viimane, kaheksas loeng oli teemal Life is an Attitude, millest oli tulnud rääkima Merle Liisu Lindma Skype-st. Teema keerles elu ja suhtumise ümber, millest nagu ei oleks viitsinud nii palju kuulata. Loengu alguses mainis ta lisaks, et ei tee juttu nn. “kõvadest” teemadest, mis võibolla minu jaoks tunduvad natuke huvitavamad. Aga kiita tuleb esitust, iga kui viimane tudeng sai loodetavasti äratatud, sest jutt oli unisele peale piisavalt lihtne ja loogiline ning praktilised ülesanded panid aju tööle.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikidest loengutest oli erineval moel väga palju kasu. Sai juurde motivatsiooni õppimiseks, kodutööde tegemiseks. Näidati, milline on elu IT-maailmas, kuidas saada hakkama. Väga suur pluss, mis kõikidest loengutest sai, oli see, et sai näha väga palju erinevaid inimesi esinemas, mis andis võimaluse jälgida ja avastada teistes sarnasusi endaga, et ise tulevikus paremini esineda. Põhiline sõnum on ikkagi motivatsioon, õppimine ja sellest tulenevalt edu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamil läbi kukkudes on võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6

Järeleksamite ajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoones 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vajalik sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikkides enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

RF tudengile on kordussooritused tasuta. pääsen kordussooritusele?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtsetatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. REV õppekohal õppiv tudeng peab maksma kordussoorituse tasu 20 eurot HITSA kontole. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust saab esimesel õppeaastal taotleda, kui on tegemist tervislike põhjustega, kaitseväkke minemisega või lapse hooldamisega, kuni kolmeaastaseks saamiseni. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2

Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse maksimaalne kestvus on aasta. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.4

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=20 EAP Y=23 EAP

1. semester = 27-20=7 EAP 2. semester = 27-23= 4 EAP

Tasuda: 11x50e = 550 eur